Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

Jüri Ratas vastab küsimustele kujunenud olukorra, nimetamiskomitee, rahva tervise, valimisjaoskondadele ligipääsu, valitsuse ravimipoliitika, välispoliitika, apteegireformi ning nõukogu liikmete nimetamise kohta.

Mailis Reps vastab küsimustele koolidirektorite ametikohale valimise, hariduslike erivajadustega laste õppe korraldamise, õpetaja meisterkutsetunnistuse, koolivõrgu olukorra, tugiteenuste, teaduse rahastamise ja hariduspoliitika kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Peaminister Jüri Ratase ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõuga (62 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli reeglid (edaspidi ka tulirelvadirektiiv).

Euroopa Komisjon leiab, et osa tulirelvadele kehtestatud nõudeid on vaja muuta ja täpsustada arvestades viimastel aastatel EL-is toimunud terrorirünnakuid. Samuti on vaja võtta kasutusele meetmeid, et tulirelvi ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 14. september 2018.

Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks tuleb relvaseadust muuta. Olulisemad muudatused puudutavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede seaduse kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.

Relvaseadusesse lisandub relvade liigitus klassidesse tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassi, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid seaduse põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahindusega tegelemise eesmärgil. Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-is reisimise nõuded. Edaspidi on ka nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks tunnistatud relvaga teise EL-i liikmesriiki nii ajutisel kui ka alalisel reisimisel kohustuslik taotleda ametiasutustelt nõusolek.

Eelnõuga lisatakse relvaseadusesse regulatsioon padrunisalvede kohta, mis seni üldse puudus. Kehtestatakse kõrgendatud nõuded suure salvemahutavusega poolautomaatsete tulirelvade omamisele ja valdamisele.

Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on suure mahutavusega padrunisalvega relvaga või nö tavapärase mahutavusega padrunisalvega relvaga ning olenevalt sellest kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

Ka relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise relvaseadusega on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud. Samuti reguleeritakse eelnõuga relvakollektsioone omavate muuseumide tegevust ning sätestatakse teatud kriteeriumid, millele relvi kollektsioneeriv muuseum vastama peab.  

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE).

Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid Eesti ja Guernsey vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Guernsey vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Lepingu jõustumisega kaasneb positiivne mõju maksumaksjatele, kes saavad Guernseyst tulu, mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas jurisdiktsioonis. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud 59 riigiga.

Guernsey on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sõltlasterritoorium. Sõltlasterritoorium ei ole iseseisev rahvusvahelise õiguse subjekt, kuid ta võib sõlmida rahvusvahelisi lepinguid enda nimel, ent üksnes Ühendkuningriigi valitsuse loal. Lisaks Guernseyle on Eesti sõlminud maksulepingu ka Jersey ja Mani saarega, kes on samuti Ühendkuningriigi sõltlasterritooriumid.

Sündmus

Kell 18 – Eesti-Hiina parlamendirühm kohtub Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Välislähetused

5.–19. jaanuar
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb Londonis koolitusel „Global Master of Arts Program Class 2019-2020 at Fletcher School“ ja kohtumistel Venemaa infokampaaniate teemal.

14.–19. jaanuar
Riigikogu liige Ivari Padar võtab delegatsiooni liikmena osa Vabariigi Presidendi ametlikust visiidist Tšiilisse.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside