Kell 12 – infotund

Riigikogu infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning siseminister Lauri Läänemets.

Peaminister vastab küsimustele olukorrast riigis, majandusprognoosist, Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadi esitamisest, energiakriisist, valitsusliikmete tegevusest, elamislubade tühistamisest ja inimeste toimetulekust. Haridus- ja teadusminister vastab riigivalitsemist ja Ukraina sõjapõgenike laste koolikohustuse täitmist ning siseminister sisejulgeolekut, siseturvalisuse personaliga seotud probleemide põhjuseid ja lahendusi ning politseinike ja päästjate palka puudutavatele küsimustele.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) võimaldab piiritleda elektri tootmishinna ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena.

Eelnõuga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Lisaks on Eesti 63 elektrimüüjal võimalus hakata seaduse jõustumisel universaalteenuse raames elektrit müüma.

Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Hinna määrab Konkurentsiamet, võttes arvesse sisendhindu, keskkonnatasusid ja mõistlikku kasu tootmises; elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud. Tarbijad saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita kuni 2023. aasta 30. septembrini.

Majanduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt on universaalteenust osutaval elektrimüüjal aasta lõpuni kohustus ja seejärel õigus pakkuda oma kliendile automaatset universaalteenusele üle viimist, kui tarbijale seni müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind. Pakkumisega nõustumiseks ei pea tarbija midagi tegema, pakkumisest loobumiseks tuleb aga oma soovist müüjale vähemalt kaks päeva enne uue lepingu jõustumist teada anda. Juba käivitunud universaalteenusest võib igal ajal loobuda.

Esimene lugemine – seitse eelnõu

Isamaa fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE) kohaselt luuakse õiguslik alus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistatakse neile uute elamislubade ja viisade andmine. Eelnõu esimene lugemine jäi teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli ja see jätkub kolmapäevasel istungil.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (597 SE) nüüdisajastatakse abielu- ja lahutusmenetlust, kus võetakse kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid seda saab teha ka elektrooniliselt. Samuti saab veebi teel esitada digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse notarile.

Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.

Eelnõu on seotud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on vajalik eeltingimus, et liita abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused ühtseks sündmusteenuseks. Kavas on lisada sündmusteenuse juurde ka automaatne nimevahetus ning võimaldada nimevahetusega seotud uute dokumentide taotlemist.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.

Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE) suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes seadusest välja detailsed omavalitsuste sisemist korraldust ette kirjutavad normid.

Demokraatia tõhustamiseks muutub eelnõuga paindlikumaks elanike kaasamine: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist. Elanikud võivad edaspidi esitada algatuse vabas vormis ning see võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist. Samuti tekib vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu (625 SE) kohaselt saavad tööandjad võimaluse sõlmida töötutega senisest enam lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajaile suurema kaitse kui töövõtu- ja käsunduslepingud.

Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku, see tähendab väiksema kui kahekuulise vahega, maksimaalselt kaks korda või ühe korra pikendada. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sel juhul jääb aga töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, puhkuse ega tööohutuse nõudeid.

Eelnõu järgi saab töötajaga sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid kuue kuu jooksul piiramatult, ent peab arvestama, et kui töötajaga sõlmida uus tähtajaline tööleping pärast kuuekuulist perioodi, siis muutub tööleping tähtajatuks. Töötu võib töötada kuni kaheksa päeva kuus ning 24 kuu jooksul kuni 12 kalendrikuul.

Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (621 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole ELi kodanikud.

Praegu vahetatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab edaspidi efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on ELi liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud. Muudatuste rakendamisega kasvab ühtlasi liikmesriikide teabevahetuse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE) eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades.

Muudatuste kohaselt saab sujuvamalt kohaldada ELi määrust, mis käsitleb kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine. Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad.

Muudatused lihtsustavad kohtute ja haldusasutuste koostööd rahvusvahelistes abieluasjades, vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades, samuti muutub lihtsamaks lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvine majandusprognoos, kutsutud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos, Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 9.30 – riigikaitsekomisjon kohtub Prantsusmaa Rahvusassamblee riigikaitsekomisjoni liikme François Cormier-Bouligeoni ja Prantsusmaa suursaadiku Éric Lamouroux’ga.

Kell 10.30 – Eesti-Korea Vabariigi parlamendirühma esimees Urve Tiidus kohtub Korea Vabariigi suursaadiku Joonho Cheoniga.

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ameerika Ühendriikide ajutise asjuri Gabrielle Cowaniga.

Välislähetused

11.–15. september
Riigikogu liige Andres Sutt osaleb innovatsiooni ja tehnoloogia maailmakongressil Penangis Malaisias.

13.–15. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve komitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]