Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kolmapäev, 18. mai

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Peaminister vastab küsimustele koalitsiooni otsustamatuse, lastetoetuste, valitsuskriisi ja lisaeelarve kohta. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimusele koalitsioonilepingus kokkulepitu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – viis eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, valitsuse ja Raimond Kaljulaidi algatatud karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (601 SE) muudatuste kese on seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine seniselt neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümnele ning sellega seotud muudatused. Samuti tunnistatakse kehtetuks perekonnaseaduses sisalduv erandlik abiellumise iga, kuna see muudatus on otseselt seotud seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega. Edaspidi saavad abielluda üksnes täisealised isikud. Menetluse käigus ühtlustati ja tõsteti sanktsioonimäärasid, et muudatuse jõustumisel ei tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks täisealise ja seksuaalse enesemääramise eapiirist noorema lapse seksuaalsuhe karistatav karmimalt siis, kui selle eest raha ei anta ent raha andmisel oleks sanktsioon väiksem.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ajakohastatakse lennundusseaduse sätteid maapealse teeninduse, lennutegevuse, seal hulgas mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni kohta. Muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka riigilõivuseadust. Eelnõuga võetakse täielikult üle ELi vastav direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Seadust täiendatakse peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, seal hulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse ELi nõuetega. Lisaks on seaduse muutmise eesmärk lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni, arvestades ELi uusi taustakontrolli nõudeid.

Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu (518 SE). 28. novembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust. Määrustega kohustatakse liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteade iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu. Eelnõuga viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus nimetatud määruste nõuetega kooskõlla. Lisaks tehakse muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmise valdkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (543 SE) muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutusele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kui asendatav ei naase. Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millele oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning millel osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsioon ja nähakse ette võimalus ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi. Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust. Lisaks näeb eelnõu ette, et kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud. Muudatused tulenevad sellest, et avaliku teenistuse seadus jõustus 1. aprillil 2013 ning seaduse rakendamisel on üheks enim kriitikat saanud teemaks konkursid.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide piiriülese pakkumise reegleid ja võetakse selleks üle Euroopa Liidu vastavad direktiivid. Menetluse käigus tehti eelnõule muudatusettepanek, mis puudutab investeerimisfondide seaduse (IFS) § 64, mis määratleb IFS-ga pensionifondi osakute kohta kehtestatud erisused. Kehtiva seaduse kohaselt on kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist õigus nõuda üksnes pankrotihalduril ja seda olukorras, kus on välja kuulutatud kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankrot. Ettepanekuga laiendatakse sissenõude pööramise õigust pärandaja pensionikontol olevatele kohustusliku pensionifondi osakutele nii, et kohtutäitur saab nõuda võlgnikust osakuomaniku pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist võlgnikust osakuomaniku surma korral ka täitemenetluses.

Teine lugemine – kaheksa eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE) abil ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, vastavale kokkuleppele kirjutasid riigid Viinis alla 13. detsembril 2021. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on üksteist riigisiseste jõustumistoimingute lõpetamisest teavitanud. Välisministeerium edastab Austria Vabariigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist.

Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (605 SE). Perehüvitiste seaduse muudatustega tehakse ema vanemahüvitise ülempiiri puudutavas sättes tehniline parandus. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisatakse toimetulekutoetuse raames arvesse võetavate eluasemekulude nimekirja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mille hulgas on ka laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse. Muudatuse eesmärgiks on toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad igakuiselt eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme kaotamist. Lisaks täiendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri regulatsiooni, lisades sellesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud isiku kohta tema abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks töödeldavad andmed ning rahvusvahelise kaitse saanud isiku või perekonna eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses nimetatud kulude katmise andmed. Täiendatakse ka üksi elava pensionäri toetuse maksmise sätteid, makstes inimesele üksi elava pensionäri toetust, kui toetusele õigustatud pensionär võtab enda juurde elama ajutise kaitse saaja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole pensionäril sellisel juhul toetusele õigust. Samuti täiendatakse seadust kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisusega 2022. aasta kohta. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus on koostatud eelkõige põgenike massilise sisserändega seotud meetmete elluviimiseks ning ka sõjas haavata saanute isikute ravi tagamiseks. Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (606 SE)  muudetakse seadust langetades käesoleva aasta 1. maist kuni 31. detsembrini eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiv aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele on 100 eurot 1000 liitri kohta. Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (607 SE) soovitakse vähendada ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 9 protsendilt 5 protsendile. Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud käibemaksumäär 5 protsenti nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele. Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (608 SE) nähakse ette kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava.

Lisaks otsustasid 3. märtsil 2022 ELi siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest.

Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht on 803,0 mln eurot käibemaksuga (779,9 mln eurot käibemaksuta) sh eraldatakse laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 mln eurot (käibemaksuga), energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot (käibemaksuga) ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 mln eurot (käibemaksuga). Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.

Lisaeelarve moodustab ca 2,2  protsenti 2022. aasta Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst. Samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Mõlemat arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst.

Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (136 SE) soovitakse täiendada kalapüügi korralduslikke sätteid, mis võimaldaks Peipsi järvele kehtestada rääbise ja Peipsi tindi püügiks aastasaagi püügivahendi kohta. Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu. Nende vahenditega teostatakse ühe liigi sihitud püüki. Kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti. Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ja ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. Võõrandada ja rentida on võimalik rannapüügis ainult püügivahendit, lubatud saak on määratud vahendi juurde.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) soovitakse lisada seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka ka ELi tagasipöördumistunnistus. ELi tagasipöördumistunnistus väljastatakse kolmandas riigis või ELis olevale esindamata liikmesriigi kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav või näiteks ka reisil sündinud lapsele. Esindamata on inimene juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda. ELi tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. Siiani on ELi Nõukogu otsust rakendatud välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel. Eelnõu kohaselt muudetakse ka riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega. Samuti kaasajastatakse PPA toimingutega seotud riigilõivusid puudutavat regulatsiooni ja diferentseeritakse PPA teenindustes, posti või e-posti teel või iseteeninduskeskkonnas esitatavate taotluste eest võetavate riigilõivude määrasid.

Valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõuga (575 SE) soovitakse muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks. Selleks kehtestatakse uus tervikseadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida. Eelnõu kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisikuks saab vastava eksami läbimisel. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast. Lisaks füüsiliste isikute maksejõetuse küsimustele reguleeritakse ka juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutse andmist ja antakse pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks on tavaline, et võlgniku konto suletakse pankroti väljakuulutamisel, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.

Esimene lugemine – seitse eelnõu

Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (549 OE) näeb ette kinnitada elektrituru reformi põhimõtted, mille kohaselt on elektrimüüjatel uue universaalteenusena sätestatult kohustus pakkuda väiketarbijatele börsivälist elektrienergia paketti, mille hinnakujundus kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Eelnõu näeb ette, et Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitseval elektritootjal on kohustus müüa otse, ilma börsi vahenduseta, elektrimüüjatele elektrit, mis on vajalik uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Eelnõu kohaselt kompenseerib riik eelarvelise eraldisena elektri tootjatele universaalteenusena toodetava elektri CO2 kvoodi kulud. Eelnõu näeb ette, et Vabariigi Valitsus peab koostama eelpool toodut arvestades elektrireformi elluviimise kava hiljemalt ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ning esitama selle Riigikogu fraktsioonidele.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (571 SE) soovitakse luua õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. See võimaldab laevaomanikele ja nende esindajatele ühelt poolt teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid. Laevade infosüsteemis olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) soovitakse täpsustada vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse (konsolideeritud) struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu. Vangistusseadus (VangS) annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse määrata ülesannete jaotus Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Samas ei ole vangistusseaduses kirjeldatud pädevuste ja volituste ulatust, mida ülesannete jaotamisel arvesse võtta. Pädevusi ja volitusi saab määrusega kehtestada üksnes ulatuses, mis on seadusega ette nähtud. Seetõttu täpsustatakse muudatusega vangistusseaduse sätteid nii, et oleks selge, milline on ülesandega kaasnev pädevus, volitus ja vastutuse ulatus. Muudatused võimaldavad suurendada paindlikkust ja säästlikkust juhtimistasandite konsolideerimise abil. Eelnõuga kaasajastatakse vangistusseaduse teenistusõiguse norme. Teenistusõiguse muudatused on seotud 2015. aasta vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega (VangS VTK) ja 2017. aasta avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega. Töötasustamise põhimõtte olulisemaks muudatuseks on kahekordsest töötasust loobumine vanglaametniku puhkepäevadel tööle rakendamise korral. Muudatuse tulemusel lähtutakse ka vanglaametnike puhkepäevadel tööle rakendamisel avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Lisaks kaotatakse vangistusseaduse erisused seal, kus on otstarbekam lähtuda avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Muudatuse eesmärk on muuta vanglaametnike töötasustamine sarnasemaks teiste riigiametnike tasustamisega seal, kus erisus ei ole tingitud otseselt tööülesannete sisust.

Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) Eelnõus tehakse muudatused karistusregistri seaduses, karistusseadustikus ja lastekaitseseaduses, mille eesmärgiks on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Samuti aitavad eelnõu muudatused kaitsta õiguskorda. ;

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) soovitakse luua lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemele uus, ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „Ennetusnõukogu“. Vajadus ühise koordineerimise ja ühtse suuna seadmise järele tuleneb sellest, et Eestis on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurssi paigutatakse ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse. Samuti on ühise valitsuskomisjoni vajadus tekkinud sellest, et praeguses kolmes valitsuskomisjonis on kattuvaid liikmeid kolmandiku ulatuses (eelkõige ministrite ja asutuste juhtide näol). Uue nõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülest ennetust, sh kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldada eri ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Ennetusnõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sh andes valitsusele nende teemade kohta nõu. Valdkonnaüleses koostöös liigutakse edasi pikemaajalise mõju saavutamise eesmärgil, et laste ja noorte riskikäitumist ennetada ja vähendada eri asutuste koostöös.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE) eesmärgiks on muuta praegu kehtivat regulatsiooni, mille järgi võivad Eestis omada relvi ka välisriikide kodanikud, tingimusel, et nende suhtes puudub kahtlus, et nad võiksid ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut. Muudatus näeb ette, et üksnes need välismaalased, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikud, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel, võivad soetada, omada ja vallata relvaseaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva, juhul, kui neile on relvaseaduses ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba.

Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE) eesmärk on seoses Vene Föderatsiooni agressioonsõjaga Ukraina vastu peatada Eestis elavate Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike relvaload üheks aastaks seaduse jõustumisest.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas teeb 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Sündmus

Kell 12 – Eesti–Slovakkia parlamendirühm kohtub Slovakkia–Eesti parlamendirühmaga.

Välislähetused

15.–22. mai
Riigikogu liige Raivo Tamm osaleb Rahvusvahelise Astronautilise Föderatsiooni konverentsil GLEC 2022 Quitos Ecuadoris.

17.–20. mai
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste visiidil Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside