Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, justiitsminister Maris Lauri ning rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Jaak Aab vastab küsimustele kiirtestide hankest, valitsuse tegevusetusest elektrihinna ohjamisel, elektrihinna ajatamisest ning elektriettevõtetest.

Maris Lauri vastab küsimustele vihakõne seaduse ning keskkonnakuritegude tõkestamise seadusandluse kohta.

Keit Pentus-Rosimannus vastab küsimustele elektrihinna kompenseerimise, saamata jäänud maksutulu ning käibemaksustamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu on esimesel lugemisel Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Ülle Madise õiguskantsleri ametisse nimetamine“ eelnõu (488 OE) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE).

Kolmas lugemine – kuus eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) eesmärk on suurendada sõltumatust ja läbipaistvust kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringute teostamisel. Eelnõu järgi annab kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringuteks edaspidi lube prokuröri taotlusel kohus.

Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE).

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 2021. aasta 27. jaanuaril ja 8. veebruaril. Leping on riikidevaheline ning selle muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.

Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut, loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel.

Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht.

ESMi rakendamisega seotud riigisisesed menetlused on sätestatud ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses. Kuna ESMAL ML teeb muudatusi olemasolevates ESMi instrumentides ning lisandub kaitsemeetmepakkuja roll, siis käesoleva eelnõuga sätestatakse lepingu muutusest tulenevad täiendused ESMi küsimuste menetlemisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt.

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (378 SE) luuakse keskne planeeringute andmekogu. Eelnõu eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.

Keskse planeeringute andmekogu kaudu saab hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta.

Eelnõuga viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Praegu saadavad planeeringu koostamise korraldajad teateid ja dokumente planeerimismenetluses ainult posti teel tähitud kirjaga.

Samuti nähakse ette võimalus pidada avalikke arutelusid elektrooniliselt. Eelnõu kohaselt saab planeerimismenetluses kaasatud isikutele saata edaspidi teateid ka korteriühistute kaudu.

Eelnõuga jäetakse ära ettepanekute esitamise etapp riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta. Etapi ära jätmise tõttu ei vähene isikute ja asutuste võimalus planeeringu koostamisel osalemisel ja selles kaasarääkimisel, kuna need võimalused on tagatud läbi ettepanekute küsimisele eelneva avaliku väljapaneku ja arutelu ning sellele järgneva kooskõlastamise ja arvamuse esitamise etapi kaudu. Etapi ära jätmine aitab lühendada planeeringu koostamise protsessi umbes kahe kuu võrra.

Samuti reguleeritakse avalikku väljapanekut, mis toimub riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis ning pikendatakse avalikult kasutatavate rajatiste ehitamiseks või ehitamise rahastamiseks sõlmitavate halduslepingute aluseks oleva korra kehtestamise tähtaega.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (413 SE) viiakse ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta.

Eelnõu näeb ette võimaluse valmistada ja kasutada haiglas erandkorras uudseid ravimeid. Kehtestatakse nõuded, et tagada ravimite kvaliteet, ohutus ning ravi jälgimine. Selliseid uudseid ravimeid saab valmistada ja kasutada üksnes Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja tema kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Tegemist on ELis uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Haiglaerandi ravimi kasutamisest saadud andmete põhjal on hiljem võimalik alustada ravimiga kliinilisi uuringuid ning seejärel jõuda ka müügiloa taotlemiseni. Haiglaerandi regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi Eesti ülikoolide, biotehnoloogia ettevõtete ja haiglate vahel.

Eelnõuga lihtsustatakse kliiniliste uuringutele loa taotlemise protsessi, eeskätt siis, kui taotleja soovib uuringut läbi viia paljudes ELi liikmesriikides. Sel juhul suhtleb taotleja kogu protsessi vältel ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes kogu protsessi ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ELis koordineerib ning kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamisearuande. Kliinilise uuringu loa taotlemine toimub edaspidi ühe taotluse alusel kõikides soovitud liikmesriikides ühtse loa taotlemise toimiku abil kliiniliste uuringute portaali vahendusel ja paberivabalt. Samuti tasub sponsor edaspidi kliinilise uuringu taotlemisel ühes liikmesriigis ühekordse tasu. Praegu tasub sponsor Eestis kolm erinevat tasu: tasu ravimiametile, eetikakomiteele ja riigilõivu. Kliinilise uuringu taotlust hindavad liikmesriigid ühiselt ning koostatakse üks ühine lõppotsus. Kliinilise uuringu lõpptulemused on ühises andmebaasis ja avalikud ning seetõttu saab rohkem teavet avalikuks. Avalikuks saab uuringu hinnangu kokkuvõte, uuringu- ja inspektsiooni tulemused.

Kehtestatakse ka nõuded nende ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, mida uuringus osalejatele kliinilise uuringu käigus manustatakse. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitsele. Samuti sätestatakse eelnõuga eraldi õiguslik regulatsioon radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (421 SE) tehtavad muudatused puudutavad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.

Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb. Eelnõuga sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses.

Kinnitatud põhimõtete järgi seati suund, et riik osaleb ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisaeesmärk. Edaspidi uuendatakse riigi osaluspoliitikat regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel.

