Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 15. oktoobriks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ja välisminister Margus Tsahkna.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad rahandust; olukorda riigis; käendust; julgeolekut piiril; peaministri plaane ja sõnumeid Euroopa Ülemkogul (sh kliimaeesmärgid ja ränne); piiritaristut, Saatse saabast ja kaitsevööndit ning julgeolekut. Kultuuriminister vastab küsimustele Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ning kultuuritöötajate palkade kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogu ees esineb Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2028–2034 teemal kõnega Euroopa Komisjoni eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse volinik Piotr Serafin. Kõnet saab otsepildis jälgida nii inglise keeles kui ka eestikeelse sünkroontõlkega.

Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves“ arutelu. Ettekande teevad Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja Meelis Meigas ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali.

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõuga (633 SE) parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ning viiakse see rahvusvaheliste standarditega kooskõlla. Muudatuste tulemusel saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele, mis aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Eelnõuga täpsustatakse ning ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli, kes võivad selliseid lepinguid teha. Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada eriliigilise tagatisena finantstagatist.

Eelnõuga muudetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, kus on sätestatud pankade suhtes rakendatavad kriisiennetus- ja lahendusmeetmed. Muudatustega tagatakse pankadele ja järelevalvet tegevale Finantsinspektsioonile parem selgus nende õigustest ja kohustustest. Mõne panga jaoks võivad muudatused tähendada, et ei ole vaja koostada kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid.

Eelnõuga muudetakse ka eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamine paindlikumaks. Pangad saavad põhjendatud juhul hinnangu teha statistiliste andmete alusel, mistõttu pole eraldi hindamisakti tellimine alati vajalik. See lihtsustab kodulaenu üleviimist ühest pangast teise ja vähendab kodulaenu refinantseerimise kulu.

Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur selliste tehingute läbiviimisesse sekkuda.

Esimene lugemine – neli eelnõu

Riigikogu 37 liikme algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks. Eelnõuga tuuakse presidendikandidaatide esitamise tähtaeg varasemaks ning antakse kandidaatidele hääletusvoorude eel võimalus end tutvustada.

Kui kehtiva seaduse kohaselt saab kandidaate nii Riigikogus kui ka hiljem valimiskogus üles seada neljandast kuni teise päevani enne esimest hääletusvooru, siis eelnõu järgi algab kandidaatide esitamine 12. päeval ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest vooru. Algatajate sõnul annab muudatus avalikkusele võimaluse kandidaatide ja nende seisukohtadega enne valimisi põhjalikumalt tutvuda ning aitab vältida olukorda, kus kandidaate seatakse üles vahetult enne hääletust.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus. Eelnõu kohaselt saavad kõik kandidaadid õiguse esineda hääletusvoorude eel kuni 10-minutilise ettekandega. Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tagada kandidaatidele enda tutvustamiseks võrdsed võimalused ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust.

Järgmised presidendivalimised on Eestis 2026. aastal.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (732 SE) kehtestatakse viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riikliku teenusena, mida on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Samuti täpsustakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutajate kohustusi abivahendite tagamisel, et suurendada õigusselgust.

Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused teevad toetuse taotlemise lihtsamaks ja õiglasemaks. Toimetulekutoetuse muudatused hõlmavad ka perekondade ja töötamise toetamist ning eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist.

Üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õigus antakse valdkonna eest vastutavale ministrile. Sammasteülese pensioni arvutamiseks täpsustatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise. Sotsiaalmaksuseaduse muudatused ühtlustavad sotsiaalmaksu jagamise reegleid, tagades osalise või puuduva töövõimega töötajatele võrdse kohtlemise pensioniõiguste kujunemisel.

Abivahenditeenuse, viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse, üksi elava pensionäri toetuse ja sotsiaalmaksu seaduse muudatuste jõustumine on plaanitud 1. jaanuaril 2026. Toimetulekutoetuse muudatused on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2027. Üldises korras on plaanitud jõustuma pensionikalkulaatori ja toimetulekutoetuse eluasemekulude hüvitamise läbipaistvamaks muutmise ning pangakontode väljavõtete esitamisega seotud muudatused.

Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seadusega.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõuga (697 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek. Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Eelnõu aitab täita Eesti ja Euroopa Liidu energia- ning kliimaeesmärke.

Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) eesmärk on soodustada tuule- ja päikeseparkide ehitamist endistele ja praegustele põlevkivi- või turbakaevandustele ehk aladele, millele on juba kaevandamisluba väljastatud.

Muudatus lühendaks tuuleparkide rajamisel bürokraatiale kuluvat aega. Ühtlasi on kaevandatud alade n-ö taaskasutamine sinna taastuvenergiaparkide ehitamise näol loodusele väiksema mõjuga kui nende rajamine uutele aladele. Seletuskirjas viidatakse, et kaevandusaladel taastuvenergia tootmine elavdab kohalikku majandust ja ettevõtlust. Enne taastuvenergiapargi rajamist tuleb kaevandatud ala korrastada. Kui alal on kehtiv kaevandamisluba, saab pargi rajamisega alustada korrastamistööde käigus.

Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi sätted, mis käsitlevad kaevandatud maa mitmekesist kasutust ja elurikkuse taastamist. Eelnõu lihtsustab ja kiirendab kaevandamisalade korrastamist. Kuni 15 hektari suuruste mäeeraldiste ja kuni 150 hektari suuruste turbatootmisalade korda tegemisel ei pea enam koostama korrastamisprojekti ja töid saab teha korrastamistingimuste alusel, mis vähendab oluliselt ettevõtete halduskoormust.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: riigi eelarvestrateegia 2026–2029 ja 2026. aasta riigieelarve seaduseelnõu jätkuarutelu, kutsutud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja sama osakonna nõunik Tanel Steinberg, Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus, riigikontrolör Janar Holm ja Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ning Riigikontrolli esindaja; päevakorrapunkti arutelu on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333); Riigikontrolli kontrolliaruanne „Ühistranspordi korraldamine (maakondliku ühistranspordi järelaudit)“, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmus

Kell 16.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ja komisjoni liikmed kohtuvad Euroopa Komisjoni eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse voliniku Piotr Serafiniga.

Välislähetused

12.–17. oktoober
Rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev osaleb Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi korraldataval parlamentaarse võrgustiku konverentsil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

13.–16. oktoober
Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross osaleb kohtumistel Knessetis ja Trumpi Gaza rahuplaani teemalistel briifingutel Tel Avivis ja Jeruusalemmas Iisraelis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]