Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets ja rahandusminister Mart Võrklaev.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad valitsuse poliitikat, automaksu, automaksu ja ühiskonda, kommunaalarveid ja valeinfo levitamist. Siseminister vastab küsimustele, mis käsitlevad politseinike ja päästjate palkasid ning sisserännet, rahandusminister vastab küsimustele automaksu ja ettevõtete erastamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 18 eelnõu

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) näeb ette kehtestada alates 2025. aastast mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimest uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut tegema ja toetada vanade autode lõpuni tarbimist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb. Mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Eelnõu kohaselt hakkab mootorsõidukimaksu koguma maksu- ja tolliamet, registreerimistasu hakkab koguma transpordiamet.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE) võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ning tugevdab energia varustuskindlust. Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektri hinnad alla tulnud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinnad alla. Eelmise aasta oktoobri seisuga oli universaalteenusel 72 000 kodutarbijat ning üldteenuse raames ostis universaalteenuse hinnaga elektrit 87 000 kodutarbijat.

Seaduse muutmisega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. maist. Samuti luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. Lisaks arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka ka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning Konkurentsiametil on edaspidi õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga (349 SE) muudetakse välismaalaste seadust ja viiakse see ELi direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda. Seaduse muutmisega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel. Direktiiviga viiakse kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.

Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (363 SE) kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud. Praeguse regulatsiooni järgi peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue. Vähendatakse ka müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks toote massi esitamine pole enam kohustuslik. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see lubatud. Ühtlasi suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30-le eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) näeb ette käibemaksumäära langetamise 20 protsendilt 18,9 protsendile. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid eelnõuga ei muudeta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (286 SE) soovitakse vähendada kehtivat toiduainete käibemaksumäära 20 protsendilt viiele protsendile. Eelnõu eesmärk on toiduainete hinnatõusu pidurdamine.

Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 11,5 protsendile.
Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 11,9 protsendile.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 11,2 protsendile.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 10,6 protsendile.

Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 11,7 protsendile.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 19 protsendile.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) sihiks on, et Eesti Rahvusringhääling peaks saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel kinni poliitilise tasakaalustatuse printsiibist. Eelnõuga soovitakse muuta sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (166 SE) soovitakse kehtestada kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerivatele isikutele eesti keele oskuse nõue minimaalselt C1 tasemel, et tõsta eesti keele oskuse taset muukeelse elanikkonna seas ning muuta omavalitsuste volikogude töö eestikeelseks.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE) näeb ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mille kohaselt uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi ehk kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi. Riigikogu liikmel on vastavalt eelnõule õigus valida, kumba mandaati ta kasutab.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) muudetakse seadust selliselt, et valituse liikmete julgeolekukontroll oleks tagatud kogu riigisaladuse loa kehtivuse perioodi jooksul.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (287 SE) välistatakse valimisliitude osalemine kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Kohalikesse volikogudesse saavad kuuluda erakondade nimekirjades kandideerinud ning üksikkandidaadid.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada võimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda.

Komisjonide istungid

Korruptsioonivastase erikomisjoni väljasõiduistungil – kell 10: Keskkriminaalpolitsei tööst, kutsutud Keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross (Keskkriminaalpolitsei);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Liiklusohutus maanteedel ja raudteel” ja liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähendamisest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab graafiku Lembe Rubeni isikunäituse „Pöörlemistelg“ (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtuvad Hispaania suursaadiku Guillermo Corral van Dammega.

Kell 13 – majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime ekspertkogu koosolek (Eesti Pank).

Kell 15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub videosilla vahendusel Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšukiga.

Välislähetused

11.–14. veebruar
Riigikogu liige Andres Sutt osaleb tippkohtumisel World Governments Summit 2024 Dubais Araabia Ühendemiraatides.

14. veebruar
Riigikogu liige Kadri Tali osaleb Eesti suursaadiku Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Helsingis Soomes.

14.-15. veebruar
Riigikogu liikmed Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Helle-Moonika Helme külastavad Olkiluoto tuumajaama Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]