Olulisemaks muudatuseks eelnõus on riigi kui omaniku ootuste kehtestamise kohustuslikuks muutmine ja selle regulaarne uuendamine iga kolme aasta tagant. Muudetakse riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste aruandluspõhimõtteid. Prognooside esitamine sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga.

Eelnõuga viiakse ainult tulu saamise eesmärgil omatavate osaluste säilitamise otsustamine ministeeriumi tasandilt valitsuse tasandile, kuid vähemoluliste osaluste puhul, kus osalus pole suurem kui 10 protsenti, antakse otsustusõigus ministeeriumile.

Eelnõu kohaselt konsolideeritakse riigi sihtasutuste arvestusteenused Riigi Tugiteenustes Keskusesse.

Seletuskirjas märgitakse, et uus regulatsioon puudutab kõikide ministeeriumide tegevust ning 28 äriühingut ja 65 jätkuvalt tegutsevat sihtasutust, mille omanikuks või (kaas)asutajaks on riik 2021. juuni seisuga. Nende äriühingute ja sihtasutuste varade maht 2020. aasta lõpu seisuga oli vastavalt 7,8 miljardit eurot ja 2,2 miljardit eurot, tulude maht 1,7 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot ning töötajate arv ca 12 000 ja 13 700.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (425 SE) võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi, millega tunnistatakse kehtetuks varasem vastav direktiiv.

Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse ka laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel.

Laevajäätmete mõiste alla hõlmatakse kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja muu meres leiduv prügi. Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. See muudatus peaks aitama vältida kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre viskamist.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (479 SE).

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 2021. aasta 27. jaanuaril ja 8. veebruaril. Leping on riikidevaheline ning selle muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.

Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut, loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks.

Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht.

Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (481 SE).

Algse, 2015. aastal jõustunud lepinguga võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendusfondi (Single Resolution Fund).

Õiguslikel põhjustel otsustati pankadelt kogutud osamaksete kriisilahendusfondi ülekandmise kord ja sinna kogutud vahendite kasutamise järjekord finantskriisi olukorras lahutada ühtse kriisilahenduskorra määrusest (Single Resolution Mechanism), millega luuakse ELi ühtne kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board, SRB) ja sätestatakse kriisilahendusfondi moodustamise üldpõhimõtted, ning sätestada eraldi riikidevahelise lepinguga. Nii on ka nimetatud lepingu muutmise leping riikidevaheline leping.

Kriisilahendusfondi kaitsemeetme varasema käivitamisega (s.o enne 2024. aastat) ja muutmislepingus sätestatud muudatuste kohaldamisega on kriisilahendusnõukogul üleminekuperioodil rohkem vahendeid süsteemselt oluliste pankade võimalike kriisilahenduste puhuks. Muudatuste peamine sisu on, et üleminekuperioodil, mil kriisilahendusfond pankade osamaksetest alles koguneb ja kõik vahendid ei ole veel ühises kasutuses, kiireneb võimalik pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (408 SE).

Eelnõu näeb ette raskendada teabe sattumist nende inimeste kätte, kes võiksid teavet kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Eesmärgi saavutamiseks pikendatakse politsei ja piirivalve seaduses politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut pikemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seaduse regulatsioon. Kui avaliku teabe seaduse järgi on juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni 5 aastat, seda võib pikendada kuni 5 aasta võrra, siis eelnõus nähakse ette võimalus pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega kokku kuni 30 aastaks.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (478 SE).

Eelnõuga muudetakse seksuaalse enesemääramise eapiiri seni kehtinud 14 aastalt 16 aastale. Hetkel on Eestis karistusseadustiku kohaselt seksuaalse enesemääramise eapiiriks 14 aastat, mis tähendab, et täisealise isiku seksuaalvahekord noorema kui 14-aastase lapsega on täisealise jaoks seksuaalkuriteona karistatav. Lisaks luuakse eelnõuga nn Romeo ja Julia klausel, mis võimaldab noore täiskasvanu ja 14–15-aastase alaealise vahelise seksuaalsuhte ilma kriminaalkaristuseta, kui nende vanuse vahe on kuni viis aastat. Nii näiteks on lubatud konsensuslikud seksuaalsuhted 14-aastasel kuni 19-aastasega ning 15-aastasel kuni 20-aastasega. Samuti muudetakse eapiire mittekontaktsetes (nn lapsporno) kuritegudes selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames loodud pornograafilise materjali käitlemise eest karistamist. Selleks lisatakse nendele kuriteokoosseisudele süüd välistavad asjaolud ja samuti viieaastane vanusepiir.

Muudatuste eesmärk on kaitsta lapsi selle eest, et täiskasvanud neid seksuaalselt ära ei kasutaks. Samal ajal on oluline, et lapsed ja noored ei saaks karistada omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete eest.

Lisaks muudetakse perekonnaseadust, millega tunnistatakse kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Kehtiva perekonnaseaduse järgi saab vähemalt 15-aastaseks saanud isik abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

Sündmused

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rootsi suursaadiku Ingrid Tersmaniga.

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas võtab vastu petitsiooni „Sõnaväega perevägivalla vastu“ (Riigikogu sisehoov).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside