Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 16. aprilliks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad olukorda riigis, poliitikat, Eesti inimeste toimetuleku halvendamist, vaesust, personalipoliitikat julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ning valitsuse otsuseid. Haridus- ja teadusminister vastab küsimustele, mis puudutavad sunniraha omavalitsustele ja õpetajate puudust ja järelkasvu perspektiive. Energeetika- ja keskkonnaminister vastab küsimustele, mis puudutavad liitumiste läbilaskevõime suurendamist tarbimisel, maade riigile võõrandamise tingimusi ja energia hinda
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE), mis lihtsustab välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetlust.
Suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide Välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Muudatusi kavandatakse ka välislepingute jõustamise, reservatsioonidele ja deklaratsioonidele vastuväidete tegemise ning välislepingute peatamise ja peatamise lõpetamise korras.
Samuti korrastatakse eelnõuga välissuhtlemisseaduses sisalduvaid volitusnorme, sealhulgas andmekogude asutamise volitusnorme, ning viiakse lõpule andmekaitsereform. Uusi andmekogusid eelnõuga ei looda, samuti ei muudeta olemasolevate toimimist ega neis töödeldavate andmetega seonduvat.
Menetluse käigus lisas väliskomisjon eelnõusse muudatusettepaneku, mis võimaldab tulevikus avalduse alusel luua territoriaalvalitsuste ja üksuste esindusi Eestis ning Eesti esindusi territoriaalvalitsuste ja üksuste juures.
Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (haiglaerand) eelnõu (532 SE) eesmärk on tagada haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parem kättesaadavus. Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapiaks ette nähtud ravimi valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring.
2022. aastal loodud haiglaerandi regulatsioon seab uudsete ravimite valmistamisele ja kasutamisele ranged piirangud, kuid seletuskirja kohaselt on ilmnenud vajadus neid leevendada. Eelnõuga kaotatakse piirang, mille kohaselt võib haiglaerandi korras uudset ravimit valmistada vaid üks loa omaja ja seda vaid kuni 10 patsiendile. Samuti vähendatakse muudatustega halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu.
Samas jäävad kehtima kõik senised nõuded valmistatavate ja kasutavate ravimite kvaliteedile, efektiivsusele ja ohutusele ning patsientide kaitse ja ohutus jäävad loataotluse hindamisel esmatähtsaks. Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse kaks muudatusettepanekut, neist ühe kohaselt hindab patsiendi õiguste kaitse, ohutuse ja heaolu tagamist lisaks Ravimiametile ka eetikakomitee. Teise muudatuse järgi võib Ravimiamet enne haiglaerandi loa väljastamist kaasata haiglaerandi ravimi hindamisse koosseisuväliseid eksperte ja Terviseameti.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE) kohaselt ei tohi ELi direktiivist lähtuvalt enam müüa erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatooteid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse termin „kuumutatud tubakatoode“ ning nõuded selle koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. Kuumutatud tubakatoodetele praegu kehtiv eri maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotatakse direktiivi kohaselt kogu ELis.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga karistused tubakatootest või tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest. Tootest teavitamata jätmise eest saab eelnõu järgi karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning kui teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Eelnõu teise lugemise käigus esitatud muudatusettepanekutega parandati eelnõu õigusselgust, et see kataks kõiki tubakatooteid ja nende osi, olenemata kasutatavast tehnoloogiast, ning piirati tubakatoodete täitekapsli mahtu. Samuti peab tubakatooteid või nende kasutamise seadmeid Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja edaspidi esitama kuus kuud enne uudse tubakatoote kavandatavat turuleviimist Terviseametile elektroonilises vormis teate, mis sisaldab toote kasutamise seadmete üksikasjalikku kirjeldust ja kasutusjuhendit.
Esimene lugemine – neli eelnõu
Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule Eesti elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks“ eelnõuga (575 OE) tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2025. aastaks tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõuga (603 SE) kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole. Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22. jaanuari 2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis. Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisaotsus ja vaideotsus halduskohtusse. Lisaks tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määr seniselt 80 eurolt 160-le.
Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse eelnõu (582 SE) eesmärk on maamaksutõusu regulatsiooni tagasipööramine. Eelnõuga soovitakse kehtestada maamaksuseaduse suuresti 1. jaanuaril 2024. aastal kehtinud redaktsioon koos tollal kehtinud maksumääradega ja maksusoodustustega.
Isamaa fraktsiooni algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (574 SE) soovitakse muuta seadust, mille kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 40 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast. Seaduse mõjuks on, et loobutakse Eestile ilmselgelt ülejõukäivast taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkidest ning pidurdatakse seeläbi elektrienergia hinnatõusu, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tagada Eesti elanikele taskukohased energiahinnad.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: õiglase ülemineku fondist; kutsutud Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna juhataja Marie Allikmaa, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA toetuste osakonna juht Monica Hankov, Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik, OÜ ÄIO Tech äriarendusjuht Kristi Lember ja Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.
; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmused
Kell 9.30 – haridus- ja teadusminister Kristina Kallas avab ning Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop juhatab sisse Riigikogu kõrghariduse toetusrühma seminari „Kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud? Kuidas hüva teadusnõu jõuaks poliitikuteni?“; toimub veebiülekanne (konverentsisaalis).
Kell 13 – Eesti-Usbekistani parlamendirühma esimees Aivar Kokk kohtub Usbekistani uue suursaadiku Timur Rakhmanoviga.
Välislähetused
14.–16. aprill
Riigikogu liige Martin Helme osaleb konservatiivse mõttekoja Põhiõiguste Keskus Kesk-Euroopa ülmekogul Budapestis Ungaris.
15.–20. aprill
Tiibeti sõprusrühma liikmed Evelin Poolamets ja Anti Poolamets osalevad kohtumistel Tiibeti esinduses Londonis Ühendkuningriigis.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
