Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ja siseminister Lauri Läänemets.

Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja valitsuse passiivsust, olukorda riigis, Estonia huku uurimise rahastamist, demokraatia välja lülitamise nuppu, meditsiiniteenuste kättesaadavust, inflatsiooni, võimude lahusust ja võrdset kohtlemist ning kaadripoliitikat. Kaitseminister vastab küsimustele Nursipalu laiendamise ja uute julgeolekupoliitika aluste koostamise kohta. Siseministrile esitatud küsimused käsitlevad ehitustegevust Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi kontrolljoonel, liiklusjärelvalvet, Neeme 50 elanikke ja muukeelsete kogukondade arenguid.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE) näeb ette kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte ehk isikute jaoks, kelle vahendusel viiakse läbi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid. Keskne vastaspool täidab vahendajana iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises.

Eelnõu põhineb ELi määrusel, mille eesmärk on reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustusse. Laiem eesmärk on ära hoida raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige efektiivsemalt lahendada, tagades minimaalse kulu maksumaksjatele.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) muudetakse selgemaks aretusprogrammiga seotud sätted, et vältida seaduse kitsa tõlgendamise võimalust. Muudatused aitavad paremini mõista, et aretusprogrammi sisu kirjeldamisel peab arvestama ka asjakohaseid nõudeid ja nende rikkumise korral on võimalik aretusprogrammi heakskiitmisest keelduda. Muudatused on tehnilist laadi, uusi nõudeid eelnõuga aretusühingutele ei seata.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (647 SE) tõstetakse kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid.

Muudatuste aluseks on ELi teatis, millega korrigeeritakse inflatsioonist tulenevalt kindlustusdirektiivi summasid. Piirmäärad tuleb üle vaadata iga viie aasta järel. Esmakordse läbivaatamise käigus oli vaatlusaluseks perioodiks 31. detsember 2015 kuni 31. detsember 2020.

Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) seotakse töötuskindlustushüvitise maksmise periood majandustsüklitega. Praegu sõltub hüvitise maksmise periood vaid inimese tööstaažist, mille pikkusest olenevalt makstakse hüvitist kas 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ning tugevat kaitset majanduse kasvufaasis.

Muudatuste kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma osaliselt ka tööturu olukorrast. Eelnõu järgi määratakse inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt staažile 180, 210 või 300 kalendripäevaks. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist arvutab Töötukassa välja registreeritud töötute arvu ning võrdleb seda varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi ei pikendata.

Kehtiva seadusega võrreldes lüheneb hüvitise baasperiood 60 päeva võrra inimestel, kelle kindlustusstaaž on suurem kui viis aastat. Tavapärase tööpuuduse korral pikeneb nende hüvitise maksmise periood automaatselt 60 päeva ning kõrge tööpuuduse korral 120 päeva võrra. Inimestel, kelle staaž on lühem kui viis aastat, hüvitise maksmise baasperiood ei muutu, kuid neil ei pikene ka hüvitise maksmise periood tavapärase tööpuuduse korral. Küll aga pikendatakse seda 60 päeva võrra majandusolukorra halvenedes ehk kõrge tööpuuduse korral.

Teine lugemine – üheksa eelnõu

Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõuga (660 SE) ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses.

Muudatuste eesmärk on selgemalt reguleerida postialased mõisted, muuta paindlikumaks osamaksude süsteem ning täpsustada Ülemaailmse Postiliidu struktuuriüksuste ülesandeid ja nõudeid. Postikonventsiooni muudatustega soovitakse teha seniste reeglite järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (677 SE) viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine koos katseloomade kaitse ülesannetega Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõuga täpsustatakse ka loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda.

Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) võimaldab Eesti Kultuurkapitalil toetada ühel ajal kahe asemel mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist. Eelnõuga sätestatakse, et pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei või mõjutada eespool oleva objekti valmimist.

Eelnõu järgi on võimalik toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui eespool asuvat objekti, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetust eraldada. Pingereas tagapool asuva objekti rahastamise eeldus on, et see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ehk Kultuurkapitalil on valmisolek ja võimalus asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) kohaselt saavad tööandjad võimaluse sõlmida töötutega senisest enam lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötegijaile töövõtu- ja käsunduslepingutest suurema kaitse.

Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku, see tähendab väiksema kui kahekuulise vahega, maksimaalselt kaks korda või ühe korra pikendada. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sel juhul jääb aga töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, puhkuse ega tööohutuse nõudeid.

Eelnõu lubab sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid kuue kuu jooksul piiramatult, ent peab arvestama, et kui sõlmida uus tähtajaline tööleping pärast kuuekuulist perioodi, siis muutub leping tähtajatuks. Töötu võib tööampse teha kuni kaheksa päeva kuus ning kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) eesmärk on muuta efektiivsemaks elatisnõuete sissenõudmise kord.

Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (705 SE) lükatakse aastatel 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi. Aktsiisimäärade kriisieelne tase saavutatakse 2027. aastal.

2020. aasta 1. maist langetati kaheks aastaks elektri ja teatud kütuste aktsiisimääri, et leevendada koroonaviiruse levikust tingitud kriisi mõju kütusetarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. aasta lõpus vastu võetud seadusega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Eelnõu kohaselt saavad põllumajandussektor ja põlevkivikaevandused kuni 2024. aasta 30. aprillini kasutada eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivikaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (706 SE) tõstetakse tulumaksuvaba tulu 500 eurolt 654 eurole kuus. Muudatusest võidab umbes 368 000 inimest ehk 56 protsenti tööealistest elanikest. Enim ehk ligi 370 eurot aastas võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest need, kes teenivad 654–1200 eurot kuus.

Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruva maksuvaba tulu süsteem ei kohaldu. Keskmine vanaduspension on 2023. aastal prognoosi järgi 704 eurot.

Samuti pikendatakse eelnõuga juriidiliste isikute võimalust teha tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Tulumaksuvabalt saab järgmise aasta lõpuni annetusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja Tallinna Vanalinna Rotary Klubile.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (707 SE) kiirendatakse kogumispensioni maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud neljaprotsendiliste maksete kompenseerimist, mis teise sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.

Kompenseeritavad summad arvutatakse vastavalt tegelikele sissemaksetele, kuid nende lõplik suurus selgub 2023. aasta jaanuari alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra pensionikogujatele kompenseeritavaid summasid. Kompenseeritavad summad eraldatakse jaanuaris ja selle arvelt lastakse pensionikogujatele välja täiendavad pensionifondi osakud.

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) kohaselt keskendub järgmise aasta riigieelarve Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.

Teiseks lugemiseks tegid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid riigieelarve eelnõule 56 ja rahanduskomisjon kolm muudatusettepanekut, kus täpsustati eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks.

Esimene lugemine – 15 eelnõu

Kaheksa Riigikogu liikme algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) reguleeritakse tubakavaba huuletubaka kasutamine ja korrigeeritakse teisi sätteid, et tagada toodete ohutus ning tarbijatele nõuetekohaste ja kvaliteetsete toodete kättesaadavus. Algatajate sõnul aitavad muudatused vähendada ka igapäevast passiivset suitsetamist ning viia Eesti Euroopa tubakasurmade kolmandast kohast allapoole.

Muu hulgas luuakse eelnõuga tarbijatele võimalus soetada laboratoorselt kontrollitud maitsestatud elektroonilise sigareti vedelikke, keelatakse müüa tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid, mille pakenditel on kujutatud multifilmitegelasi või mänguasju, ning sätestatakse uued reeglid riigisisesele kaugmüügile, et tagada suitsetajatele paremad võimalused vähem kahjulike toodete abil suitsetamisest loobuda. Eelnõu esimene lugemine jäi teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (710 SE) sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform. Kavandatud on pikaajaline üleminek, mis võimaldab sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž juurde omandada või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks.

Eelnõu järgi saab juurde omandada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja kuus kuud või vähem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 2030. aasta 31. detsembrini ning pikema staažinõude korral 2036. aasta 31. detsembrini. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood neile, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Selles valdkonnas töötamist arvestatakse soodusstaaži hulka kuni 2049. aasta 31. detsembrini.

Pension määratakse kehtiva seaduse alusel juhul, kui on täidetud pensioni saamiseks kõik seadustes sätestatud nõuded, nagu soodusstaaž, üldstaaž ja sooduspensionile õigust andev vanus. Nendel, kellel on soodusstaaž juba eelnevalt omandatud, ei ole vaja täiendavat staaži juurde teenida ja neile määratakse pension, kui neil on selleks kõik nõuded täidetud.

Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (700 SE) muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust, samuti viiakse seaduse sätted kooskõlla Euroopa Liidu vastava direktiiviga, mille sisuks on biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine.

Uute riigilõivumäärade arvutamisel on aluseks võetud Terviseameti ametniku tunnitasu 2021. aasta personali- ja majanduskulude alusel ja tööle kuluv aeg. Kemikaalivaldkonna ametniku keskmine tunnitasu on 19,91 eurot ning üldine halduskulu tunni kohta 7,22 eurot. Lepingulise eksperdi võimalikku maksimaalset tunnitasu suurendatakse 150 eurolt 200 eurole.

Peale selle tehakse biotsiidiseaduses tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid, mis on seotud nõudega käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas ja võimalusega avalikus kohas desovahendite konteinereid täita avatud pakendist.

Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Mõne toote puhul kontrollib praegu sama toodet mitu ametit, näiteks Terviseamet toote mõju tervisele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tooteinfo vastavust nõuetele.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (709 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta. Eelnõu näeb ette vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Samuti on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda.

Eelnõuga võetakse kasutusele veevarustusahela riskihindamise põhine käsitlus. Samuti parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja sellega seotud teabele ning seatakse nõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele, aga ka nõuded veelekete vähendamiseks. Kohustusi saavad joogivee käitlejad, avalike valduste omanikud, kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.

Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (721 SE) antakse Välisluureametile ja Kaitsepolitseile õigused oma territooriumi ja teenistujate kaitsmiseks, et võimaldada ohtudele kuni politsei saabumiseni asjakohaselt reageerida. Julgeolekuasutused saavad õiguse kasutada oma territooriumi ja teenistujate kaitsmisel korrakaitselisi meetmeid, nagu küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või isiku kinnipidamine. Selleks saavad julgeolekuasutused õiguse kasutada nii füüsilist jõudu, erivahendit kui ka relva. Vahetut sundi tohib kasutada ainult isikute suhtes, kes on julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ning kelle tegevus kujutab endast teenistujatele ohtu. Valida tuleb reageerimisviis, mis kahjustaks ohustajat võimalikult vähe.

Teise olulise muudatusena laiendatakse Kaitseväe õigust korraldada relvastatud vastupanu. See on osa riigi sõjalisest kaitsest, kus relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest.

Eelnõuga kavandatakse ka muid muudatusi, näiteks ajakohastatakse sätteid andmekaitse regulatsiooni osas.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (687 OE) järgi võimaldatakse kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.

Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (688 OE) kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Peale selle toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli 2022. aastal kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades operatsiooni olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (689 OE) kohaselt võimaldatakse panustada Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mozambique 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega.

EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui ka kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteete on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi sõjalisse operatsiooni, samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.

Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas missiooni juhtriigile Portugalile oma soovist missioonil panustada ja alates 2021. aasta 16. detsembrist panustame ühe õigusnõunikuga. Eesti kaitseväelase ülesanneteks on nõustada EUTM Mozambique’i ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste küsimustes välja õpetada.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (690 OE) kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.

Operatsiooni eesmärk on ISILi-vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka koolitada Iraagi julgeolekujõude. Inherent Resolve keskendub pärast ISILi füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeoleku vallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, ent on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui ka üle maailma.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

2023. aastal on kavas jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve ühe staabiallohvitseriga, mandaadi piirmäär võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (691 OE) kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris, alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe.

JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (692 OE) kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis.

NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni (NMI) tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (693 OE) kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni 285 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõud (NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. NRFil on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRFi täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Peale selle täidab Eesti oma liitlaskohustusi, panustades alates 2021. aasta algusest NATO valmidusinitsiatiivi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (694 OE) kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL.

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ja toetanud meie rolli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (695 OE) kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Valitsuse algatatud Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (715 SE) kohaselt ühineb Eesti Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega. 2021. aastal esitas Eesti EMBL nõukogule täisliikmeks saamise taotluse ja samal aastal kiitis EMBLi nõukogu Eesti liitumise heaks.

Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium on üks maailma juhtivaid riikidevahelisi organisatsioone molekulaarbioloogia valdkonnas, mis edendab koostööd Euroopa riikide seas vastavate alusuuringute alal, arendab molekulaarbioloogilisi teadmisi hariduse, meditsiini, põllumajanduse, looduskeskkonna ja teistes valdkondades ning tagab juurdepääsu vastavale tipptasemel teadusaparatuurile. EMBL on üks Euroopa suurtest rahvusvahelistest teadustaristutest ja -keskustest.

EMBLi täisliikmesus avab uusi koostöövõimalusi Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti võimaldab see luua otsekontakte EMBLi võrgustikku kuuluvate maailma juhtivate suurettevõtetega, näiteks ravimifirmad. Eestile huvipakkuv valdkond on personaalmeditsiin (sealhulgas personaalne vähimeditsiin) ja sellega seonduv ettevõtlus, lisaks EMBLi laialdane kompetents genoomiandmete analüüsimisel (muu hulgas vähirakkude andmed), andmete talletamise kogemus ja tehnoloogiasiirde kompetents. Eesti teadlased saavad konkursi korras kandideerida EMBLis pakutavatele töökohtadele.

Eelnõu võimaldab kokku hoida teadusele kuluvat raha, kuna Eesti teadlastele on avatud molekulaarbioloogia alased praktilised koolitused ja enese täiendamine EMBLi laboratooriumites, lisaks kaetakse liikmesriikide teadlastele doktoriõppe ja järeldoktorantuuri kulud. EMBLi asustamiskokkuleppega ühinemisega kaasnevad kulud EMBLi eelarvesse makstava aasta osamaksu ja liitumistasu osas, mis on hinnanguliselt vastavalt 56 000 ja 51 750 eurot. Kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi teadussüsteemi programmi eelarvest. Eesti suhtes jõustub asutamiskokkulepe ühinemiskirja hoiule andmise päevast.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: parvlaev Estonia huku uurimise rahastamine, kutsutud rahandusminister Annely Akkermann ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ohutusjuurdluse Keskuse ja SA Mare Liberum esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 11 – Eesti-Ukraina parlamendirühm kohtub Ukraina suursaadiku Mariana Betsaga.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Andres Sutt kohtub Iirimaa suursaadiku James Sherryga.

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Kaitseväe aastapäeva tähistamisel Kaitseväe kalmistul, kus asetab pärja.

Kell 13 – väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmed saavad komisjonide initsiatiivil ülevaate julgeolekuolukorra arengutest, sealhulgas Poolas toimunust ja selle järelmitest.

Välislähetused

14.–18. november
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Sven Sester on visiidil Bakuus, kus tal on kohtumised Aserbaidžaani parlamendis ja presidendi kantseleis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]