Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad 2023. aasta riigieelarve täitmist, ETOsid, riigi olukorda, bürokraatiat, Eesti riiki ja eesti inimesi, maakatastrit, valitsuse otsuseid, Eesti osalemist Ukraina sõjas, riigiinvesteeringuid ning platvormitöötajate direktiivi. Majandus- ja infotehnoloogiaminister vastab küsimusele majanduse elavdamise meetmete kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kliimaministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest. Ettekande teeb kliimaminister Kristen Michal.

Kolmas lugemine – viis eelnõu

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) loob riigisisese mehhanismi, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Muudatus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb. Lisaks täpsustab eelnõu rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning annab neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.

Eelnõu kohaselt eeldab kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise otsuse tegemine, et õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada, ning kahjustatud välisriik on esitanud kahju tekitanud välisriigile vastava nõude, mida kahjutekitaja ei ole mõistliku aja jooksul täitnud. Eestis vara kasutamise menetluse alustamiseks peab olema Eestile esitatud sellekohane palve ning palve esitanud riigiga peab olema kokku lepitud kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise ja vara omanikule nõudeõiguse loovutamise tingimused. Samuti peab olema piisavalt tõendatud vara omaniku seos õigusvastase teoga.

Vara kasutamise kahjuhüvitise ettemaksuna otsustab haldusmenetluse käigus Välisministeerium, kellel tuleb välja selgitada kõik varaga seotud asjaolud ja omandisuhted ning tuvastada, et ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaaluksid isiku huvid üles vajaduse meedet rakendada. Vara omanikul on eelnõu kohaselt õigus vaidlustada vara kasutamise otsus halduskohtus.

Rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (391 SE) suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel ning välditakse olukorda, kus valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesanne on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine.

Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab valitsus eriarvamuse koos põhjendusega komisjonile. Komisjon arvestab põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahtude heakskiitmisel makromajandusprognoosiga. Rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse lisadena riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde.

Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus põhiseaduslike institutsioonidena oma tegevuses sõltumatud. Algatajate sõnul tähendab sõltumatus kui demokraatliku õigusriigi alus ja võimude lahususe kindlustaja kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad oma ülesannete täitmisel olema vabad muude riigivõimuharude, eelkõige täitevvõimu survest.

Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) eesmärk on tagada kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud ELi õiguse rikkumisest teavitajale. Eelnõuga luuakse miinimumraamistik ELi õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõu eesmärk on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult ELi õigusega vastuolus olevatele tegudele.

Eelnõuga sätestatakse rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Uus regulatsioon näeb ette teavitamise viisid ja kanalid ning määrab, millal, mis ulatuses ja tingimustel teavitaja kaitse kohaldub. Riigi ja omavalitsuste ametiasutustel ja nende hallatavatel asutustel ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel tekib eelnõu järgi kohustus luua ELi õiguse rikkumisest teavitamiseks teavituskanal.

Kaitse saamiseks on nõutav, et teavitajal on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub seadusega kooskõlas. Kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides, vaid eelkõige on vajalik, et teavitatakse konkreetsetes valdkondades ELi õigusest tulenevate nõuete rikkumisest, esmalt on teavitatud asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal on alust uskuda, et info vastab tõele.

Eelnõuga üle võetava ELi teavitajate kaitse direktiivi pidid liikmesriigid üle võtma 2021. aasta detsembriks. Eelnõu on planeeritud jõustuma tänavu 1. septembril.

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga (378 SE) tehakse tehnilise iseloomuga muudatusi, et tagada seaduse parem kooskõla ELi õigusega. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra volitusnorm, sest seda reguleerivad ELi määrused. Samuti nähakse ette võimalus volitatud labori teenuse sisseostmiseks, kui labor asub teises ELi liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, ning täpsustakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega seotud loa taotlemist.

Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (399 SE) kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele sularahas arveldamisel kohustuslikud ümardamisreeglid. See tähendab, et kaupmehel on kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa sendiga, ümardatakse ülespoole.

Muudatusega väheneb vajadus ühe- ja kahesendiseid münte juurde toota. Praegu saavad inimesed neid münte kauplustest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ostmisel ise väga vähe. Seetõttu langeb enamik münte ringlusest välja ja tekib vajadus neid juurde toota. Väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on võrreldes nende väärtusega aga ebaproportsionaalselt suured ning nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.

Teine lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõuga (308 SE) luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba.

Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis eelnõuga koondatakse nende kolme loamenetluse nõuded üheks. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam kui iga menetlus eraldi, ent kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem. Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.

Samuti lihtsustatakse eelnõuga elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse.

Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (350 SE) lihtsustatakse postisaadetiste tollikontrolli nii tolli kui ka postiteenuse osutajate jaoks. Samuti tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist.

Eelnõuga täpsustakse postisaadetise läbivaatuse akti vormistamise korda. Nähakse ette, et postisaadetise läbivaatuse akti ei vormistata, kui postisaadetis vaadatakse läbi postiteenuse osutaja juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid. Kehtiva õiguse järgi tuleb iga postisaadetise läbivaatust alati protokollida. Läbivaatuse puhul avab ja sulgeb postisaadetise postiteenuse osutaja vastutav töötaja tolli juuresolekul ning iga postisaadetise avamise kohta koostatakse postiseaduse alusel protokoll olenemata sellest, kas tuvastatakse rikkumine või mitte. Tolliseaduse muudatuse järel säilib tollil protokolli koostamise kohustus vaid seaduserikkumise tuvastamise puhul.

Muudatuse tulemusel hoitakse kokku nii tolli kui ka postiteenuse pakkuja aega ning selle ressursi saab suunata järelevalve tõhustamisse, et Eestisse jõuaks võimalikult vähe keelatud kaupa, nagu tubakatooted, psühhotroopsed ained ja võltsitud ravimid. Kuna tollikontroll toimub kiiremini, saab tellija kauba kiiremini kätte.

Esimene lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (429 SE) soovitakse tõsta liiklusohutust, eelkõige vähemkaitstud liiklejate turvalisust. Samuti luuakse selgemad reeglid elektritõukerataste kasutamisele.

Eelnõuga sätestatakse elektritõukeratastele parkimisreeglid. Sähkusid tuleb eelnõu järgi parkida paralleelselt kõnnitee ääre juurde, võimalusel mitte kaugemale kui 20 sentimeetrit. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukerataste liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

Samuti kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Seni on tulnud politseil kontrollimisel anda subjektiivne hinnang, kas tegu on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb avaliku korra hoidmise lihtsamaks.

Ohutuse tõstmiseks sätestatakse eelnõuga, et mootorsõidukil tuleb hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 meetri laiust külgvahet.

Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite kõnniteel peatumise osas. Edaspidi tohib kõnniteel peatuda või parkida vaid seda lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks mootorsõidukiga peatuda ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Kauba laadimise kohtade märgistamise saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad – üldmenetluses 40-lt 80 eurole ja kirjalikus hoiatusmenetluses 20-lt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvi määr 40-lt 60 eurole ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 60 eurot.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõuga (421 SE) jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist. Eelnõuga luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus raske psüühikahäire ja vaimupuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus.

Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, aga kuna see teenus on mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega, siis on otstarbekas reguleerida ka äärmusliku toe vajadusega inimestele osutatav teenus seaduses.

Päeva- ja nädalahoiuteenust saab eelnõu järgi kasutada maksimaalselt 23 ööpäeva ühes kuus. Inimestele, kes vajavad toetust vähem kui kümme päeva kuus, leitakse edaspidi sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.

Eelnõuga täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul peab teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud katma see kohalik omavalitsus, kus inimene rahvastikuregistri järgi elab. Erisus luuakse neile, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha omavalitsus või kel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Nende elukoha saab omavalitsus registreerida omavalitsuse või linnajao täpsusega.

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE) eesmärk on vähendada finantssektoris äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu ettevõtete ning klientide teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead.

Finantsettevõtted peavad edaspidi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest teavitama Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit, samuti kliente, kui intsident mõjutab nende finantshuve. Ettevõtetel peab olema tegevusplaan, et rünnete ja häirete korral oleks võimalik kahju piirata ja teenuste osutamist kiiresti jätkata. Riskide maandamine tagab parema andmete kaitse, klientide usalduse ja äritegevuse järjepidevuse.

Eelnõu mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit, sealhulgas panku, kindlustusandjaid ja investeerimisühinguid. Arvestatud on proportsionaalsuse põhimõtetega ja ette on nähtud erandid mikroettevõtetele. Eelnõu tagab kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja finantsasutustele kohalduvate Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuete vahel, mille ühtlustamises ja tõhustamises lepiti kokku 2022. aasta lõpus.

Lisaks tõstetakse eelnõuga kindlustusvahendajate kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kindlustussummade piirmääri lähtudes Euroopa Liidu vastavast määrusest.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (404 SE) soovitakse sätestada koolilõuna toetusele alammäär ja määrata koolilõuna miinimummaksumuseks kaks eurot õpilase kohta päevas. Kehtiva õiguse järgi kehtestab koolilõuna toetuse suuruse ja jaotamise korra valitsus oma määrusega. Seletuskirjas öeldakse, et praegu eraldab riik koolilõuna toetuseks ühe euro õpilase kohta ja see summa pole muutunud alates 2018. aastast.

Sündmused

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa kõrgemate riigikaitsekursuste instituudi kursuslastega, kelle hulgas on parlamendiliikmed, vanemohvitserid ja sandarmid ning juhid erasektorist (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12 – majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ja liige Priit Lomp ning konkurentsivõime ekspertkogu liikmed Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ja Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane annavad ajakirjanikele ülevaate valmivast konkurentsivõime raportist (ruum L342).

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Taani, Rootsi, Soome, Norra, Islandi, Läti ja Leedu suursaadikutega.

Kell 16 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Iisraeli parlamendi välis- ja kaitsekomisjoni esimehe Yuli Yoel Edelsteiniga.

Kell 19.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb kohtumisel Saksamaa Välisministeeriumi riigiministri Tobias Lindneriga.

Välislähetus

14.–15. mai
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb julgeolekukonverentsil Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside