Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, kultuuriminister Indrek Saar ning keskkonnaminister Marko Pomerants.

Peaministrile esitatavad küsimused puudutavad EL-Türgi migratsioonikokkulepet, Euroopa Keskpanga otsuste mõju eraklientidele, omaalgatuslikke jõuke ja haldusreformi.

Kultuuriminister vastab okupatsioonimuuseumi, puuetega inimeste sporti ja Narva kindluse rekonstrueerimist puudutavatele küsimustele.

Keskkonnaministrile esitatud küsimused on seotud siseveekogude veekaitse vööndites rakendatavate majandustegevuste, põhjavee pestitsiidi jääkide ning looduskaitsealade kaitse-eeskirjade uuendamisega.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (81 SE), millega võetakse üle EL-i direktiivid rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (menetlustingimuste direktiiv) ning millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (vastuvõtutingimuste direktiiv). Eelnõu eesmärk on ühtlustada liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlusi, kehtestades Euroopa Liidus miinimumreeglid rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusele. Tagatakse rangemad nõuded rahvusvahelise kaitse menetlusele ning suurendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale antavaid tagatisi. Eelnõu näeb ette ka võimaluse, et valitsus võib näiteks humanitaarsetest kaalutlustest või rahvusvahelise kohustuse täitmisest tulenevalt otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise väljaspool Eestit.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule 77 muudatusettepanekut, mis puudutasid Riigikogu kaasamist rahvusvahelise kaitse andmise otsustamisse, turvaliste päritoluriikide nimekirja kehtestamist, kohtumenetluse kiirendamist isikute väljasaatmise korral, ümberpaigutamise ja asustamist puudutavate menetlustoimingute tegemist väljaspool Eestit, elamisloa tühistamise või pikendamisest keeldumise korda, rahvusvahelise kaitse saajate ja kohalike elanike sotsiaaltoetuste ühtlustamist ning rahvusvahelise kaitse saanud isikute osalemist kohanemisprogrammis.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (182 SE) kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema Vabariigi Valitsus. Otsuse langetamisel ei pea valitsus mitte ainult ära kuulama Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, vaid selle arvamuse ka oma otsuse langetamisel arvesse võtma.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) muudab seaduse võõrliike käsitlevaid sätteid. Rakendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist. Keskkonnaamet määratakse Eestis asutuseks, kellel on õigus välja anda lubasid võõrliikide pidamiseks, aretamiseks või kasutamiseks, samuti impordiks, nende vedamiseks ja transiidiks. Keskkonnaamet tegeleb sarnaste ülesannetega ka praegu. Eelnõu näeb ette suurendada võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest juriidiliste isikute trahvimäära 32 tuhande euroni. Käesoleval ajal kehtib kümme korda väiksem trahvimäär 3200 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et see on ebaproportsionaalselt väike võrreldes füüsilistele isikutele ette nähtud maksimummääraga ning liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis loodust negatiivselt mõjutavad. Eelnõu kaotab seadusest tähtaja kaitsekordade kooskõlla viimiseks kehtiva looduskaitseseadusega. Praeguse korra kohaselt muutuksid vastavalt seadusele 1. maist 2016 kehtetuks kõik kehtiva looduskaitseseaduse eel kehtestatud kaitse-eeskirjad. Vananenud kaitse-eeskirjadega kaitsealasid on Eestis 190. Tähtaja kaotamisel saab nende kaitsekordi uuendada ilma ajalise surveta.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (135 OE) näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamise järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Eelnõuga tagatakse, et Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

Riigikogu otsuse “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 kinnitamine” eelnõu (166 OE). Põlevkivi arengukava koostamise vajadus tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015“ on kavandatud arengukava elluviimise järgmine etapp aastateks 2016–2030. Põlevkivivaldkonna eesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (163 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille tähtaeg on 10. aprill 2016. Direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu tasandil kollektiivse esindamisega seotud organisatsioonide tegevuse aluspõhimõtteid, luua mehhanism EL-i üleste litsentside andmiseks muusikateoste kasutamisel ning kehtestada järelevalve kohustus kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle. Kollektiivse esindamise organisatsioonid on ühingud, kes annavad oma liikmete – autorite, esitajate, tootjate – loa alusel litsentse teoste kasutamiseks erinevatele ettevõtetele nagu näiteks poodidele, kaubanduskeskustele, restoranidele, hotellidele või meediateenuste pakkujatele. Hetkel on selliste ühingute tegevuse vahel EL-is märkimisväärsed erinevused, eelkõige seoses nende läbipaistvusega ning aruandluskohuslusega oma liikmete ja õiguste omajate ees. Eestis on neli suuremat kollektiivse esindamise organisatsiooni: Eesti Autorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ning Eesti Audiovisuaalautorite Liit. Eesti esindusühingute tegevust puudutav regulatsioon muutub tulenevalt direktiivist tunduvalt detailsemaks. Lisaks luuakse mehhanism riikliku järelevalve teostamiseks kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning järelevalveasutuseks on justiitsministeerium. Kõigil huvitatud isikutel on võimalus teada anda, kui nende meelest on autoriõiguse seadusest tulenevaid ja ühingute tegevust puudutavaid nõudeid rikutud.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (184 SE) võetakse üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi muudatused, millega välistatakse ema- ja tütarühingu kasumijaotiste kuritarvitamine ning hübriidlaenude puhul tekkiv topelt-mittemaksustamine.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) muudab Euroopa Liidu institutsioonidele ja NATO relvajõududele käibemaksusoodustuste kohaldamise protseduuri ning impordi käibemaksu deklareerimise tingimusi. Eelnõu kohaselt kehtestatakse EL-i institutsioonidele ja ühises kaitsetegevuses osaleva NATO teise liikmesriigi relvajõududele ning sõjalisele peakorterile käibemaksu tagastamise asemel käibemaksust vabastamise regulatsioon.

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistung – kell 9: e-residentsusest, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad. Istung on avalik ja toimub veebiülekanne (konverentsisaal).

Sündmused

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Taani suursaadiku Søren Kelstrupiga.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Kirke Kangro näituse „Diskreetne elevant“ Toompea lossi kunstisaalis.

Kell 17.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Linnade ja Valdade Päevade poliitikute debatil (Viru Hotell Grande saal).

Välislähetused

15. – 16. märts

Riigikogu liige Jaak Madison osaleb Läti leegionäride mälestuspäeval Riias.

16. – 23. märts

Majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (16.-22.03), sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk ning Riigikogu liikmed Marika Tuus-Laul (16.-22.03) ja Helmen Kütt osalevad Rahvusvahelise Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 134. Assambleel Sambias.

16. – 23. märts

Riigikogu liige Henn Põlluaas osaleb õppereisil Euroopa Komisjoni poolt rahastatava Media4Development projekti raames Ghanas.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]