Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning terviseminister Riina Sikkut.

Siseminister vastab küsimustele, mis käsitlevad petukõnede statistikat ja meetmeid nende tõkestamiseks, elektrivarustatust, rahandusministri avaldusi, riigi julgeolekut, siseturvalisust ja idapiiri kaitset ning politsei omavoli. Terviseminister vastab küsimusele arstiabi kättesaadavuse ning regionaal- ja põllumajandusminister praamipiletite hinnatõusu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu

Jätkub teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) esimene lugemine. Eelnõuga tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiise.

Peale aktsiisiseaduses juba sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusude 2025. ja 2026. aasta jaanuaris nähakse ette täiendav viieprotsendiline aktsiisitõus 2025. aasta juulis ja 2026. aasta jaanuaris. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiis tõuseb viis protsenti ka 2027. ja 2028. aastal.

Eelnõu järgi tõuseb 2018. aastast muutumatuna püsinud bensiini aktsiisimäär järgneval neljal aastal viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist, 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) võimaldab alates 2025. aasta 1. aprillist paigutada arestimaja asemel Tallinna Vanglasse isikuid, kes on arestiga karistatud, 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud.

Muudatus ei puuduta kainenema toimetatud isikuid, kes toimetatakse Tallinna piirkonnas jätkuvalt arestimajja. Samuti ei anta Tallinna Vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid. Seletuskirja järgi on Tallinna Vanglas piisav arv vanglakohti ja isikute kinnipidamiseks vajalikud tingimused tagatud. Vajalike kulude jaoks tuleb raha leida vanglasüsteemi seest.

Riigikogu 54 liikme esitatud Riigikogu avalduse „Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine“ eelnõuga (521 AE) soovitakse märkida 80 aasta möödumist krimmitatarlaste massiküüditamisest ja tunnistada see genotsiidiaktiks.

Eelnõus mõistetakse karmilt hukka krimmitatarlaste hävitamine ja oma kodudest Krimmi poolsaarelt Kesk-Aasia aladele massiküüditamine, mille kavandas ja viis läbi totalitaarne Nõukogude režiim 1944. aasta märtsis. Küüditati ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris.

Eelnõus rõhutatakse, et Venemaa Föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.

Eelnõu kohaselt taunib parlament krimmitatarlaste suhtes genotsiidipoliitika jätkamist, mis toimub läbi süstemaatiliste kinnipidamiste, piinamiste, inimröövide ning keelu õppida ja kasutada oma emakeelt. Lisaks kutsub parlament eelnõu kohaselt rahvusvahelist üldsust näitama üles solidaarsust krimmitatarlastega ja jätkama Venemaa Föderatsiooni poolt Krimmi okupeerimise ja annekteerimise hukkamõistmist.

Saadikud nõuavad eelnõus ka Ukraina riikliku suveräänsuse tingimusteta taastamist territooriumil, mille Venemaa Föderatsioon on 2014. aastal alanud relvastatud agressiooni käigus okupeerinud, ning rõhutavad, et Krimm on Ukraina lahutamatu osa.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (511 SE) parandatakse riigieelarve läbipaistvust. Eelnõuga muudetakse sätet, mis puudutab riigieelarve liigendust. Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas.

Seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega kaotatakse nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm.

Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda täiendavat maksutulu Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE).

Riigieelarve tulude kogumaht 2025. aastal on 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2 protsenti. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4 protsendi võrra 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8 protsenti SKPst, mis on 0,7 protsenti rohkem kui 2024. aastal.

Eelarvepuudujääk on 2025. aastal kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb võlg umbes 930 miljoni euro võrra 24,3 protsendini SKPst. Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõuga (500 SE) soovitakse parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil.

Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks taotleda riigilt raha, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud omavalitsuste toetusfondi. Raha jaotatakse proportsionaalselt elanike arvuga, tagades et minimaalne toetus omavalitsuse kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See võimaldab ka väiksematel omavalitsustel vajalikke vaimse tervise teenuseid pakkuda. Püsivam rahastus annab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia sobivate teenuste pakkumisel.

Seniste taotlusvoorude raames on omavalitsused pakkunud mitmeid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (näiteks muusika-, kunsti-, liikumisteraapiat), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE) kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine vanaduspensionäridele, kes saavad ööpäevaringset hooldusteenust ehk üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.

Alates 2023. aasta 1. juulist katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult pensionäri rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus. Pensionär peab ise tasuma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad isikud tasuvad samuti ise majutus- ja toitlustuskulude eest ning nende hooldusega seotud teenuse eest tasub riik.

Seletuskirjas seisab, et kuna pensionärid ei tasu enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid, siis lõpetatakse alates 2025. aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ning kogukonnas elamise teenust saavatele isikutele. Hooldusteenusel on umbes seitse protsenti pensionäritoetuse saajatest. Eeldatavalt on 2025. aastal hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele enam pensionäritoetust ei maksta.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra, mis 2024. aastal on 853 eurot.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Eesti seisukohtade ettevalmistamine Euroopa Liidu õigusloomes“, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmus

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Hollandi suursaadiku Sander van der Sluisiga.

Välislähetused

11.–16. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma president Maris Lauri, asepresidendid Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt (kõik 12.–16. oktoober) ja Peeter Tali (13.–16. oktoober) ning Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (11.–14. oktoober) osalevad IPU 149. assambleel ja 12+ grupi 50. aastapäeva tähistamisel Genfis Šveitsis.

14.–16. oktoober
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb ja kõneleb foorumil „Future Resilience Forum 2024“ Londonis Suurbritannias.

16.–17. oktoober
Riigikogu liige Martin Helme osaleb Patriots’ Leaders Summitil Brüsselis Belgias.

16.–17. oktoober
Riigikogu liige Urmas Reinsalu osaleb Euroopa Rahvapartei kohtumistel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]