Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning rahvastikuminister Riina Solman.

Jüri Ratas vastab küsimustele referendumi, haiguspäevade hüvitamise arengute, valimiste, viiruse leviku, turismimajanduse toetamise, rahvahääletuse kampaania, viiruse leviku tõkestamise meetmete, selgete sõnumite, valitsuse soovituste, prioriteetide muutuste ning koolikorralduse kohta koroona ajal.

Taavi Aas vastab küsimustele majanduse arengu ning turismi kohta.

Riina Solman vastab küsimustele Eesti positsioonide ning valitsuse plaanide kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) esimene lugemine.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) kohaselt on järgmisel aastal riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu.

Järgmise aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.

Teise lugemise käigus täpsustati eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks. Seoses vajadusega toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu, tegi rahanduskomisjon ettepaneku vabastada Eesti sadamatesse sisenevad laevad 50 protsendi ulatuses veeteetasude maksmisest järgmise aasta lõpuni ning kompenseerida riigieelarves selle saamata jääva tulu. Samuti eraldati vahendid rahvahääletuse läbiviimiseks.

Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Vähendatakse nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.

Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta.

Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.

Samuti võimaldatakse majutusasutustel külastajaid elektrooniliselt registreerida ja kaotatakse külastajakaartide paberkujul säilitamise kohustus.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõuga (236 SE) ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nime ettepanek eelnõu järgi on Transpordiamet. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Liitmisega luuakse MKM-i merenduse asekantsleri positsioon.

Sündmus

Kell 15 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed osalevad videosilla vahendusel NATO PA aastakonverentsil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside