Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele opositsiooni õiguste ning välispoliitika ja partnerluse kohta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimustele HEV laste õppe, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste rakendamise ning eestikeelse kõrghariduse kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab küsimustele Eesti osalemise kohta 2020. aasta Dubai maailmanäitusel (Expo) ja riigi infosüsteemi arenduste kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (558 SE) järgi töötatakse noorte aitamiseks välja IT-lahendus, mille abil kuvatakse kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajale nimekiri potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos kontaktandmetega. Seda aga vaid juhul, kui näiteks sotsiaaltöötaja on selleks soovi avaldanud ja kinnitanud, et asub abi vajavate noortega tegelema. Nii saab omavalitsus tuvastada oma piirkonnas elava 16–26-aastase noore abivajaduse ja pakkuda talle proaktiivselt tuge haridusse ja tööturule naasmisel. Noorel on õigus sotsiaaltöötajale kohe öelda, et ta ei soovi abi ega oma isikuandmete töötlemist, misjärel isikuandmed kustutatakse.

Eelnõule esitati teise lugemise käigus mitmeid muudatusettepanekuid. Ühe muudatusega täiendatakse eelnõu uue paragrahviga, millega muudetakse käibemaksu seadust seoses isikliku abistaja teenuse käibemaksuga. Veel tehti muudatusettepanek eelnõu täiendamiseks, millega muudetakse kahte täitemenetluse seadustikku paragrahvi. Täitemenetluse seadustiku muudatused on seotud võlgniku sissetulekutega, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata. Nii ei saa edaspidi pöörata sissenõuete hüvitisele, mida makstakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel makstavat hüvitist ning represseeritu toetusele, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusega.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) muudetakse vedelkütuse seadust (VKS) ning sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) ja maksukorralduse seadust (MKS). Eelnõu eesmärk on vähendada maksupettusi, edendada elektroonilist asjaajamist, vähendada ebakvaliteetse kütuse ringlust ja parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris.

Eelnõuga parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel. Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi (KKS) asutamiseks. Istungil toodi välja, et see võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada.

Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (LAAK) asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt.

Eelnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.

Eelnõule esitati teise lugemise käigus mitmeid muudatusettepanekuid. Komisjoni üheks ettepanekuks on muuta eelnõu § 1 punkti 24 (VKS § 7 lg 1). Muudatusettepaneku tegemisel on arvesse võetud kütuse müüjatelt saadud ettepanekuid. Eelnõus toodu kohaselt on aruande esitamissagedus iganädalane, s.o vähemalt 4 korda kuus. Muudatuse tulemusena väheneb tanklapidaja halduskoormus kuna väheneb andmete esitamise sagedus kahele korrale kuus. Andmed esitatakse kaks korda kuus: 16. kuupäeval jooksva kuu 1.-15. kuupäeva kohta ja 1. kuupäeval tema poolt jooksva kuu 16. kuni kuu lõpuni tanklast müüdud kütuste kohta.

Komisjoni ettepanek on täiendada ka üleminekusätet VKS-i § 36 lõikes 8. Luuakse eeldus kütusemüüjate jaoks (kes on uue tagatise süsteemi kehtima hakkamise ajaks tegutsenud turul vähemalt 6 kuud ning kellel, k.a. tema organi liikmel, ei ole maksuvõlga) lisaks eeldatavatele kütusemüügi kogustele mitte esitada maksuhaldurile taotlust tagatise vähendamiseks. Selle asemel loeb maksuhaldur vaikimisi, et kütusemüüja on sellekohase taotluse esitanud. Täiendus aitab kaasa juba tegutsevate kütusemüüjate sujuvamale üleminekule uuele tagatise süsteemile. Maksuhaldur viib läbi tagatise määramise menetluse ning teatab kütusemüüjale 2018. aasta 15. detsembriks nii isiku eeldatavatele müügimahtudele vastava tagatise suuruse, kui ka selle, kas isiku tagatist vähendati § 44 lg-te 22-23 kohaselt või mitte.

Komisjoni üheks ettepanekuks on ka lükata jõustumise tähtajad edasi. Jõustumise tähtaegade edasilükkamine annab võimaluse luua väiksema halduskoormusega kõigi osapoolte huvisid arvestav süsteem. Erinevad jõustumise tähtajad tekitavad suuremat segadust ja kindlasti ka vahepealsetel ülemineku perioodidel suuremaid kulusid ettevõtjatele, mistõttu on mõistlik jõustumise etappe vähendada. Hilisem jõustumine võimaldab ka puudutatud isikutel paremini uutele süsteemidele üle minna ja selleks ettevalmistusi teha.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (568 SE).

Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil.

Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Raskmetalle seostatakse keskkonna saastumise ja toksilisusega. Raskmetallid plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) levivad atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride.

Protokolli eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Valitsuse algatatud Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (567 SE).

Euroopa Metsainstituudi konventsioon koostati 28. augustil 2003. aastal Soomes, Joensuus ning see jõustus rahvusvaheliselt 4. septembril 2005. aastal. 2017. detsembri seisuga on konventsioonil 28 lepinguosalist.

Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.

Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) on seotud AS Tallinna Sadama ja AS Enefit Greeni aktsiate börsil noteerimise ettevalmistamisega. Selleks, et riigil poleks aktsionärina teiste aktsionäride ees eelist, peab riik taandama end teiste aktsionäridega samasse inforuumi.

Eelnõuga tagatakse riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ja kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine. See võimaldab saavutada riigi osalusega äriühingu aktsia õiglase väärtuse nii riigile kui ka erainvestoritele, kuna riik on sunnitud käituma tavapärase investorina ehk erainvestori printsiipidest ning neile kättesaadava info alusel. Eelnõuga sätestatakse, et riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud börsil või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, ei kohaldata neid riigivaraseaduse sätteid, mis on vastuolus väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega.

Eelnõu muudatuste kohaselt ei saa valitsus edaspidi küsida äriühinguga seotud otsuste tegemiseks äriühingu mitme aasta strateegiat ja finantsplaane. Samuti ei ole hea tava, et börsil oleva äriühingu iga-aastane dividend otsustatakse valitsuse tasandil. Edaspidi ei ole riigil õigust äriühingu erikontrolli läbiviimiseks kasutada oma struktuuriüksust ega ministril õigust saada nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, mida käsitletakse siseinfona. Kohaldada ei saa ka nõuet, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosolekul.

Seletuskirjas märgitakse, et riigil on 2017. aasta detsembri seisuga osalus 29 tegutsevas äriühingus.

Esimene lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (590 SE) võtab välismaalaste seadusesse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidu piires. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

Teadlased ja üliõpilased saavad hakata liikuma EL liikmesriikides, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Edaspidi võivad teadustöö tegijad Eestis viibida teiselt liikmesriigilt saadud viisa või elamisloa kehtivusaja lõpuni ning üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva. Samuti tehakse muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Direktiivist tulenevalt sätestatakse ka lapsehoidja-koduabilise Eestisse lubamise ja elamise tingimused. Muudatuste kohaselt võimaldatakse registreerida Eestis lühiajaline töötamine kuni üheksaks kuuks või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena välismaalasel, kes soovib tulla Eestisse keeleoskuse parandamiseks ja eesti kultuuriga tutvumiseks. Lapsehoidja-koduabilise tööde maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ning üks päev nädalas peab olema töökohustusest vaba.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (584 SE) võtab üle Euroopa Liidu (EL) nõukogu direktiivi, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides. Direktiivi eesmärk on täpsustada, millal ja kuidas on väljaspool ELi asuvas riigis hättasattunud ELi kodanikel õigus saada abi teiste ELi liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest. Direktiivi rakendamistähtajaks on 1. mai 2018.

Seaduses täpsustatakse, et EL liikmesriigi esindamata kodanikud saavad edaspidi Eesti välisesindusest konsulaarabi Eesti kodanikega samadel tingimustel. Eelnõus määratletakse, kes on esindamata kodanik. Samuti sätestatakse, et hädasolev esindamata kodanik võib esitada konsulaarabi palve Eesti välisesindusele otse, ilma kodakondsusjärgse liikmesriigi taotluseta. Samuti nähakse ette finantsmehhanism rahalise kohustuse hüvitamiseks teisele ELi liikmesriigile Eesti kodanikku hõlmava konsulaarabi juhtumi korral. Juhul, kui ELi liikmesriik annab tagatiseta rahalist abi kolmandas riigis viibivale hädasolevale Eesti kodanikule, peab hädasolija tagatiseta saadud rahalise abi Eesti riigile tagasi maksma 90 päeva jooksul tagasimaksmise nõude saamise kuupäevast.

Lisaks direktiivist tulenevatele nõuetele täiendatakse seadust kahe uue konsulaarteenusega, mida konsulaarametnikud hakkavad välisesindustes osutama inimestele, kellel on vaja taastada isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide kehtivus või kellele on vaja väljastada uued koodid (PIN-ümbrik), samuti hakatakse neid teenuseid pakkuma Eestisse akrediteeritud diplomaatidele, kellel on diplomaatiline isikutunnistus.

Kuna eelnõu kohaselt kehtestatakse digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavate sertifikaatidega seotud toimingud, mida tehakse isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust.

Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu (566 SE).

Mõõteseadus käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele, tagamaks mõõtetulemuse usaldusväärsus ja jälgitavus. Nõuetele vastava mõõtevahendi kasutamine on usaldusväärse mõõtmistulemuse saavutamise oluline alus. Mõõtevahendid, võrreldes tõsteseadmete või lõhkematerjali käitlemisega, ei kujuta endast potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale, seetõttu on mõõteseaduses sätestatud nõuete kehtestamisel lähtutud põhiliselt mõõtmise ja selle tulemuse usaldusväärsuse kaitsmise vajadusest.

Eelnõuga uuendatakse terviklikult praegu kehtivat mõõteseadust, et kõrvaldada praktikas esinevad kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid, samuti ebamõistlikud piirangud. Uus seadus on lihtsam, praktilisem ning üheselt mõistetavam. Ühtlasi haakub seadus paremini teiste seonduvate õigusaktidega, nagu näiteks korrakaitseseaduse ning toote nõuetele vastavuse seadusega.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (576 SE) leevendatakse elektrijaama ja tarbija vahel otseliini rajamise kriteeriume. Muudatused loovad paindlikuma võimaluse rajada kuni 6 km pikkune otseliin, mis soodustab investeeringuid energiamahukatesse tootmistesse. Seni saab otseliini rajada vaid tootjaga samale või sellega piirnevale kinnistule. Otseliini abil elektri tarbimine võib olla majanduslikult soodsam, kui kehtiv võrguteenuse hind.

Juhul, kui kõik tehnilisi eelduseid omavad suurtarbijad kasutaksid loodavat võimalust, ei too muudatus kaasa olulist mõju olemasolevate tarbijate elektri lõpphinnale ja muutus jääks alla 1 protsendi.

Eelnõuga sätestatakse senisest täpsemad võrgutasude metoodika koostamise alused. See tagab võrguettevõtjate investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude suuruse õiguskindluse ning -selguse. Seaduses puuduvad seni detailsed kriteeriumid näiteks põhivara kulumi arvestusele, samuti võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulude (nt trahvid ja viivised, sponsorlus, kingitused, annetused) võrguteenuse hinda lülitamise keeld. Muudatuse eeskujuks on varem maagaasisektoris tehtud muudatus.

Riigi üldise energiatõhususkohustuse täitmisel võimaldatakse edaspidi arvesse võtta ka juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, poolt tehtud energiatõhususega seonduvaid tegevusi. Energiatõhususe direktiivi nõuete järgimiseks peab Eesti määrama aastateks 2014-2020 energiatõhususe eesmärgi, mis seisneb tarbijate poolt kokkuhoitud energias.

Seletuskirjas märgitakse, et olemasolevate poliitikameetmetega on võimalik täita Eesti üldisest energiatõhususkohustusest 97 protsenti. Muudatuse tulemusel on näiteks võrguettevõtjatel võimalik teha lõpptarbijate juures energiasäästu saavutamisega seonduvaid kulutusi ning investeeringuid kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust. Muudatusel on tõenäoliselt mõju võrguteenuse hinnale, kuid see mõju on marginaalne ehk vähem kui üks protsent.

Loobutakse mitmest tegevusloa (nt elektrimüügi tegevusluba, kuni 200 kW nimivõimsusega seadmega elektritootmine) nõudest, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust ja sellega seoses ka riigieelarvesse riigilõivudest laekuvaid tulusid umbes 50 000 eurot aastas. Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100 kW kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavaid nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõuga (586 SE) reformitakse väärtegude eest määratavaid karistusi ning luuakse võimalus Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahvide kohaldamiseks.

Suurema muudatusena on raskemate liikluskuritegude korral trahviühiku sidumine süüdlase sissetulekuga. Seni kehtib fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga. Kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi on plaanis vähendada kolmandiku võrra. Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks aga on, et inimene ise on sellega nõus ja loobub võimalusest esitada vastulause. Eelnõuga võimaldatakse liiklusrikkujaid karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Kehtivas õiguses on liiklusväärteo toimepanijat võimalik karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid sellist karistust ei saa kohaldada tingimuslikult. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele ka üheaastane katseaeg, mille jooksul on inimesel võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele.

Et leevendada majanduslikult vähekindlustatud inimeste olukorda, pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustatakse selle tasumist ositi. Trahvi tasumise tähtaega pikendatakse praeguselt 15 päevalt 45 päevani – 15 päeva edasikaebamise tähtaeg ning seejärel 30 päeva veel pärast otsuse jõustumist. Ehkki ositi tasumise võimalus on ka praegu võimalik, ei tea kõik menetlusalused sellest ega oska sellele kiirmenetluses ka tähelepanu pöörata.

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (583 SE) näeb ette vähendada justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, patendivolinikud ja vandetõlgid. Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Eelnõu näeb ette luua avalik-õiguslikud juriidilised isikud Patendivolinike Koda ja Vandetõlkide Koda.

Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamist õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides peale kohtuniku ametikoha ka muudel ametikohtadel. Samal ajal säilitatakse kohtuniku sotsiaalsed tagatised.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8: fiskaalpoliitikast, kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste (ruum L333).

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor esineb tervitussõnavõtuga Linnade ja Valdade Päeval 2018 (Viru hotell, Viru väljak 4).

Kell 10 – e-Eesti toetusrühma liikmed osalevad arutelul hajaasustusega maapiirkondade transpordiliikluse paremaks korraldamiseks (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur kohtub Itaalia suursaadiku Filippo Formicaga.

Kell 11 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut kohtub Georgia suursaadiku Tea Akhvledianiga.

Välislähetused

9. – 16. märts
Riigikogu liige Marko Mihkelson on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames visiidil Omaanis, Araabia Ühendemiraatides ja Bahreinis.

12. – 14. märts
Riigikogu liige Helmen Kütt osaleb Euroopa Avaliku Sektori Liidu (EPSU) sotsiaalteenuste töögrupi koosolekul Brüsselis Belgias.

12. – 15. märts
Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb 11. Euroopa-Ukraina foorumil Rzeszóws Poolas.

12. – 16. märts
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Oudekki Loone osaleb NATO PA julgeoleku tsiviilmõõtme komitee väljasõiduistungil Dohas Katari Riigis.

13. – 14. märts
Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni aseesimees Arto Aas ning liikmed Helmut Hallemaa, Aivar Kokk ja Külliki Kübarsepp kohtuvad Soome Eduskunna tulevikukomisjoni, SITRA ja Peaministri Büroo esindajatega Helsingis Soomes.

13. – 14. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Tiit Terik osaleb ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

13. – 20. märts
Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni kohtumisel New Yorgis Ameerika Ühendriikides.

14. – 15. märts
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb ettekandega üritusel Share.Techsummit ’18 Bratislavas Slovakkias.

14. – 19. märts
Riigikogu liige Olga Ivanova osaleb vaatlejana Venemaa presidendivalimistel Moskvas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside