Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 16. detsembriks
Kell 13 – infotund
Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Taavi Rõivas, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja kultuuriminister Indrek Saar.
Peaministrile esitatavad küsimused puudutava majanduskasvu, koondamisi, teadmata kadunud inimeste otsimist ja tsiviilkaitse olukorda Eestis.
Kultuuriministrile suunatud küsimused on seotud koondamisplaaniga kultuuriministeeriumi haldusalas ja Eesti Olümpiakomitee (EOK) rahastamisega.
Sotsiaalkaitseminister vastab infotunnis ministrite koostööd puudutavale küsimusele.
Kell 14 – täiskogu istung
Riigikogu jätkab teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud eelnõude arutelu. Päevakorras on kolme eelnõu kolmas lugemine, viie eelnõu teine lugemine ja kolme eelnõu esimene lugemine.
Kolmandal lugemisel on:
Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE), mis ajakohastab nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Eelnõu väljatöötamise tingis Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus nitraadidirektiivi ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse. Eelnõuga kavatsetakse tõhustada põllumajanduse mõningaid veekaitsemeetmeid, täpsustada väetiste kasutamisega seotud sätteid ning sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid.
Valitsuse algatatud tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (119 SE), mille eesmärgiks on tõsta hoiustajate kindlustunnet ehk teisisõnu suurendada hoiuste kaitse ulatust pankade võimalike maksejõuetuse tagajärgede eest.
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE). Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu kultuuriväärtuste parema kaitse direktiiv. Muudatustega tugevdatakse liikmesriikide keskasutuste omavahelist halduskoostööd ning võetakse kasutusele siseturu teabesüsteem. Direktiiv reguleerib kultuuriväärtuse tagastamist olukorras, kus liikmesriigi territooriumilt avastatakse kultuuriväärtus, mille sinna toimetamine eeldab luba, mida ei ole aga antud. Regulatsioon on vajalik, kuna liikmesriikidest igal aastal ebaseaduslikult väljaviidavate kultuuriväärtuste hulk ulatub hinnanguliselt 40 000-ni.
Teisel lugemisel on:
Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE). Eelnõuga kavandatavate muudatuste eesmärk on kajastada rahvastikuregistris e-residentsuse olemasolu ja kehtivust ning täiendada vastavalt rahvastikuregistri andmekoosseisu, täpsustada rahvastikuregistrist isikule õigustatud huvi korral andmete väljastamist ning täiendada seadust isiku õigusega saada rahvastikuregistrist teavet ja andmeid tema surnud abikaasa kohta.
Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE). Eelnõu esimene eesmärk on tagada 1. jaanuaril 2016. aastal jõustuva broneeringuinfo regulatsiooni rakendamine, selleks muudetakse ja täiendatakse riigipiiri seaduse jt seaduste muutmise seadusega loodud õiguslikku raamistikku broneeringuinfo andmete edastamise ja töötlemise kohta. Eelnõu järgi luuakse õiguslik alus broneeringuinfo andmete töötlemiseks eraldi andmekogus.
Eelnõu teine eesmärk on leevendada teenuse osutamise tingimusi piiriületuse ooteala teenuse pakkujale, tagades sellega võimalike teenusepakkujate võrdse kohtlemise. Samuti tunnistatakse kehtetuks õiguslikud alused sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ja piiriületuse andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üleandmiseks ning teenusepakkuja väljaselgitamiseks, kuna kehtiva regulatsiooni viited on aegunud.
Eelnõu kolmas eesmärk on tõhustada riigipiiri valvamist laiendades riigipiiri valvamise eesmärgil politseile vajalikku takistamatult liikumise ala lisaks erateedele ka eramaadele ning laiendada piiriveekogul viibimise korda väiksematele, seni reguleerimata piiriveekogudele.
Rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 30 muutmise seaduse eelnõu (148 SE). Muudatuse järgi on maksukohustuslasel õigus ettevõtluseks kasutatavalt sõidukilt ja selle tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata ka juhul kui sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on ühistranspordiseaduses sätestatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.
Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses eelnõu (80 SE). Eelnõu eesmärk on kannatanute õiguste parem kaitse ja nende menetlusliku seisundi tugevdamine. Eelnõu tagab kannatanu õiguste parema kaitse kriminaalmenetluses, tugevdab selleks kannatanu menetluslikku seisundit ning loob selge ja üheselt mõistetava regulatsiooni kuriteost tulenevate nõuete menetlemiseks. Eesti õigusesse võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. Täpsustatakse kannatanu varaliste nõuete maksmapaneku ehk tsiviilhagi menetlemise korda. Samuti võimaldatakse riigil kannatanuna kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus.
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (140 SE). Eelnõu muudab kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri. Hariduskulude toetuse investeeringuteks ettenähtud vahendid, mis on ligi 2,6 miljonit eurot, suunatakse õpetajate palgakasvu. Riigieelarvest eraldatud õpetajate tööjõukulude toetust on sellest tulenevalt võimalik tõsta 1,4 protsenti. Koolipidaja saab tööjõukulu toetust ka edaspidi kasutada üksnes õpetajate töö tasustamiseks.
Esimesel lugemisel on:
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seaduse eelnõu (126 SE). Konventsiooni eesmärk on tagada kaluritele inimväärsed töötingimused. Konventsioon hõlmab nii üldtunnustatud õigusi kalurite rahuldavale majutusele, toitlustamisele ja tööohutusele, samuti tervisekaitsele, arstiabile ja sotsiaalkindlustusele ning töövahendusele seoses meretööga. Ratifitseerimine annab riigile eelised suhtlemisel teiste sadamariikide merejärelevalve organitega. Eesti lipu all sõitvatel laevadel tekib parem võimalus hoiduda pikaajalistest inspekteerimistest välissadamates.
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (127 SE). Konventsiooni ratifitseerimisega toetab Eesti merendussektoris inimväärsete töötingimuste loomist. Konventsioon tagab Eestile olulised järelevalvealased eelised. Samuti tekivad paremad võimalused tegeleda ebaausa konkurentsi vastase kaitsega. Meretöö konventsioon kehtestab ulatuslikud rahvusvahelised miinimumnõuded meremeeste töötegevuse peaaegu kõigi tingimuste kohta. Konventsioon näeb ette meremeeste õiguse õiglastele töölepingutingimustele, inimväärsetele töö- ja elamistingimustele laeva pardal, samuti tervisekaitsele, meditsiiniabile, hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse abinõudele. Lisaks aitavad konventsiooni sätted tõhustada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste järelevalvet ning sellega seonduvalt lipu- ja sadamariigi järelevalvekohustusi.
Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE). Eelnõuga viiakse Eesti õigusruum kooskõlla maksustamise valdkonnas toimunud rahvusvaheliste arengutega piiriülese automaatse teabevahetuse osas. Eesti toetab Euroopa Liidu eesmärki takistada maksudest kõrvalehoidumist finantskontode maksualase teabe automaatse vahetamisega. Maksuhalduritele pannakse kohustus vahetada omavahel teavet teise riigi maksuresidentide finantskontode kohta, mis vähendab võimalusi varjata oma residentsuse riigi maksuhalduri eest tulusid välisriigis asuvas finantsasutuses.
Komisjonides
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 10: Riigikontrolli kontrolliaruande „Kallasradade kasutamine“ tutvustus, kutsutud riigikontroll esindajad (ruumis L263).
Sündmused
Kell 10 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Sakus haldusreformi teemal Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikoguga.
Kell 12 – Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase jõulueelsed kohtumised Mustamäe Päevakeskuses; kell 13 Haabersti Sotsiaalkeskuses; kell 14 Nõmme Sotsiaalmajas; kell 15 Maardu Sotsiaalmajas.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]