Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Peaminister Taavi Rõivas vastab küsimustele haldusreformi, tööjõumaksude ja riigi rahanduse kohta.

Siseminister Hanno Pevkur vastab küsimustele idapiiri korrastamise hetkeseisu kohta, sisejulgeoleku kohta, 2015. aasta sisserände statistika kohta ja konstaablite võimaluse kohta tagada oma piirkonna inimeste turvalisus.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir vastab küsimusele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevuse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) eesmärgiks on innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega. On oluline, et jäätmehoolduses rakendatavad meetmed toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna. Pidades silmas just puhast elukeskkonda, võib eeldada, et toimiv jäätmehooldus on rahva enamuse huvi ja õigustatud ootus. Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist, kuna hoitakse ära jäätmete segunemine ning puudub vajadus nende hilisemaks lahutamiseks ringlusse võtmise eesmärgil. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlusse võtmise kasutegur. Need kohustused eeldavad, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendavad asjakohaseid meetmeid, mis tähendab ümberkorraldusi jäätmevaldajate tegevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda. Kavandatava muudatuse kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks teatud tingimustel.

Teine lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (abieluvararegistri pidamise ja kannete tegemise üleandmine) eelnõu (258 SE) tagab ajakohaste andmete olemasolu abieluvararegistris (st andmed tekiksid registrisse kohe pärast andmete aluseks oleva toimingu sooritamist), välistab andmete topelttöötlemise, võimaldab teenuse täieliku kättesaadavuse ühest kontaktpunktist, vähendab riigi kulusid abieluvararegistri ülalpidamise näol, optimeerib tööprotsesse ning muudab andmete töötlemise turvalisemaks. Muudatustega antakse abieluvararegistri kannete tegemise pädevus kinnistusosakonnalt üle notaritele ja perekonnaseisuametnikele. Toimingu läbiviija saaks vastavasisulise kande teha juba toimingu tegemise päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval, mistõttu oleks tagatud registriandmete parem kvaliteet ajakohaste andmete näol. Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abikaasade abieluvaralepingus toodud ning seaduses sätestatud juhtudel teised varalised õigused. Abieluvararegistrit peetakse alates 2014. aasta aprillist täiselektrooniliselt ning kõik registrikaardid on elektrooniliselt avalikult kättesaadavad. Andmete avalikustamise eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet selle kohta, millised on abikaasade vahelised varasuhted ning sellest tulenevad õigused ja kohustused. Abieluvararegister on kohtulik register, kuhu kohtunikuabid teevad kandeid abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuametniku või notari esitatud teate alusel.

Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) loob võimaluse karistada kriminaalkorras kihlveopettuste toimepanijaid. Kihlveopettuseks on näiteks juhtum, kus sportlased panustavad eelnevalt kokku lepitud tulemusele, näiteks vastaste võidule ja üritavad meelega kaotada. Tulenevalt kohtupraktikast saab täna selliste pettuste eest karistada üksnes väärteo korras. Eelnõuga tehakse muudatus väärteo koosseisus ja sätestatakse, et väärteo koosseis rakendub vaid neil juhtudel, kui sellega ei panda ühtlasi toime karistusseadustikus sätestatud kelmuse koosseisu.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (256 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis käsitleb seoses teenuse osutamisega Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste parandamist. Eelnõu näeb ehitussektoris ette kohaliku tellija vastutuse lähetatud töötaja palga maksmisel. Ehitajal on õigus nõuda kohalikult ettevõttelt palga maksmist, kui ta töötasu on teda lähetanud tööandjalt kohtu otsusega välja mõistetud, kuid seda pole võimalik kuue kuu jooksul sisse nõuda. Töötasu nõue on piiratud Eestis kehtiva kuu töötasu alammääraga. Eelnõu lihtsustab riiklikku järelevalvet. Eelnõuga nähakse ette sunniraha piiriülese teavitamise ja sissenõudmiseks esitamise kord. Eestis saab lähetatud töötajate kontekstis rakendusasutuseks Tööinspektsioon. Edaspidi ei kohaldata seadust kolmandatest riikidest saabuvatele töötajatele, kes saavad Eesti tööjõuturule siseneda välismaalaste seaduse alusel.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) näeb ette kehtestada üksi elava pensionäri toetus. Üks kord aastas makstavat toetust hakkavad saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta. Toetus makstakse välja oktoobrikuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab Sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (303 SE). 2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Komisjonides

riigikaitsekomisjonis – kell 12: Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (331 OE); Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (332 OE); Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (333 OE); Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõu (334 OE); Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (335 OE); Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (336 OE); Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine ja tegevväelaste arvu suurendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia” eelnõu (337 OE); Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (338 OE); Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (339 OE); Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (330 SE), kutsutud kaitseministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu aseesimehel Helir-Valdor Seedril on töövarjupäeva raames töövarjudeks õpilased Järva- ja Viljandimaalt.

Välislähetused

13. – 16. november
Riigikogu liige Anne Sulling osaleb maailmanäitusel Smart City Expo Barcelonas, Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside