Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 14. maiks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning sotsiaalminister Karmen Joller.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad maarahva röövimist kaitsealadel, kärpeid, Ligi ja lambaid, kaamerate võrgustikku, Kaitseministeeriumi juhtimist, makse, pensionäre, julgeolekut, majanduskasvu tagamist ja Rail Balticut.

Sotsiaalminister vastab küsimusele, mis puudutvad haiglate infosüsteemide ja Tervisekassa lepinguid, arsti ja patsiendi keeleprobleeme ja olukorda haldusalas.

Justiits- ja digiminister vastab küsimusele, mis puudutab juriidilise isiku vastutust.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine. Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.

Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,5 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samal ajal makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt umbes 23,2 ja umbes 25,3 miljonit eurot. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.

Peale selle soovitakse eelnõuga lahendada õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile saab maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati eelmisel või jooksval kuul toimetulekutoetus. Eelnõuga luuakse võimalus kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.

Sotsiaalkomisjon tegi eelnõule muudatusettepaneku, et töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla viia. Mullu juunis toetas Riigikogu õiguskantsleri vastavat ettepanekut ning komisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Muudatusettepanekuga lisatakse töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus inimesele makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt makstud välja järgmisel kuul. Inimene saab taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist juhul, kui tõendab Töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada Töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.

Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) eesmärk on anda Keskkonnaametile õigus korraldada ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks jahipidamist läbi aasta. Kehtiv seadus võimaldab ametil metsloomade tekitatud kahjustuste vältimiseks jahipidamist korraldada väljaspool jahiaega, ent jahiajal Keskkonnaamet praegu pärast ulukite küttimismahu täitumist ulukite, sh nuhtlusisendite jahti korraldada ei saa.

Juhtivkomisjon tegi teiseks lugemiseks muudatusettepaneku, mille järgi saaks haavatud ulukit haavamise asukoha järgse jahipiirkonna väljastatud jahiloaga vajadusel jälitada ka väljaspool seda jahipiirkonda. Uluki tabamisel tuleks ka seireandmed esitada vaid ühe loa kohta. Seejuures oleks jahipiirkonna kasutajal kohustus küsida uluki jälitamiseks ja surmamiseks teiselt jahipiirkonnalt nõusolek, et vältida haavatud ulukit jälitades teise jahipiirkonna ajujahti sattumist.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (556 SE) muudetakse võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni. Eelnõu kohaselt katavad olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse liitujatele fikseeritud hinnakiri. Seletuskirja kohaselt võimaldatakse nii potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.

Teiseks laiendatakse eelnõuga Eleringi, aga ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku investeeringuid, et täita Eesti riigi võetud taastuvelektri eesmärk aastaks 2030.

Optimaalse võrgukasutuse soodustamiseks täpsustatakse võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta, kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus. Majanduskomisjon tegi eelnõu teksti muudatuse, mille kohaselt lubatakse edaspidi tehnoloogiat muuta, kui see ei suurenda tootmissuunalist võimsust ning uus elektritootmise tehnoloogia põhineb kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel.

Samuti tegi komisjon teiseks lugemiseks eelnõusse muudatuse, millega kaotatakse seni otseliini rajamisele kehtinud pikkuse piirang. Selgituses viidatakse, et lõpliku otsuse otseliini rajamise suhtes teeb investor, lähtudes ärilistest kaalutlustest.

Veel tegi komisjon muudatuse, mille järgi tuleb tootjal alakasutustasu vältimiseks kasutada vähemalt 95 protsenti liitumislepingus märgitud tootmisvõimsusest senise 100 protsendi asemel. Seletuskirja kohaselt võimaldatakse paindlikkust seetõttu, et 100-protsendilise lepingulise võimsuse saavutamine on tootjate jaoks keeruline. Muudatus vähendab tootjate põhjendamatut riski, ent eeldab siiski tootmisvõimsuse pea maksimaalset kasutamist.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine

Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine (570 UA). Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Seaduse kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline oht võib muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Ta pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla. Seejärel otsustasid nii Riigikogu põhiseaduskomisjon kui ka õiguskomisjon teha täiskogule ettepaneku mitte võtta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seadust muutmata kujul uuesti vastu.

Komisjonid jõudsid seisukohale, et seadusesse tuleb presidendi seisukohti arvestades teha vajalikud täpsustused ja viia see põhiseadusega kooskõlla ning seda saab teha ilma, et muutuks seaduse mõte ja eesmärk.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel täiskogus esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimisi pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Teine lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu (559 SE) näeb ette Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise, et Eesti saaks ametlikult instituudi osaliseks.

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituut (IDEA) on 1995. aastal Stockholmis loodud valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle maailma. Instituudi nõukogu kiitis Eesti ühinemise heaks 2021. aasta lõpus ning sellest ajast alates on Eesti osalenud nõukogu istungitel ja üritustel. IDEA-l on 35 liiget ja kaks jälgija staatuses osalist.

Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (561 SE) muudetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast. Sellega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega muudetakse õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE) kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Valitud eesmärk peab olema ellu viidud 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada finantsinspektsiooni.

Esimene lugemine – 10 eelnõu

Kultuurikomisjon esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõuga (643 OE) tehakse ettepanek nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tunnustatud eksperdist liikmeteks Paavo Nõgene ja Raul Rebane. Nõukogu ekspertidest uute liikmete nimetamine tuleneb asjaolust, et 2020. aastal nõukogu liikmeteks nimetatud Peeter Espaki ja Viktor Trasbergi volitused lõpevad 27. mail. Kahe ülejäänud asjatundjast liikme, nõukogu esimehe Rein Veidemanni ja Sulev Valneri volitused algasid 2022. aastal ja kestavad 2027. aastani. Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal“ eelnõu (608 OE) näeb ette teha valitsusele ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu vähemalt 300 miljoni euro ulatuses riigi valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal, kusjuures ei vähendata riigikaitsekulusid, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada taotlus Euroopa Komisjonile energiatootmisettevõtete vabastamiseks CO2 kvootide ostmise kohustusest“ eelnõuga (619 OE) tehakse valitsusele ettepanek alustada viivitamatult läbirääkimisi Läti, Leedu ja Poola valitsustega, et koostada ühispöördumine Euroopa Komisjoni poole eesmärgiga taotleda erakorraliste olude tõttu energiatootmise ettevõtete ajutist vabastamist kasvuhoonegaaside heitkoguste lubatud ühikute (CO2 kvootide) ostmise kohustusest vastavalt ELi vastavale direktiivile.

Valitsuse algatatud õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (587 SE) eesmärk on ühineda Montreali 2014 protokolliga tehtavate muudatustega, millega muudetakse 1963. aastal Tokyos allakirjutatud konventsiooni. Protokolliga ühinemine võimaldab Eestil tulevikus tõhustada konventsiooni rakendamist. Täna on raskendatud näiteks menetluse alustamine korda rikkuva reisija suhtes olukorras, kus õhusõiduki registreerinud riik on näiteks Läti, lendu alustati aga Hispaaniast ning õhusõiduk koos korda rikkunud reisijaga maandub Tallinnas. Seda põhjusel, et kohalduvad õhusõiduki riikkondsust puudutavad piirangud. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni statistika kohaselt jäävad 60 protsenti taolistest juhtumitest menetlemata. Samal ajal on korda rikkuvatest ja häirivatest reisijatest teatatud vahejuhtumite arv õhusõidukite pardal kasvanud. Seetõttu on oluline tagada õigusraamistik ja sõnakuulmatute reisijate vastutusele võtmise võimalus. Protokolliga ühinedes toetab Eesti arusaama, et personalil peab olema õigus tegeleda teo toime pannud reisijaga lennu ajal õhusõiduki pardal ning sõltuvalt olukorrast andma reisija üle sihtkoha riigi ametivõimudele edasiseks menetlemiseks.

Valituse algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõuga (610 SE) vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust ning muudetakse keskkonnamõju hindamine teatud olukordades lihtsamaks. Nimelt saab Natura 2000 alade tegevuste mõju hakata hindama senisest keskkonnamõju hindamisest eraldi. Praegu tuleb seda teha koos ning protsess on mahukam ja bürokraatlikum. Tulevikus, juhul kui tegevused ei mõjuta loodust laiemalt, näiteks ei mõjuta vee, õhu, mulla seisundit, saab need protsessid lahutada ja Natura 2000 alade tegevuste hindamine viia läbi eraldi. Eelnõuga täpsustatakse kehtivaid Natura hindamise etappe, milleks on eelhinnang, asjakohane hindamine ja Natura erandi menetlus, näiteks lisatakse eelhinnangu ja asjakohase hindamise aruande avalikustamise kohustus ja tähtajad, uuringute kooskõlastamine keskkonnaametiga jms. Muudatused vähendavad märkimisväärselt halduskoormust ja kulusid, samuti saab kavandatava tegevuse mõjusid hinnata palju kiiremini.

Eelnõu näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse. Majanduslik raie keelatakse. See on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse Eestile ette, et siin ei hinnata piisavalt majandustegevuse, muuhulgas ka metsaraie negatiivset mõju Natura 2000 loodusväärtustele. Erandina on lubatud näiteks küttepuude võtmine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades. Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit küttepuid hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Hoiualal ja sihtkaitsevööndis küttepuid raiuda ei tohi. Muudatus vähendab halduskoormust.

Seletuskirja kohaselt jääb kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 hektarit, erametsamaal puudutab muudatus metsaelupaiku kokku 11 700 hektari ulatuses. Piirangutega aladel on 2025. aastast juba suurendatud piiranguvööndi ja hoiuala erametsatoetust 60 eurolt 160 eurole hektari kohta aastas ehk see on samas suuruses kui kompensatsioon sihtkaitsevööndis.

Eelnõuga täiendatakse maamaksuseaduses nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala metsaelupaigatüüpide esinemisalad, ehk need on võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega. Eelnõu järgi toimub metsateatistega seonduv menetlus edaspidi metsaregistris, kus on seotult kättesaadavad kõik menetlusteated ja dokumendid.

Valituse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust eelkõige jäätmekäitluse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ning tööstusheite valdkondades. Keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsess muutub lihtsamaks, kuid keskkonnakaitse tase jääb samaks. Eelnõu hõlmab näiteks muudatusi, kus keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ei pea ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida. Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi Kaitseväe polügoonil või Rail Balticu rajamisel. Samuti ei pea enam näiteks koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas. Eelnõu kohaselt määratakse selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedusi ja muudetakse selgemaks järelevalveprotsesse. Keskkonnanõuded nagu loa kohustus ja loa taotlemise protsess seotakse õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.

Valituse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (612 SE) vähendatakse looduskaitse bürokraatiat ja halduskoormust. Eelnõuga tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes riigikaitse eesmärkide täitmiseks. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse ette, et Eesti ei ole täitnud kõiki elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei ole kaitsekorralduskavad ja neis esitatud kaitse-eesmärgid ja meetmed piisavalt üksikasjalikud. Eelnõu on väljatöötatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu esimene etapp.

Eelnõu järgi saab üksnes Keskkonnaamet teha ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, praegu on see võimalus igaühel. Looduskaitse alla võtmise menetlus ja ekspertiis on ressursimahukas ning seda saab jätkuvalt algatada üksnes Kliimaministeerium. Samuti nähakse ette, et loodusele tekitatud kahju hüvitus- või leevendusalad määrab tulevikus ekspertide asemel Keskkonnaamet. Lõplik otsus nende üle tehakse tegevusloa andmise või planeeringu kehtestamisega.

Seadusesse lisatakse tingimus, et riik ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Kui aga kaitsekord läheb hiljem rangemaks, siis kinnisasi omandatakse, aga hüvitis on pool selle väärtusest. Praegu riik kinnisasja väärtuse määramisel sellist teadlikkuse aspekti ei arvesta. Eelnõuga nähakse ka kohalikule omavalitsusele ette alus kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks.

Eelnõuga vähendatakse ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust ranna ja kalda üleujutusohuga ala piirist. Praegu lisatakse rannaaladel üleujutusala piirile veel 200 või 100 meetrit, kuhu ei tohi ehitada. Edaspidi on ehituskeeld üleujutusala piirist rannaaladel 50 meetrit ja siseveekogudel 25 meetrit.

Eelnõu järgi tekib võimalus, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole suurt mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi ilma keskkonnaameti nõusolekuta.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks võib kaitse-eeskirjaga lubada sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist, mis hetkel võimalik kaitseala või riigikaitse tarbeks; lindude ja nahkhiirte rõngaid on seni väljastatud riigi kulul, see muutub tasuliseks; jahiluba saab hakata väljastama ka elektrooniliselt; täpsustatakse keelatud tegevusi, mis põhjustavad looduses võõrliikide arvukuse suurenemist või leviku laienemist ja abitute loomade puhul lähtub Keskkonnaamet nende aitamisel liigi seisundist.

Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (580 SE) eesmärk on suurendada iga-aastase riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust ning Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel. Eelnõu kohaselt tuleb iga riigieelarve programmi kohta eraldi välja tuua tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Samasugune kulude liigendus soovitakse kehtestada ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele. Lisaks soovitakse seaduses sätestada, et toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja ka teistele juriidilistele isikutele liigendatakse riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa eraldi, mis võimaldaks täpselt tuvastada, kui palju ühele või teisele juriidilisele isikule riigieelarvega toetust määratakse. Samuti soovitakse tühistada  ministri õiguse muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves ja anda see õiguse üksnes valitsusele kui kollektiivsele organile.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine meretuuleparkide rajamise plaani toetamise asjaolude uurimiseks“ eelnõu (586 OE) algatajad on seisukohal, et hiiglaslike toetusskeemide kavandamist tuleb parlamendi tasemel kiiresti ja põhjalikult uurida, et välistada tulevikus valitsuse isetegevus hiigelinvesteeringute kavandamisel. Komisjoni ülesandeks oleks selgitada välja, millistel asjaoludel tekkis plaan toetada meretuuleparkide rajamist Eestis avalikest vahenditest 2,6 miljardi või enama euroga.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõuga (599 SE) soovitakse tagada professionaalsem kontroll erakondade tegevuse rahastamise üle. Selleks asendatakse senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon uue kontrolliorganiga, milleks on Riigikontroll.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: täiendavate kaitsekulude rakendamisest ja mõjust eelarvele, Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: täiendavate kaitsekulude rakendamisest ja mõjust eelarvele, kutsutud Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Oliver Tüür, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo ja Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab tekstiilikunstnik Aet Ollisaare vaibanäituse (kunstisaal).

Kell 12 – põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja liige Kalle Laanet, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ning liikmed Kristo Enn Vaga ja Katrin Kuusemäe ning õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi kohtuvad Tšehhi parlamendi põhiseadus- ja õiguskomisjoni delegatsiooniga.

Välislähetus

11.–15. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili on NATO PA teadus- ja tehnoloogiakomitee visiidil Oslos ja Svalbardis Norras.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]