Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 15. aprilliks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad rahandust, Uus-Kiviõli kaevandusõiguste müüki, kütuse hinda, aktsiise, energia varutuskindlust, õpilaste kultuurikäike, sisejulgeolekut, Eesti kaitset ning Eesti ja USA suhteid.

Energeetika- ja keskkonnaminister vastab küsimustele metsaseaduse ja põlevkivivaru müügi kohta.

Majandus- ja tööstusminister vastab energia hinda ja varustuskindlust puudutavale küsimusele.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (798 SE) muudetakse seadust, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge.

Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Eelnõu järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25-meetriseid ja 60-tonniseid autoronge, et ühe sõiduga saaks vedada rohkem kaupa. Muudatuse jõustumisel veaks kaks 25,25 meetri pikkust autorongi sama koguse kaupa, mille vedamiseks on praegu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.

Pikemad autorongid oleksid eelnõu kohaselt lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus on möödasõiduks hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteed. Eriloaga nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamise, võimsuse, rehvide ja keskkonnanormide osas. Samuti saab loa andja kehtestada ajapiiranguid.

Sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE) kohaselt arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte 1. jaanuaril, vaid siis, kui alampalk tegelikult muutub.

Tänavu leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit töötasu alammäära tõstmises kokku veebruari keskel ja töötasu alammäära muudeti 1. aprillil. See tähendab, et kehtiva seaduse järgi saaks töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümber arvutada alles 1. jaanuaril 2027. Eelnõu näeb ette, et vanemahüvitis arvutatakse töötasu alammäära muutumisel ümber muudatuse kuupäevast sõltumata. Eesmärk on, et alammääras määratud vanemahüvitise saaks tänavu ümber arvutada 1. aprillist ja pered saaks uues suuruses vanemahüvitise juba maikuu väljamaksena.

Samuti näeb eelnõu ette, et vanemahüvitise määra arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Kehtiva seaduse alusel toimub vanemahüvitise määra muutumine alles alates 2028. aasta 1. jaanuarist, kuid eelnõu järgi tehakse seda 1. jaanuarist 2027.

Muudatused aitavad ka tulevikus vältida olukordi, kus sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning valitsuse määrust muudetakse sellest tulenevalt pärast 1. jaanuari.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE) eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.

Julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturu tulenevalt on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Vajalik on tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse vältimisele.

Teine lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE) kiirendab riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist ning nendega seotud kohtumenetlusi.

Eelnõu järgi on kiirem ja lihtsam menetluskord plaanis kehtestada kitsalt riigikaitseks olulistele ehitistele ning see kehtib eelnõu kohaselt tähtajaliselt kuni 2032. aasta lõpuni. Kuigi planeerimis- ja ehitusprotsesse muudetakse eelnõuga lihtsamaks, jäävad tema sõnul kohustuslikuks Natura 200 aladega seotud hindamised ning jätkuvalt tuleb ehitustegevuse käigus kaasata Keskkonnaametit.

Eelnõu kohaselt jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõuga vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel.

Samuti näeb eelnõu ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist. Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, mis aitab seletuskirja kohaselt tagada, et pikad vaidlused ei takista riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele saab operatiivselt reageerida.

Seletuskirja kohaselt tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mistõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.

Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused tänavu 15. mail, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib eelnõu kohaselt kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Teise lugemise eel täpsustati keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse eeldamise tingimusi riigikaitselisi ehitisi puudutavates vaidlustes, et tasakaalustada keskkonnakaitselisi ja riigikaitselisi huve.

Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu (811 SE) antakse Keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva (teleskoopnuia) ja käeraudu. Volituste laiendamisega lisandub keskkonnainspektoritele täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui ka jätkukoolitustest. Eelnõuga lahendatakse probleemi, kus inspektoritel puuduvad igapäevaseks tööks vajalikud abivahendid. Erikoolituse läbides saavad nad õiguse kasutada nii gaasi- kui ka külmrelva, samuti käeraudu.

Keskkonnaametis töötab täna 110 keskkonnainspektorit. Muudatuse eesmärk on tagada nende turvalisus ja anda neile piisavad vahendid keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele reageerimiseks. Näiteks olukordades, kui tuleb katkestada ohtlike jäätmete põletamine, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmine. Inspektoritel peab olema võimalus viivitamatult reageerida, rikkumine lõpetada ja rikkuja kinni pidada.

Praegu on Keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Eelnõu ei laienda tulirelva kasutamise õigust, see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde.

Gaasi- või külmrelva saab kasutada äärmusliku meetmena, kui muud abinõud ei anna tulemust.

Esimene lugemine – üheksa eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kehtestada taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti või projekti võõrandamise korral“ eelnõuga (810 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusandlik lahendus, millega kehtestataks taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti, likvideerimise või projekti võõrandamise korral.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett“ eelnõu (820 OE) eesmärgiks on anda valitsusele ülesanne töötada välja terviklik ja peresõbralik maksusoodustuste pakett, mis parandaks perede (eeskätt lastega perede) majanduslikku toimetulekut. Eelnõu seletuskirja järgi suurendab maksusoodustuste pakett perede kindlustunnet ning toetab pikaajalisi ühiskondlikke eesmärke, sealhulgas Eesti demograafilise olukorra parandamist, sündimust, töö- ja pereelu ühitamist ning eluaseme kättesaadavust.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed jääteede trasside püsivaks finantseerimiseks“ eelnõu (817 OE) eesmärgiks on suunata valitsust looma püsivat rahastust jääteede rajamiseks ja hooldamiseks ning kehtestada valmisoleku rahastamismudel, mis võimaldab jääteid edaspidi avada kiiresti ja ohutult. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline, et jääteede valmisoleku ja avamise kulud oleksid eraldi eelarvereana sätestatud riigieelarves viisil, mis ei vähenda riigiteede tavapärast tee- ja korrashoiu rahastust.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) eesmärgiks on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga ning vähendada väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust.

