Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, rahandusminister Toomas Tõniste ning siseminister Andres Anvelt.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab küsimustele aktsiiside ning valitsuse hoiakute ja poliitika kohta.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastab küsimustele maksupoliitika ja riigieelarve strateegia kohta.

Siseminister Andres Anvelt vastab küsimustele merepiiri radarvaatluse ja idapiiri ehituse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevasest istungist lükkus täiskogu tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase istungi päevakorda ühe eelnõu esimene lugemine:

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) tagatakse riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine. Eelnõu on seotud vajadusega muuta riigivaraseadust, et oleks börsil oleks võimalik noteerida AS Tallinna Sadama aktsiaid.

Eelnõuga sätestatakse, et riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud börsil või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, ei kohaldata neid riigivaraseaduse sätteid, mis on vastuolus väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega. Kehtiv seadus ei ole piisav, et ühemõtteliselt tagada riigi osalusega börsil oleva äriühingu juhtimine väärtpaberituru reeglite järgi ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.

Eelnõu muudatuste kohaselt ei saa valitsus edaspidi küsida äriühinguga seotud otsuste tegemiseks äriühingu mitme aasta strateegiat ja finantsplaane. Samuti ei ole hea tava, et börsil oleva äriühingu iga-aastane dividend otsustatakse valitsuse tasandil. Edaspidi ei ole riigil õigust äriühingu erikontrolli läbiviimiseks kasutada oma struktuuriüksust ega ministril õigust saada nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, mida käsitletakse siseinfona. Kohaldada ei saa ka nõuet, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosoleku poolt.

Seletuskirjas märgitakse, et riigil on 2017. aasta detsembri seisuga osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus. Valitsusel plaanis börsil noteerida AS Tallinna Sadama ja AS Enefit Green aktsiad.

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.

Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) lubab mürataseme vähendamiseks  kasutada tulirelval helisummutit jahipidamisel, lasketiirus ja laskepaigas. Kehtiv seadus lubab helisummutit omada ainult lasketiirus kasutataval sporttulirelval.

Eelnõu sätestab muuhulgas elektroonilise relvaloa väljastamise võimaluse. Praegu on kasutusel üksnes paberkandjal relvaluba. Kui jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on elektrooniliselt väljastatud, siis ei pea neid paberkandjal jahil kaasas olema. Eelnõu kohaselt on võimalik relvaloa taotlejal eestikeelset relvaeksamit sooritada tõlgi abil ka võõrkeeles.

Teise lugemise käigus viidi eelnõusse sisse rida muudatusi. Peale helisummuti kasutamise õiguse suurendati ka füüsilise isiku omandis olevate tulirelvade padrunite hulka seniselt 100 padrunilt 200 padrunile ning relvaloa omanikul on õigus omada kuni 5000 sütikut.

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (557 SE) eesmärk on laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemine ning rakendamine Eestis. Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele.

Põhiliseks muudatuseks on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuete kohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel vabastuste taotlemist nendest nõuetest. Vabastusi on võimalik anda kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholm liinid. Eestis hakkab laevadele vabastusi andma Veeteede Amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud kui regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad.

Konventsioon võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel vastu 2004. aastal ning jõustus rahvusvaheliselt 8. septembril 2017 aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust.

„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. 2017. aasta täitmise aruanne, ettekandja kultuuriminister Indrek Saar.

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud pankrotiseaduse, krediidiasutuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse (pankrotihalduri tasu) eelnõu (575 SE) näeb ette kaks peamist muudatust. Esiteks anda töötajatele kiirem ja lihtsam võimalus tööandja maksejõuetuse korral saada töötukassast maksejõuetushüvitis. Teiseks tagatakse õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas.

Seletuskirjas märgitakse, et töötajatel tekib võimalus saada lihtsamalt maksejõuetushüvitist. Kehtiva õiguse kohaselt on kohtul õigus nõuda töötajalt ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulutuste maksmist kohtu deposiiti, kui on põhjust arvata, et tööandja varast ei jätku ajutise halduri töötasu ja kulutuste kandmiseks vahendeid. Väga sageli ei suuda töötajad seda tasuda, mistõttu ei võta kohus pankrotiavaldust menetlusse ja töötaja kaotab õiguse saada töötukassast maksejõuetushüvitist. Selle probleemi kõrvaldamiseks pannakse kohtule kohustus hinnata tööandja maksejõulisust töötaja esitatud andmete põhjal juba siis, kui kohus teeb määruse pankrotiavalduse menetlusse mittevõtmise kohta. Selle määrusega saab töötaja pöörduda töötukassase ja taotleda maksejõuetushüvitise maksmist.

Praktikas on sagedased olukorrad, kus võlgadesse sattunud ettevõtjal on säilinud niivõrd vähe raha, et selle arvelt ei ole võimalik rahastada isegi tema suhtes läbiviidavat pankrotimenetlust. Muu hulgas tekitab see probleem ajutisele haldurile või pankrotihaldurile tasu maksmisega. Probleemist ülesaamiseks muudetakse ajutisele haldurile tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda. Varatutes menetlustes antakse kohtutele õiguslik alus tasuda pankrotihaldurile ka tunnitasu alusel. Ühtlasi võimaldatakse ajutisel halduril esitada oma tasu- ja kulutuste hüvitise nõue sissemakseta osaühingu osaniku vastu.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: ülevaade Euroopa Liidu toetuste eraldamise võimalustest Eestile tulevikus, kutsutud Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab konverentsi „Lähisuhtevägivald – kuidas riik saab aidata?“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb avasõnadega Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse seminaril ja raporti „Russia’s „allies““ tutvustusel.

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Türgi suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğluga (ruum L253).

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur avab koos Eesti suursaadiku Sten Schwede, Eesti Kultuurseltside Ühenduse tegevjuhi Margit Reinkubjase, Londoni Seltsi juhi Evelin Siilaku ja Praha muusikaakadeemia HAMU asedekaani Václav Janečekiga EV100 raames toimuvad Eesti päevad Prahas Tšehhis. Avamisel osaleb ka Riigikogu liige Taavi Rõivas.

Välislähetused

10. – 16. veebruar
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb ÜRO Peaassamblee rahuvalve operatsioonide ja relvitustamise teemalistel koosolekutel New Yorgis Ameerika Ühendriikides.

14. – 15. veebruar
Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur ja liige Taavi Rõivas esinevad konverentsil „Digital Czech Republic 2018“ Prahas Tšehhis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside