Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning kultuuriminister Tiit Terik.

Kaja Kallas vastab küsimustele julgeolekuolukorrast, koroonakriisi juhtimisest, Eesti valmisolekust võimalikuks hübriidrünnakuks, õigusriigist ning migratsioonikriisist.

Andres Sutt vastab küsimustele ettevõtlustoetustest ja tööhõivest, tööjõu dumpingust ning infotehnoloogia konsolideerimise ajakavast.

Tiit Terik vastab küsimustele Kultuuriministeeriumi haldusalas toimuvast ning kultuurivaldkonna investeeringutest.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (407 SE) võetakse pandikirjaseadusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse sellega seotud direktiivide nõudeid.

Eelnõuga luuakse ka senisest parem võimalus krediidiasutusel emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Seda eelkõige Balti riikides, kus toimetavad suuresti samad pangandusgrupid. Samuti loodetakse eelnõu abil rohkem integreerida Balti riikide kapitaliturge. Eelnõu otsene sihtrühm on eelkõige krediidiasutused, eelkõige need, kes on emiteerinud pandikirju või planeerivad seda teha. Kaudselt on eelnõu sihtrühmadeks ka pandikirjade investorid ja võlgnikud ehk laenuvõtjad.

Seletuskirjas märgitakse, et 2021. aasta veebruari seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses, millest suure osa moodustavad pandikirjad. Lihtsustatult – pandikirjadeks võib konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.

Eelnõu menetluse käigus täpsustati pandkirjaportfelli stresstestide läbiviimise regulatsiooni, krediidiasutusele esitatavaid nõudeid pandikirjade emiteerimise tegevusloa taotlemisel ning hüpoteekkrediiti tagava vara hindamise nõudeid. Ühtlasi lihtsustatakse nõudeid selle osas, millal on võimalik lugeda enne pandikirjaseaduse jõustumist toimunud vara hindamine pandikirjaseaduse nõuetele vastavaks.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE) muudatused tulenevad ELi teetaristu ohutuse korraldamise direktiivi muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmisest. Et direktiivi reguleerimisala laiendati, siis tuleb direktiiviga ettenähtud liiklusohutuse meetmed rakendada lisaks üleeuroopalise teedevõrgu TEN-T teedele, mis oli senine kohaldamisala, ka kõikidel põhimaanteedel ning ELi vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatel maanteedel. Pädev asutus, kelleks on valdavalt Transpordiamet, peab direktiivist tulenevalt hindama liiklusohutusele avalduvat mõju, viima läbi liiklusohutuse auditeerimist, hindama teedevõrgu liiklusohutust ning teostama perioodilist tee ohutuse kontrolli. Kui kohalikud omavalitsused ehitavad tulevikus maanteid ELi vahendite kaasamisel, siis lisaks senistele TEN-T teedele tuleb neil täita pädeva asutuse kohustusi ka nende poolt ELi vahenditega ehitatud maanteedel.

Eelnõuga kaotatakse ministrile pandud kohustus kehtestada ehituse tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Arvestades, et kvalifikatsiooninõuded on juba kutsestandardis kehtestatud, saab minister oma määrusega üksnes kinnitada kutsestandardites sisalduvate väga mahukate nõuete olemasolu. Kvalifikatsiooninõuete ministri määruses kehtestamisel kasvab halduskoormus, sest pärast erinevate kutseandjate poolt kutsestandardite või kutse andmise kordade muutmist tuleb igakordselt muuta ka ministri määrust. Samuti võib ette näha, et sellisel juhul muutub õiguslik olukord nii ettevõtjatele kui ka kutsega isikutele ebaselgeks – kui kutsestandardi või kutse andmise korra uus redaktsioon on kehtestatud, aga ministri määruse muudatused pole veel jõustunud (näiteks muudatusi alles menetletakse), siis kas kutsestandardist või kutse andmise korrast tulenevaid uusi nõudeid saab kohaldada või mitte.

Üldise põhimõtte kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras tegutseda, kui tema kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutse- või pädevustunnistus. Kvalifikatsiooninõuded on vajalikud ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, omanikujärelevalve tegemisel, energiamärgise andmisel, erinevate auditite, uuringute ja projektide tegemisel jmt.

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE) peamine eesmärk on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine.

Eelnõu muudatustega jõustatakse ELi vastavast direktiivist avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta tulenevad nõuded. Eelnõu teiseks eesmärgiks on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud kehtivas seaduses sätestatud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (414 SE) nähakse ette nõuded elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajate tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestatakse nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis näeb ette muuta teemaksude tasumine Euroopa Liidu siseselt mugavamaks, sealjuures kehtestatakse piiriülese teabevahetuse regulatsioon teemaksude tasumata jätmise korral. Eestis teemaksu ei ole. Kehtestatud on  raskeveokitele ajapõhine teekasutustasu, mida automaatse tuvastuse kaudu ei koguta, ent direktiiv tuleb üle võtta minimaalses kohustuslikus ulatuses – osas, mis tuleneb Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajate õigusest registreerida oma tegevus igas ELi liikmesriigis. Seetõttu peab iga liikmeriik kooskõlas direktiiviga nägema ette nõuded kasutatavatele tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestama nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

Teine lugemine – üheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (418 SE) koondatakse maa erastamisel ja tagastamisel sõlmitud maa järelmaksulepingute haldamine ja riigi nimel hüpoteegipidaja ülesannete täitmine Maa-ametisse, kes on maa erastamise korraldaja. Samuti on otstarbekas kõik hüpoteegilepingute tingimused ja sellega seotud õigused ning kohustused sätestada eelnõuga kavandatavas seaduses ja need ka sisuliselt ühtlustada.

Maareformi tegemisel on kinnisasjade vahele tekkinud üle 7000 iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maatüki. Eelnõuga on kavandatud muuta maakorraldusseadust (edaspidi ka MaaKS) ja maareformi seadust (edaspidi ka MaaRS) selliselt, et iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maad on edaspidi võimalik piirneva kinnisasjaga liita lihtsa maakorraldustoiminguga. Sellisel juhul ei kanta reformimata maatükki kinnistusraamatus enam eraldi registriossa, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire.

Maareformi otstarbekama ja kiirema elluviimise huvides loobutakse maareformi käigus ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise menetluses lepingu sõlmimisest. Otstarbekas on kõik hoonestusõigused seada haldusakti alusel. Selliselt koormatakse õigustatud isikuid vähem ning nende õigused ehitise omanikuna on samaväärselt kaitstud kui lepingu sõlmimisel.

Eelnõu kohaselt võib Maa-amet edaspidi esitada avalduse maareformi käigus seatud hüpoteegi kustutamiseks ka digitaalallkirjastatult, kui tema kasuks seatud piiratud asjaõigusel ei ole enam õiguslikku tähendust või selle tähtaeg on möödunud.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muudatustega lihtsustatakse sundvalduse seadmise menetlust ning laiendatakse menetluslikult lihtsa maakorralduse kasutamist kinnisasja avalikes huvides omandamisel. Maareformist alguse saanud juurepääsuprobleeme saab edukalt lahendada erateele sundvalduse seadmise abil. Eeliseks on see, et ühe haldusaktiga saab määrata ära kogu avalikuks kasutamiseks vajaliku ala ja see info on kõigile nähtav maakatastrist. Eelnõuga nähakse ette ühtne kasutustasude määr, et lihtsustada avalikes huvides teede kasutustasude määramist.

Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõuga (438 SE) töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (443 SE) tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.

Eelnõuga viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega. Seletuskirjas märgitakse, et on vaja ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute  lõivumäärade tõstmine on samuti vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus.

Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Järgnevatel aastatel on kavas veelgi arendada äriregistri infosüsteeme, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ja automatiseerida eri infoväljade täitmine.

Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu.

Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse.

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE) tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.

Eelnõuga nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Finantsinspektsioon saab volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad ja teised finantsturuosalised keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta esitavad.

Eelnõuga täpsustatakse ka seda, millist infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele.

Eelnõule lisatud muudatustega luuakse muuhulgas Finantsinspektsioonile alus järelevalve tegemiseks ühisrahastusteenuse osutajate üle, reguleeritakse vastavat vastutust ning tõstetakse nende väärtpaberite pakkumise künnist, mille koguväärtus jääb vahemikku 1-8 miljonit eurot. Samuti täpsustatakse väärtpaberite pakkumise prospekti koostamise tingimusi ning täiendatakse teabe andmise kohustuse ja vastutuse sätteid.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).

Kehtiva seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile – Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu järgi ei sätestaks seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Hasartmängumaksu tulu laekuks edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääks paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.

Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (460 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikide vahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob maksuvabastus väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud väikese väärtusega ehk kuni 22 eurot maksvatele kaupadele. Kuni 150 euro väärtusega saadetised maksustatakse kas impordi hetkel või erikorra alusel. Kui ettevõtjast kauba võõrandaja on valinud erikorra rakendamise, siis kauba tellimuse eest tasumisel tasub tellija ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kauba müüja deklareerib kuupõhiselt maksuhaldurile.

Eelnõuga kehtestatakse kaugmüügile (ettevõtja poolt kauba müük teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale) Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10 000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et 10 000 euro ületamisel tuleb teise liikmesriigi ettevõtjal tasuda kaugmüügilt käibemaks kauba saaja riigis. Kehtiva korra kohaselt kehtestab iga liikmesriik piirmäära ning riigiti on piirmäärad erinevad – enamusel, sh Eestil on 35 000 eurot.

Lisaks sätestatakse võimalus käibemaksukohustuse korrigeerimiseks nn lootusetute võlgade puhul. Kehtiva korra kohaselt tasumata arved (nn lootusetud võlad) ei mõjuta müüja käibe suurust ega käibemaksuarvestust. Muudatuse kohaselt saab ettevõtja õiguse teatud tingimuste täitmisel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.

Tolliseaduse muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamine. Tolli õigus saada andmeid riigi andmekogudest ja ettevõtjatelt on sätestatud tolliseaduse paragrahvides erinevalt, mis võib kaasa tuua normide tõlgendusprobleemid. Seetõttu on sõnastuse ühtlustamine vajalik.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse käibe maksustatava väärtuse arvestamist kasutatud kauba edasimüügil ning sätestatakse seoses meenemüntide käibemaksuga maksustamisega, et Eesti Pank riigi keskpangana ei maksa tulumaksu, välja arvatud erisoodustustelt tasutav tulumaks.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega  langetati 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 2023. aasta 30. aprillini. Lisaks kehtestatakse alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 2022. aasta 30. aprilli asemel 2023. aasta 30. aprillini. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet.

Eelnõule lisatud muudatustega täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust normiga, mis võimaldab lubatud heitkoguse enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimustes ja korras ette näha, et toetuste taotlemisega seotud menetluse ja toetuste andmise korraldamisega seotud ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (436 SE) suurendatakse riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeeritakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning pannakse alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. aasta riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. aasta riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. a riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Samuti vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on 2022. aasta riigieelarve tulude maht 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks ning suurendatakse kahe miljoni euro võrra vahendeid laevapere töötasude toetusmeetmeks.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE).

Eelnõu kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Eelnõuga võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid.

Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.

Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 2022. aasta 17. jaanuaril, samaaegselt direktiivi nõuete ülevõtmise kohustusega riigisisesesse õigusesse.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Haridus- ja Teadusministeeriumi koroonaviiruse kiirtestide hankest, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Riigikontrolli ja Terviseameti esindajad; istungi esimene osa on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild); kell 9.30 – Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Arenguseire Keskuse seiretöö „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“ pressiesitlus. Otseülekannet saab jälgida Arenguseire Keskuse veebilehel.

Kell 13 –  Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm kohtub Aserbaidžaani suursaadiku Anar Abel oglu Maharramoviga.

Kell 17 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Martti Ahtisaari nimelise rahu fondi tegevdirektori Janne Taalasega.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]