ELi direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhukvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse nõudeid õhukvaliteedi seirele, andmete kättesaadavusele ja avalikkuse teavitamisele. Eelnõu rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärke.

Eelnõu toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Alates 2030. aastast peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks. Seaduse muudatused puudutavad ka kohalike omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.

Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1–5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Sellega seoses tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE) eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks neile paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Töölepingu seaduse muudatusega saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praegu kehtivate reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib noor suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal võib töötada kümme päeva.

Kui seni võis pereettevõttes olenevalt noore vanusest töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mis tahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemalevate korraldajatel võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas oleva noore olukorras, kus mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust.

Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja viie Riigikogu liikme algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) eesmärk on tugevdada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist Rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtorganis, et vältida praegu ja tulevikus olukordi, kus nõukogu koosneks ainult ühest soost isikutest.

Kahe Riigikogu liikme algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (822 SE) nähakse ette teadusnõuniku ametikohta iga ministri alluvuses ja Riigikantseleis. Seletuskirjas märgitakse, et enamikus ministeeriumides ja Riigikantseleis on teadusnõunikud juba tööle võetud, ent neid ametikohti ei ole seni seadusega ette nähtud ega reguleeritud. Eelnõu eesmärk on tagada nende ametikohtade järjepidevus ja teadusnõunike pädevus teadus- või arendustöös. Samuti saab seeläbi ühtlustada sellekohaseid nõudeid ning tagada, et teadusnõunikke valib avaliku konkursi teel pädev ja mittepoliitiline sihtasutus (Eesti Teadusagentuur) selleks moodustatud komisjoni kaudu.

Kolme Riigikogu liikme algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (821 SE) näeb ette muudatused, millega seatakse peaministrile ja Vabariigi Presidendile pärast nende volituste lõppemist kaheaastane rahvusvahelises institutsioonis või organisatsioonis ja välisriigis töötamise ja tegutsemise piirang.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning viie Riigikogu liikme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE) näeb ette soojusenergia käibemaksumäära langetamist 24 protsendilt 9 protsendile. Eelnõu eesmärk on vähendada soojusenergia kulude mõju leibkonna eelarvele ning toetada väiksema sissetulekuga inimesi.

Komisjonide istungid

Korruptsioonivastases erikomisjoni erakorralisel istungil – kell 8.45: riigile kuuluva põlevkivi kaevevälja müügi otsuse kujunemine ja läbipaistvus; kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, Enefit Industry OÜ juhatuse esimees Lauri Karp, Eesti Energia nõukogu esindaja ja Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ning Hando Sutter (Eesti Energia ASi juhatuse esimees aastatel 2014–2023); istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli ülevaade „Tehisintellekti lahenduste loomisest avaliku sektori asutustes (kokkuvõtlik ülevaade rahvusvahelisse tehisintellektiteemalisse koostööauditisse)“, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi valdkonna asekantsler Lauri Luht ning AI ja andmete talituse Bürokrati teenuste projektijuht Allar Laaneleht, Riigikantselei Eesti.ai nõunik Luukas Kristjan Ilves, Eesti.ai nõukoja esimees Markus Villig, riigikontrolör Janar Holm ja Riigikontrolli auditijuht Toomas Viira; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse uurimiskomisjoni ja väliskomisjoni ühisistungi – kell 9.30: mõjutustegevus Ida-Virumaal, kutsutud Narva Muuseumi, Eesti Rahvusringhäälingu,  Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Noorteparlamendi esindajad (August Rei nõupidamisruum).

Sündmused

Kell  10 – sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo ning liikmed Tanel Kiik ja Eero Merilind esinevad sotsiaalkomisjoni ja Arenguseire Keskuse korraldataval konverentsil „Kuidas tasume tulevikus Eesti tervishoiuarve?“ (Riigikogu konverentsisaal ja veebiülekanne WorksUpis). Ajakava ja registreerumine siin.

Kell  12.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina suursaadiku Volodõmõr Boietškoga.

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Katari suursaadiku Mohammed Abdulla Mohammed Khamis Al Jaberiga.

Kell 16.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Saksimaa liidumaa parlamendi esimehe Alexander Dierksiga.

Välislähetused

13.–20. aprill
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri, delegatsiooni liikmed Peeter Tali (14.–20.04), Helmen Kütt ja Helle-Moonika Helme ning Riigikogu  aseesimees Toomas Kivimägi (14.–20.04) osalevad IPU 152. assambleel Istanbulis Türgis.

15.–17. aprill
Eesti-Leedu parlamendirühma esimees Enn Eesmaa ja väliskomisjoni liige Luisa Värk saadavad delegatsiooni liikmetena president Alar Karist riigivisiidil Leetu. 

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]