Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele eesti keele ja meediavaldkonna kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab küsimustele Eesti liikmelisuse kohta Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) ning üürimajade kohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele prokuratuuri poliitika, seadusloome ning KarS §-de 145 ja 179 vahel sisalduvate probleemide kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (322 SE) võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastav OECD teabevahetuse mudel, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult sellele riigile, keda eelotsus võib puudutada.

Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.

Maksuhaldurite vaheline teabevahetus suurendab maksustamisalast läbipaistvust ning aitab võidelda maksude agressiivse planeerimise vastu. Maksuhaldur saab laiema pildi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumisest ning poliitikakujundajad saavad parema ülevaate erinevate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.

Alates 2015. aastast vahetame ELis automaatselt teavet inimeste töötasude, pensionite, kinnisvaratulu ja juhatuse liikme tasude osas. 2017. aasta sügisest hakkame üleilmselt vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida teise riigi maksuresidendid meie finantsasutuses hoiavad. Tänaseks on rakendunud analoogne teabevahetus USAga.

Maksuhalduri siduv eelotsus on maksuhalduri jaoks siduv kinnitus teatud tehingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi ning puudutab vaid maksuhaldurit. Teavet vahetatakse kõigi EL liikmesriikidega piiriüleste siduvate eelotsuste osas, mis on antud alates 2012. aastast. Selliseid eelotsuseid on kokku 46.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (281 SE) rakendatakse ELi vastavaid määrusi, mis käsitlevad kahe-, kolme-, ja neljarattaliste sõidukite ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid.

Maanteeametile antakse turujärelevalve asutuse õigused. Seega saab Maanteeamet kontrollida, et mitte üksnes liiklusregistris registreeritavad sõidukid, vaid ka muud tüübikinnituse kohustusega sõidukid, mis elanikkonnale turul kättesaadavaks tehakse, omaksid tüübikinnitust. Tüübikinnituse olemasolu on vajalik, et oleks tõendatud, et sõidukid vastavad kehtestatud ohutus- ja keskkonnanõuetele, lisaks võimaldab ELi ühtse tüübikinnituse olemasolu sõidukeid piiranguteta EL-is müüa ja kasutada. Muudatus omab peamist mõju sõidukite turule, mida ei pea liiklusregistris registreerima, nt pisimopeedid.

Eelnõu muudab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kaardi taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Põhjamaade Investeerimispangale antud riigigarantii suurendamine” eelnõu (389 OE).

Riigikogu otsusega antakse nõusolek suurendada Põhjamaade Investeerimispanga (Nordic Investment Bank ehk NIB) kahele laenuinstrumendile antud Eesti riigi garantiisid, mille tulemusena muutub Eesti protsentuaalne osalus NIBile antud garantiides võrdseks Eesti osalusega NIBi aktsiakapitalis.

NIBil on kaks spetsiaalset laenuinstrumenti PIL (Project Investment Loan Facility) ja MIL (Environmental Investment Loan Facility), mille raames antud laene kohustuvad liikmesriigid garanteerima. Riigikogu otsuse kohaselt nõustub Eesti riigi garantii suurendamisega Põhjamaade Investeerimispanga poolt antavatele projektipõhistele investeeringulaenudele ja projektipõhistele investeeringutagatistele (PIL) 13,1 miljonilt eurolt 16,4 miljoni euroni ning keskkonnainvesteeringulaenudele ja keskkonnainvesteeringulaenude tagatistele (MIL) 2, 1 miljonilt eurolt 2,7 miljoni euroni. NIB sõlmib riikidega pärast garantiikohustuste korrigeerimist uued garantiilepingud.

Otsuse tulemusena suureneb Eesti potentsiaalne kohustus NIBi ees tagada PIL ja MIL laene ning nende tagatisi. Panga ajaloos on 40 aasta jooksul liikmesriikide garantii sissenõudmine toimunud ühe projekti puhul ning garantii realiseerumist loetakse vähetõenäoliseks.

NIB maksab liikmesriikidele dividende sissemakstud kapitali osaluse järgi. 2015. aasta kasumist, mis oli umbes 215,4 miljonit eurot, maksti dividendideks 55 miljonit eurot, millest Eesti osa on olnud ligi 401 tuhat eurot. Uue osaluse järgi oleks Eesti saadav dividendide summa ligi 495 tuhat eurot.

NIBi eesmärk on anda pikaajalisi laene investeerimisprojektidele, et viia ellu keskkonnasõbralikke ning Põhja- ja Baltimaade konkurentsivõimet tugevdavaid projekte. Laene antakse nii era- kui avalikule sektorile Põhjamaades ja ka mujal, kokku ligi 40 riigis. Peamised tegutsemisvaldkonnad: energeetika, keskkond, transport, logistika, kommunikatsioon ja innovatsioon.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõuga (359 SE) rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, seal hulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Eelnõu täiendab finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks, kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Eelnõu tõstab turukuritarvituste sunniraha määra. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral tõuseb vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata sunniraha kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses on see vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.

Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (358 SE) võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv, millega (soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. november 2016.

Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (385 SE) on seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamisega.

Põhimuudatustega kriminaliseeritakse tahtevastane abielu, naise suguelundite sandistav moonutamine, ahistav jälitamine ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Samuti laiendatakse alaealiste vastu toimepandud kuritegude ringi, mille puhul aegumistähtaeg peatub kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Istanbuli konventsioonist sõltumata tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõue, mille kohaselt peab kohtu määratavat psühhiaatrilist sundravi algselt kohaldama statsionaarsena. Muudatuse kohaselt võib kohe rakendada ka ambulatoorset sundravi, mille raames kehtestatakse inimesele raviplaan, mille täitmist haigla regulaarselt kontrollib. Muudatus võimaldab paindlikumat ja efektiivsemat ressursikasutust nii raviasutuste kui patsientide seisukohast.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) näeb ette sulgeda kodanike vastuvõtt Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kantseleides ning suunata nad kasutama e-teenust. Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega on jätkuvalt võimalik tutvuda ja neist väljatrükke teha notaribüroos või siis vastava veebilehe kaudu. Notarite Koda peab tagama võimaluse äri- ja avalike toimikutega tasuta tutvuda ühes notaribüroos Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas.

Endiselt on võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemist. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on nähtavad kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta.

Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnad haldavad kõiki kinnistus- ja registriasju üle Eesti ning avalikkusele suletakse kokku kaheksa kantseleid. Statistika kohaselt on juba praegu e-teenuste kasutatavus ligikaudu kümme korda suurem kui kohapealne teenuste kasutamine. Kinnitatud väljatrükke võeti 2015. aastal kinnistusosakonnast 343 ja registriosakonnast 2145. Suurima mahu moodustavad äriregistri registrikaardi väljatrükid, mida 2015. aasta andmetel soovisid 90 protsendil juriidilised isikud.

Kohtulikud registrid on: kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister ning äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ja kommertspandiregister.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab vastu MTÜ E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu petitsiooni.

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas võtab Riigikogus vastu Eesti visiidil viibivad Gruusia ametnikud ja teeb ettekande teemal Eesti-Gruusia kahepoolsed suhted ning suund Euroopa Liitu.

Kell 16 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ja aseesimees Taavi Rõivas osalevad Eesti arvamusliidrite lõunal Radisson Blu Sky Hotelis.

Kell 16 – Riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Saksamaa Liitvabariigi Bundestagi riigikaitsekomisjoni delegatsiooniga (ruum L262).

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Ungari suursaadiku Mr. Vince Szalay-Bobrovniczky‘ga seoses Ungari rahvuspüha tähistamisega.

Välislähetused

13. – 15. märts
Riigikogu liige Jaak Madison osaleb Ungari parlamendiliikmete korraldatud konverentsil Budapestis.

13. – 15. märts
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt osaleb Euroopa rahvusvahelise ametiühingu komitee koosolekul Brüsselis, Belgias.

13. – 15. märts
Riigikogu liikmed Barbi Pilvre, Tiit Terik, Monika Haukanõmm, Marko Šorin, Arto Aas, Anne Sulling ja Ken-Marti Vaher osalevad USA saatkonna korraldatud NATO tutvustamise programmis NATO peakorteris Brüsselis, Belgias.

14. – 15. märts
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb sõnavõtuga Next B2B Forumi “Disrupt Healthcare: Bytes & Genes” üritusel Frankfurdis, Saksamaal.

15. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni esimees Marianne Mikko osaleb Rootsi parlamendi aseesimehe kutsel arutelul Stockholmis.

15. – 17. märts
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas osaleb Euroopa Noorte Liidrite (EYL40) seminaril „A new vision for Europe: The trajectory of leadership over the years“ Lissabonis, Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside