Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Eesti eesistumise, liberaalsuse ning Politsei-, Piirivalve-, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise kohta.

Välisminister Sven Mikser vastab küsimustele laevakaitsjate kohta, Eesti riigi poliitika kohta Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste puhul, julgeolekuolukorra kohta ja poliitilise retoorika kohta.

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastab küsimustele metsamajandamise suundade kohta, metsanduse kohta ja elanikkonna varustamise kohta kvaliteetse joogiveega ühisveevärgist.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel istungil pooleli jäänud Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli, eelnõu (313 SE) esimene lugemine.

Eelnõu näeb ette abinõud Riigikogu uurimiskomisjoni tegevuse tõhustamiseks. Eelnõu eesmärk on tagada isikute ilmumine komisjoni ette ning dokumentide ja andmete edastamine komisjoni nõudel.

Eelnõuga soovitakse anda uurimiskomisjonile õigus teha vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele ettekirjutusi ning määrata sunniraha kuni 8000 eurot seadusliku eesmärgi täitmiseks nii kaua, kui see on vajalik. Samuti luuakse eelnõuga alus sundtoomise kohaldamiseks nende isikute suhtes, kes on korduvalt mõjuva põhjuseta eiranud uurimiskomisjoni kutset ja on uurimiskomisjoni poolt läbiviidava uurimisega oluliselt seotud.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (270 SE) eesmärk on tagada juurdepääs lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid.

Lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni võetakse ühiskasutusse olemasolevad elektripostid ja muu taristu, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente. Kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust.

Eelnõu kohaselt on jaotusvõrguettevõtjal õigus saada valguskaablivõrguomanikult tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (323 SE) täiendatakse isikut tõendavatele dokumentidele kantud sertifikaatide peatamist ja kehtetuks tunnistamist puudutava regulatsiooniga. Seni sisaldus sarnane regulatsioon digitaalallkirja seaduses, mis tunnistati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse jõustumisel kehtetuks.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (320 SE) tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul laiendatakse avalikuks tehtavaid andmeid. Nii peavad käibemaksukohustuslased hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning ettevõtte töötajate arvu.

Eelnõu muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (322 SE) võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastav OECD teabevahetuse mudel, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult sellele riigile, keda eelotsus võib puudutada. Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.

Maksuhaldurite vaheline teabevahetus suurendab maksustamisalast läbipaistvust ning aitab võidelda maksude agressiivse planeerimise vastu. Maksuhaldur saab laiema pildi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumisest ning poliitikakujundajad saavad parema ülevaate erinevate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.

Alates 2015. aastast vahetame ELis automaatselt teavet inimeste töötasude, pensionite, kinnisvaratulu ja juhatuse liikme tasude osas. 2017. aasta sügisest hakkame üleilmselt vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida teise riigi maksuresidendid meie finantsasutuses hoiavad. Tänaseks on rakendunud analoogne teabevahetus USAga.

Maksuhalduri siduv eelotsus on maksuhalduri jaoks siduv kinnitus teatud tehingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi ning puudutab vaid maksuhaldurit. Teavet vahetatakse kõigi EL liikmesriikidega piiriüleste siduvate eelotsuste osas, mis on antud alates 2012. aastast. Selliseid eelotsuseid on kokku 46.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu (347 SE) loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.

Muudatus loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide tegevuse jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sealhulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab ettevõtte juhtimist piiri tagant. Ettevõtjatele muutub kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) eesmärk on kaasajastada alaealiste töötingimusi ja võimaldada paindlikumaid töösuhteid. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid. Muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, Tööinspektsioonilt loa taotlemist alaealisena töötamiseks, alaealiste tööaega ja igapäevast puhkeaega. Muudatused on seotud valitsusliidu aluspõhimõtetega 2016-2019, mille kohaselt kasvatatakse noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, luues täiendavaid motivatsioonimehhanisme tööandjatele ja vähendades noorte töötamisega seotud piiranguid. Lisaks nähakse eelnõuga Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekul ette valveaja erand IT- tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele.

Selgituses märgitakse, et koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv õigus ette ei näe. Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on eelnõu kohaselt koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud (2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas). Kehtiva õiguse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas. Samas võimaldatakse koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas õiguses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Ühtlasi kaotatakse 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisus, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Kehtiva õiguse alusel võib 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane alaealine 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Samuti kaotatakse eelnõuga ära valitsuse määrusega kehtestatud 13-16- aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. Muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane. Eelnõu kaotab ära Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustuse. Selline kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel.

Eelnõuga tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas). Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9600 eurot).

Sündmused

Kell 10.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning riigikaitsekomisjoni ja Eesti-Ukraina parlamendirühma liige Ants Laaneots kohtuvad Ukraina välisministeeriumi ametnike delegatsiooniga (ruum L241).

Kell 12.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab Toompea lossi kunstisaalis kunstnik Gudrun Heamägi isiknäituse „Kõik mis on maa oli kunagi taevas“. Näitus jääb avatuks 23. märtsini. Külastamiseks on vaja kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Välislähetused

17. – 19. jaanuar
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb konverentsil “Nordic Place Branding Conference” Helsingis.

18. – 21. jaanuar
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja komisjoni liige Johannes Kert ning väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ja komisjoni liige Marko Šorin osalevad George C. Marshalli keskuse seminaril „Regionaalne julgeolek: jagatud väljakutsed ja võimalused“ Saksamaal.

18. – 25. jaanuar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse-ja julgeolekukomitee istungil Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]