Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller ning välisminister Urmas Reinsalu.

Jüri Ratas vastab küsimustele riikliku järelevalve, eriolukorrast väljumise plaani, maskide, võõrtööjõu, eriolukorras tegutsemise, eriolukorrast väljumise, koolide avamise ning valitsuse kommunikatsiooni kohta eriolukorras. Peaminister vastab samuti küsimustele väljumisstrateegia, plaanilise ravi rahastamise, inimeste toetamise, Riigikogu eriolukorra ajal teavitamise ning isikukaitsevahendite kohta.

Urmas Reinsalu vastab küsimusele välispoliitika kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel täiskogu istungil pooleli jäänud valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE) teine lugemine.

Kolmas lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõusse (169 SE) on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, st mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE).

Lisaeelarves nähakse ette koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmete elluviimiseks vajalik eelarve. Meetmete eesmärgiks on leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist välja tulemist.

Eelnõu järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõus (128 SE) toodud muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, Päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega.

Eelnõu väärtustab vabatahtliku päästjana tegutsemist. Ettepaneku järgi laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest.

Seaduse muudatus loob õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine.

Samuti täpsustatakse eelnõuga relvaseadust ning sätestatakse Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse muutmine.

Eelnõuga täiendatakse ka Häirekeskuse ülesandeid. Häirekeskuse ülesandena nimetatakse abi- ja infoteadete menetlemine, mis tähendab ka kriisiinfo teenuse osutamist. Kriisiinfo teenuse osutamisse võib Häirekeskus kaasata vabatahtlikke.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõuga (163 SE) moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019–2023.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude valitsusasutusse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes. Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järelevalve, nõustamise ning arenduse valdkondades.

Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa riigiasutuste ühtsemale toimimisele, tõhustatakse riigi strateegiliste ülesannete täitmist keele-, haridus- ja noortevaldkonnas, olemasolevaid ressursse kasutatakse tõhusamalt ja mõjusamalt, sealhulgas kompetentsi, ning pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid.

Komisjoni istung

õiguskomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 8.40: abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee 
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside