Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele kodakondsuse kohta ja andmete esitamise kohta Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimustele riigigümnaasiumivõrgu, ministeeriumi töökorralduse ning Tartu Tamme Gümnaasiumi algkasside teise vahetusse suunamise kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab küsimustele IT-spetsialistide vajaduse kohta Eestis ning kiire interneti maapiirkondadesse viimise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevasest istungist lükkus täiskogu tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase istungi päevakorda ühe eelnõu esimene lugemine:

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. Selleks täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (594 SE) saadeti kolmandale lugemisele.

Eelnõuga korrastatakse Kaitseväe struktuuri ja muudetakse Kaitseväe tegevus paindlikumaks, et uutele ülesannetele oleks võimalik kiiremini reageerida.

Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sätestatakse edaspidi sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Muudatuse jõustumise järel jäävad endiselt seaduse tasemel reguleerituks Kaitseväe ülesanded ja õigused ning kohustused. Senine regulatsioon ei lase Kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta.

Seadusest jäetakse välja valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja Kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused ja asendatakse need viitega, et tegemist on valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetatava ametikohaga. Seadus käsitleb edaspidi vaid Kaitseväe juhataja nimetamist.

Kavandatava Kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse poolt nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid ette näha. Kaitseminister nimetab Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja toetuse väejuhatuse ülema. Põhimääruse kavandiga tahetakse anda kaitseministrile uus õigus nimetada küberväejuhatuse ülem ja sõjaväepolitsei ülem.

Eelnõu näeb ette võimaluse kaasata reserviste rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, et suurendada Kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.

Eelnõuga sätestatakse ka väärteokaristused Kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest Kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Eelnõuga muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule seitse muudatusettepanekut. Ühe olulisema muudatusettepanekuga täiendatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 „Kaitseväe ülesehitus“ nelja uue lõikega, mis täpsustavad Kaitseväe ülesehitust. Muudatusega võib Kaitseväes lisaks põhimääruses nimetatud üksustele moodustada ka ajutisi üksusi. Neid võib moodustada nii alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste kui ka sõjaaja üksuste baasil. Kaitseväe ajutiste üksuste moodustamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

Valitsuse algatatud maaparandusseaduse eelnõuga (524 SE) uuendatakse terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Välja on töötatud uus terviktekst.

Maaparandus koosneb üldistanuna kahest osast: uute maaparandussüsteemide ehitamisest ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoidmisest. Kavandatud regulatsiooni rakendamise tulemusel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.

Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse iga viie aasta tagant täienduskoolituse kohustus. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtja nõustamine, aga see peaks olema sisulisem. Sellest tulenevalt nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Samuti ei tohi ta olla mitme ettevõtja vastutav spetsialist, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. See peaks viima ehitusprojektide kvaliteedi paranemisele.

Eelnõuga muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud.

Eelnõu menetluse käigus muudeti maaparandusühistu asutamisprintsiipe. Seni sai ühistu asutada nende maaparandussüsteemi omanike otsuse alusel, kelle omandis oli üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle ühe kolmandiku ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest. Uue regulatsiooni kohaselt on asutamiskoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole maaparandussüsteemi omanikest ja ühistu asutamiseks peab selle poolt olema üle poole maaparandussüsteemi omanikest. Kui asutamiskoosolek ei olnud otsustusvõimeline, võib kokku kutsuda korduvasutamiskoosoleku, kus maaparandusühistu moodustamiseks piisab, kui selle poolt on maaparandussüsteemi omanikud, kelle omandis kokku on üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest. Maaparandusühistuid oli 2016 seisuga 196.

Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ega tõkestada juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Samuti ei tohi muud ehitist ehitada ilma põllumajandusameti kooskõlastuse või loata.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE) eesmärk on muuta 1. oktoober omavalitsuspäevaks.

Uue riikliku tähtpäevaga soovitakse väärtustada senisest enam omavalitsuste rolli Eesti riigi loomisel, taastamisel ja arendamisel. Tähtpäev annab ka võimaluse tutvustada rohkem omavalitsuste tegevust ja kaasata ühiskonda paremini omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamisse.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööle asumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Nüüd on plaanis siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust.

Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE) näeb ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt seitsmele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees, Vabariigi Valitsuse nimetatud kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul ning ühe nõukogu liikme Eesti Ametiühingute Keskliidu ja ühe nõukogu liikme Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.

Seletuskirjas märgitakse, et tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus.

Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati juba veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus.

Eelnõu näeb ette täiendavad nõuded Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 6. veebruar 2018.

Lisanduvad nõuded radooni valdkonna reguleerimisele – antakse uus volitusnorm keskkonnaministrile tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme, õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kehtestamiseks. Sellega seonduvalt lisatakse vastav viide ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse ning kiirgusseaduse üle järelevalve teostajate hulka lisatakse lisaks Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile ka Tööinspektsioon. Määrusega kehtestatakse töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetase, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme.

Eelnõus käsitletakse kehtivast kiirgusseadusest täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, loetledes toimingud, mille korral tuleb töötajate ja elanike kaitseks rakendada meetmeid (nt teavitamine, kaitseabinõud, kiirgusohutushinnangud). Sellisteks toiminguteks on muu hulgas tsemendi tootmine, põhjavee puhastusjaamade käitamine ja haruldaste muldmetallide eraldamine, mille erinevate tööprotsesside käigus võivad töötajad saada tavapärasest suuremat kiirgusdoosi. Nt võivad veepuhastusjaama töötajad saada tavapärasest suuremaid kiirgusdoose filtermaterjali väljavahetamisel, kui nad puutuvad kokku sellesse puhastusprotsessi käigus kontsentreeritud kujul sadenenud radionukliididega. Kiirgusdoosi võivad saada ka elanikud, kui looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutest pärinev materjal suunatakse eelneva radioloogilise kontrollita taaskasutusse, nt kasutatakse seda ehitusmaterjalide tootmisel.

Meditsiinivaldkonnas lisandub uue teemana meditsiinikiiritusseadmete kasutamine muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. Selleks võib olla nt tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel, sisserändel, ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas, peidetud inimeste avastamiseks lasti läbivalgustamisel. Arvesse võetakse seda, et kiirgustegevusloa omaja peab mittemeditsiinilise kiiritamise protseduuride tegemisel tagama meditsiinikiirituse protseduuride tegemisega samaväärsete ohutusnõuete täitmise.

Lisaks tehakse väikseimaid muudatusi- lisatakse termineid, täpsustatakse olemasolevaid ja siseriiklikest vajadustest liidetakse kiirgustegevuslubade, kiirgusallikate ja tuumamaterjali register keskkonnaotsuste infosüsteemiga.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb viie põhilise õhusaasteaine heitkoguste vähendamise riiklike kohustusi.

Direktiiviga on aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud riiklikud saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused ning teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi nõuded. Programmis seatakse õhusaasteainete vähendamise eesmärgid ja meetmed, mis on riigile kohustuslikud. Saasteained, mida direktiiv käsitleb on: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, ammoniaak ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid. Nende ainete vähendamine õhusaastes parandab välisõhu kvaliteeti ning toob kaasa positiivse mõju nii ökosüsteemidele kui elu- ja looduskeskkonnale.

Ülevõetava direktiiviga kutsutakse üles tugevdama riikidevahelist koostööd saasteainete heitkoguste vähendamisel. Muu hulgas peavad riigid hakkama hindama tõenäosust, kuidas riigisisesed heiteallikad mõjutavad õhukvaliteeti nii riigis kui naaberriikides ning kirjeldama heitkoguste vähendamise meetmeid. Samuti tuleb tagada programmi kooskõla teiste asjakohaste kavade ja programmidega. Siiani on olnud programmi sisu paljuski riikide enda sisustada.

Direktiiv on piirkoguste täitmise seisukohast üsna paindlik ning võimaldab riigil kombineerida erinevaid meetmeid vastavalt vajadusele ja võimalustele, kui peaks selguma oht, et heitkoguste vähendamise kohustused võiksid jääda mingitel põhjustel täitmata. Näiteks ühe meetmena võib olukorras, mil teatud aastal erakordselt külma talve tõttu ei suuda riik oma heitkoguste vähendamise kohustusi täita, kohustuste täitmiseks kõnealuse aasta heitkogused esitada kolme aasta keskmisena. Kolme aasta keskmine heitkogus arvutatakse kõnealuse aasta, sellele eelneva ja sellele järgneva aasta põhjal. Paindlikkusmeetmete rakendamisel tuleb Euroopa Komisjoni sellest teavitada.

Esimene riikliku õhusaasteainete vähendamise programm tuleb Euroopa Komisjonile esitada 2019. aasta 1. aprilliks ning selle peab üle vaatama vähemalt iga nelja aasta järel.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 9 – kultuurikomisjon kohtub Rheinland-Pfalzi liidumaa parlamendi asepresidendi Astrid Schmitti, hariduse valdkonna riigisekretäri Hans Beckmanni ja liidumaa parlamendi hariduskomisjoniga (ruum L241).

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Kalle Laanet kohtub Arenguseire Keskuse esindajatega.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Maria-Kristiina Ulase isikunäituse „Inimvigurid“ (Toompea lossi kunstisaal).

Välislähetused

7. – 21. mai
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames visiidil Malawis, Rwandas ja Zambias.

15. – 16. mai
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Balti riikide väliskomisjonide esimeeste ühisvisiidil ja EV100 vastuvõtul Haagis Hollandis.

16. – 17. mai
Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb EV100 vastuvõtul ja tähistamisel ning kohtub Leedu Seimi asespiikri ja Eesti toetusrühmaga Vilniuses Leedus.

16. – 17. mai
Riigikogu liige Henn Põlluaas teeb ettekande Jyväskylä Klubis Jyväskyläs Soomes.

16. – 18. mai
Eesti-Kreeka parlamendirühma esimees Hanno Pevkur ja väliskomisjoni liige Oudekki Loone on president Kersti Kaljulaidi ametliku visiidi delegatsiooni liikmetena Kreekas.

16. – 20. mai
Riigikogu liige Jaak Madison kohtub Eesti kogukonnaga New Yorgi Eesti Majas Ameerika Ühendriikides.

16. – 25. mai
Riigikogu liige Hannes Hanso osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames kohtumistel Tšiilis, Peruus ja Ecuadoris.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside