Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, rahandusminister Sven Sester ja riigihalduse minister Arto Aas.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab küsimustele sündmuste kohta Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja meditsiinitöötajate „sponsoreerimise“ kohta.

Rahandusminister Sven Sester vastab küsimustele kütuseaktsiisi kohta ning maksuettepanekute kohta justiitsministeeriumi raporti „Konkurentsivõime 2.0“ kohta.

Riigihalduse minister Arto Aas vastab küsimustele haldusreformi ning maakondade ja regioonide kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 8 eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (209 SE) eesmärgiks on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted. Eelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot. Elatisabi maksmise uute põhimõtete sätestamine on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud muudatus, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust. Eelnõuga muudetakse veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Muudatused on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS 2 arendamisega, mis suurendab avalike teenuste osutamise efektiivsust. Inimeste jaoks muutub teenuste kasutamine mugavamaks.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) eesmärk on korrastada Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks antakse eelnõu kohaselt Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Samuti laiendab eelnõu Kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud. Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes. Samuti on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõuga (226 SE) antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid. Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine tuleneb Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga (165 SE) kodifitseeritakse keskkonnaõigust: atmosfääriõhu kaitsega seotud normid korrastatakse ja struktureeritakse kohati ümber, ühtlustatakse lubade menetlemist ja aruandlust. Varasemaga võrreldes lihtsustatakse omavahel seotud lokaalsete ja rahvusvaheliste nõuete rakendamist ja kontrolli. Seaduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevat praktikat, samuti vajadust viia seadus kooskõlla direktiividega. Eelnõu seadusena jõustumisel asendatakse praegu kehtiv välisõhu kaitse seadus.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (220 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta. Direktiivi nõude kohaselt tõstetakse turukuritarvituste maksimumkaristused kolmeaastaselt vangistuselt neljale aastale. Turukuritarvituse direktiiv kohustab liikmesriike kuriteona sätestama turuga manipuleerimist ja siseteabe väärkasutamist. Näiteks siseteabe lekitamist, selle alusel kauplemist, kauplemise soovitamist või kauplemisele mõjutamist. Direktiivis nimetatud kuriteod on ka praegu karistusseadustikus kuritegudena nimetatud.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) lihtsustab e-residendiks saamist, muudab neile e-teenused kasutajasõbralikumaks ning pakub nii e-residentidele kui Eesti elanikele võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata.

Valitsuse algatatud säilituseksemplari seaduse eelnõu (157 SE) asendab kehtiva sundeksemplari seaduse. Eelnõu kaasajastab Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist. Seaduse senine nimetus asendatakse, et anda paremini edasi seaduse mõte ja eesmärk. Eelnõu sätestab trükise algmaterjali ja filmi algmaterjali kogumise ning säilitamise reeglid. Säilitamiseks loovutatavate trükiste arvu vähendatakse kaheksalt neljale, samuti vähendatakse säilituseksemplari saavate raamatukogude arvu. Riigi kohustust trükiseid pikaajaliselt säilitada kümnes raamatukogus vähendatakse neljale raamatukogule. Et tänapäevane väljaannete kirjastamise tehnoloogia on muutunud, siis suurendatakse riiklikku panust digitaalsete väljaannete ja algmaterjali säilitamistegevusse. Muudatus on vajalik, et vältida olulise osa digitaalse kultuuripärandi hävimine. Samuti tagada juba digitaalselt loodud trükiste säilitamine ning kättesaadavaks tegemine. Eelnõu järgi toimub kõigi füüsilisel teabekandjal (v.a. filmi algmaterjal) olevate säilituseksemplaride kogumine läbi ühtse keskuse, milleks on Eesti Rahvusraamatukogu. See muudab väljaannete ja trükise algmaterjali loovutamise lihtsamaks ning arusaadavamaks. Näiteks trükikoda loovutab trükised viie raamatukogu asemel ühele. Keskus edastab füüsilisel teabekandjal väljaanded nende säilitajatele. Sellega väheneb raamatukogudes säilituseksemplari hankimise dubleerimine. Rahvusraamatukogu hakkab koostama lisaks trükitoodangu statistikale ka võrguväljaannete statistikat. Rahvusarhiivile lisandub ülesanne koguda filmi algmaterjali, et tagada filmipärandi säilimine.

Ülevaade avaliku teenistuse 2015. aasta aruandest. Ettekandja riigihalduse minister Arto Aas.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõuga (244 OE) otsustatakse kuni 10 Eesti kaitseväelase osalemine Daesh/ISIL vastasel ja USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav Daeshi/ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsioonil osalevad veel 21 riiki: Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jordaania, Kanada, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa ja UK. Peamiselt Süürias ja Iraagis tegutsev terroriorganisatsioon Daesh kujutab tõsist ohtu üleilmsele julgeolekule, sealhulgas reaalset ohtu Euroopa sisejulgeolekule. Daeshi tegevus Süürias ja Iraagis mõjutab otseselt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste arvu piirkonnas ja seeläbi ka Euroopa pagulaskriisi. Daesh värbab ka Euroopast võitlejaid, kes pärast sõdimist ja väljaõppet Lähis-Idas, võivad tagasi pöördudes omakorda ohustada kohapeal julgeolekut. Rünnakud Pariisis ja Brüsselis sooritati Daeshi nimel ja nende läbiviimisel kasutati Euroopast pärit terroriste. Eesti on eelnevalt suunanud rahalist abi Iraagi põgenike abistamiseks ja annetanud Iraagi julgeolekujõududele relvastust ning laskemoona. Operatsiooni eesmärgiks on Daeshi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Eestil on esialgu kavas panustada kuni 6 jalaväeinstruktori saatmisega Iraaki, kus nad koostöös Taani, USA, Läti, jt riikide kaitseväelastega koolitaks Iraagi julgeolekujõudude üksusi. Vajadusel osaleb Eesti antud mandaadi raames eelkõige staabiohvitseridega.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE) täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu. Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks. Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga. Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse eelnõuga (162 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille eesmärgiks on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergia, ehk maavarade ja kütuste tarbimisest, aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Eelnõuga rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eelnõu näeb ette avaliku sektori energiatõhususe arendamise, milleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Keskvalitsuse hulka kuuluvad eelnõu kohaselt Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigiprokuratuur ning valitsusasutused. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne. Suurettevõtjatele, ehk ettevõtjatele, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot, kehtestatakse nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Esimene energiaaudit tuleb teha kuus kuud pärast seaduse jõustumist ning edaspidi iga nelja aasta järel. Eelnõu kehtestab ka auditite miinimumnõuded ja energiaaudiitori pädevuse nõuded. Suurettevõtjaid on Eestis ligikaudu 250. Eelnõu kohustab energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (230 SE) täiendatakse Eesti lipu seadust uue lipupäevaga, mille kohaselt oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäev on ettevõtjapäev. Ettevõtjapäeva eesmärk on ettevõtlikkuse ning ettevõtluse tunnustamine ja väärtustamine.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (251 SE) on välja töötatud, et soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes on võimelised panustama Eesti arengusse ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (252 SE) on välja töötatud, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta (edaspidi direktiiv 2014/36/EL) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (edaspidi direktiiv 2014/66/EL). Direktiiviga 2014/36/EL kehtestatakse Euroopa Liidus (edaspidi EL) ühtsed eeskirjad kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena liikmesriikide territooriumile sisenemiseks ja töötamiseks, reguleeritakse hooajatöötajate õigusi ning määratakse tööandja vastutus. Direktiiviga 2014/66/EL kehtestatakse kolmandas riigis paikneva ettevõtte poolt juhtivtöötajate, spetsialistide ning praktikantide üleviimise tingimused EL-is paiknevasse samasse kontserni või ettevõtete gruppi kuuluvasse ettevõttesse ning sätestatakse üleviidud töötaja õigused EL-is töötamise ajal. Direktiiviga kehtestatakse täiesti uus EL-i liikmesriikide vahel liikumise skeem, mis võimaldab ühe liikmesriigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja loaga töötada teises liikmesriigis. Eestis reguleerib välismaalaste riiki saabumist ja elamist välismaalaste seadus (edaspidi VMS), mistõttu sätestatakse direktiividest 2014/66/EL ja 2014/36/EL tulenevad peamised muudatused VMS-is. Samuti muudetakse riigilõivuseadust (edaspidi RLS), tööturuteenuste ja -toetuste seadust (edaspidi TTTS), ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust (edaspidi VSS).

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: ELi otsuse eelnõu Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise ja allkirjastamise kohta, kutsutud Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures nõunik Julia Antonova; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni rakendusotsusele, mis käsitleb Privacy Shield mehhanismiga ühinenud USA ettevõtete andmekaitse taseme piisavust, kutsutud justiitsministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 16. juunil toimuval ELi tööhõiveministrite ja 17. juuni tervishoiuministrite (EPSCO) istungil, kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 10 – Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Kalle Palling ning liikmed Yoko Alender, Maris Lauri, Kalle Laanet, Andres Ammas ja Peeter Ernits kohtuvad Saksamaa parlamendi Balti sõprusrühma delegatsiooniga (ruum L240).

Kell 12.15 – ELi asjade komisjoni esimees Kalle Palling, aseesimees Jaak Madison ja liikmed Maris Lauri ning Marianne Mikko kohtuvad Saksa parlamendi Balti sõprusrühma delegatsiooniga.

Kell 15.15 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Saksa parlamendi Balti sõprusrühma delegatsiooniga.

Välislähetused

13. – 16. juuni

Riigikogu liige Ants Laaneots osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee 92. Rose-Roth seminaril Kiievis, Ukrainas.

15. – 18. juuni

Eesti-Iisraeli parlamendirühma liige Martin Kukk osaleb ajalookonverentsil “Eesti Vabariigist Iisraeli Riiki ehitama”, mis käsitleb Eestist välja rännanud juutide elusaatust ja panust Iisraeli riigi ellu. Kukk osaleb veel saatkonna korraldatud seminaril ning kohtumistel parlamendis Tel Avivis, Iisraelis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside