Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning siseminister Lauri Läänemets.

Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele Slava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, piirivalveohvitseride väljatõstmise, maksude, majanduse olukorra, ajakirjanduse, maksutõusude ja valitsuse tegevusetuse kohta. Siseminister vastab küsimustele haldusala olukorra, õiguskaitseorganite töö, julgeoleku ja 1. juuni kohta. Haridus- ja teadusminister vastab küsimustele tugispetsialistide ning lasteaedades ja koolides usu-, veendumuste ja südametunnistuse vabaduse tagamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Istungil jätkub valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) teine lugemine, mis jäi esmaspäevasel ja teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Samuti lükkusid kolmapäevase istungi päevakorda valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (215 SE) teine lugemine ning Riigikogu liikmete arupärimised perehüvitiste vajaduspõhisuse (nr 1), lasterikastele peredele suunatud toetuste sõnamurdliku vähendamise ja tühistamise (nr 7) ning riigieelarve puudujäägi kohta (nr 10), millele vastab peaminister Kaja Kallas.

Lisaks nihkusid järgmisele istungile tänase istungi päevakorras olnud Riigikohtu liikme Margit Vuti ametivanne ja Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaade kohtukorraldusest ning õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine“ eelnõu (24 OE) ja Riigikogu 94 liikme esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtmisest“ eelnõu (228 AE) esimene lugemine.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (144 SE) luuakse õiguslikud alused, mis võimaldavad erandjuhtudel kiirendatud korras välja arendada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljad.

Seletuskirja kohaselt on kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit vaja muu hulgas seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu, mis on suurendanud sõjalise konflikti riski nii Eesti kui ka Eesti liitlaste suhtes. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks. Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis on seletuskirja kohaselt praeguses julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet.

Eelnõu näeb ette valitsuse õiguse otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Kui need tingimused on täidetud, viiakse menetlus läbi haldusmenetluse seaduses ettenähtud avatud menetluse korras.

Avatud menetluses saab esitada harjutusvälja laiendamise suhtes oma ettepanekuid ja vastuväiteid ning seda ka keskkonnale avalduvate mõjude uuringute tulemuste ja nende leevendamise meetmete kohta. Valitsuse korraldus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringute kehtivuse kuni uute planeeringute kehtestamiseni. Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb koostamisel olevates planeerimismenetlustes valitsuse korraldusega arvestada või vajadusel algatada kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine.

Natura 2000 võrgustiku aladel kehtestatakse eelnõuga eraldiseisev hindamismenetlus, mis on seni olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Muudatusi kohaldatakse esialgu vaid juhul, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille järgi on Kaitseministeeriumil kohustus maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli paikneb, kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Arvestades inimeste elukoha olulisust, nähakse eelnõuga ette, et kui võõrandatakse elamiseks kasutatava hoonega kinnisasi, makstakse tasu, kus hoone väärtus on arvestatud ilma kulumita, et muuta uue kodu leidmine kergemaks.

Teine lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE) järgi tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.

Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb eelnõu järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.–2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis, mida on viimastel aastatel tõstetud viis protsenti aastas. Tubakavedelike aktsiis kasvab eelnõu järgi järgmisel kolmel aastal samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.

Sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse eelnõuga maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid, et vähendada erinevate hindade rohkust ning seeläbi ettevõtjate ja maksuhaldurite töökoormust. Teise lugemise eel viis valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt teatatakse sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind varem plaanitud 50 sendi asemel 10 sendi täpsusega, kui nende hind on kuni 10 eurot.

Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks eelnõu kohaselt ära aastateks 2024–2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 1000 liitri kohta 21 eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 230 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise enne teist lugemist valitsuse usaldusküsimusega. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (146 SE) tõstetakse riigieelarve tulu suurendamiseks erinevate hasartmänguliikide maksumääri.

Eelnõu kohaselt tõuseb kaughasartmängu ja toto kehtiv viieprotsendiline maksumäär kahes etapis: 2024. aastal tõuseb maksumäär kuuele ja 2026. aastal seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär kasvab 2024. aastast 18-lt 22 protsendile, mängulaudade maksumäär 1278,23-lt 1406-le ja osavusmängu mänguautomaatide maksumäär 31,95 eurolt 32 eurole. Seletuskirja kohaselt kavandatakse maksumäärade tõus viisil, et mõju turuosalistele ei oleks suur ega tooks kaasa vajadust teha hasartmängusektoris põhimõttelisi ümberkorraldusi.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 203 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise enne teist lugemist valitsuse usaldusküsimusega. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE) kohaselt tõuseb käibemaksumäär alates 2024. aasta 1. jaanuarist 20-lt 22 protsendile.

Kui algselt soovis valitsus tunnistada eelnõuga majutusele kehtiva üheksaprotsendilise soodusmäära 2025. aastast kehtetuks, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatuse kohaselt tõuseb majutuse käibemaksumäär plaanitust vähem ehk üheksalt protsendilt 22 asemel 13 protsendile. Samas kasvab eelnõu järgi ajakirjandusele kehtiv käibemaksumäär, mis hakkab alates 2025. aastast olema varasema viie asemel üheksa protsenti.

Seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk liikuda riigitulude laekumise suurendamise kaudu riigieelarve tasakaalu poole, samuti on eesmärk muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 240 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise enne teist lugemist valitsuse usaldusküsimusega. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE) kohaselt kaotatakse mitmed maksusoodustused, tõstetakse tulumaksumäära ning asendatakse regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga.

Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.

Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb eelnõu järgi alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks. Kui algse eelnõu kohaselt pidi 14-lt 22 protsendile tõusma ka krediidiasutuste avansilise makse määr, siis teise lugemise eel tegi valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt kasvab avansilise makse määr plaanitust vähem ehk 18 protsendile.

Alates 2025. aastast kaotatakse eelnõu kohaselt regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Lisaks parandatakse eelnõuga Euroopa Komisjoni tuvastatud ebatäpsused ATAD2 direktiivi ülevõtmisel tulumaksuseaduses, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust, ning tehakse tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide kehtetuks muudetavale tulumaksuseaduse sättele.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 377 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise enne teist lugemist valitsuse usaldusküsimusega. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE) näeb ette nõude, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaksid eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning näiteks avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE) kohaselt piiratakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikele. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE). Kehtiv seadus ei näe ette, et kandidaat peaks oskama volikogu töökeelena nõutavat eesti keelt. Eelnõuga on kavas seadusesse sisse viia täiendav kandideerimisnõue eesti keele oskamise näol, samuti sätestada keelenõude sisu, selle tõendamise kord ning täpsustada järelevalvega seonduvaid sätteid. Muudatustega soovitakse tagada, et kohalike omavalitsuste volikogude istungid toimuksid eesti keeles.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (18 SE) näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Praegu võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Seletuskirjas märgitakse, et kolmandate riikide hääletamisõigus Eesti kohalikel valimistel on julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis. Venemaa üheks liitlaseks selles agressioonis on Valgevene. Ei ole õige, et Eesti võimaldab sellises olukorras Venemaa ja Valgevene kodanikel oma kohalike omavalitsuste valimisel osaleda.

Riigikogu liikmete arupärimistele maksupaketi terviklike mõjude kohta (nr 235 ja nr 433) vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Arupärimistele pronkssõduri eemaldamise (nr 45), piiritaristu (nr 195) ja elektrooniliste sigarettide kasutamise kohta (nr 377) vastab siseminister Lauri Läänemets.

Arupärimistele haiguspäevade hüvitamise (nr 39), Tallinna Haigla rajamise (nr 53 ja nr 117), olukorra kohta tervishoius (nr 104 ja nr 494), tervishoiu rahastamise (nr 519), alkoholisurmade (nr 485), ravijärjekordade (nr 486) ja narkootikumidega seotud surmade kohta (nr 496) vastab terviseminister Riina Sikkut.

Arupärimistele Ida-Virumaa olukorra (nr 12 ja nr 56), Eesti postiteenuse jätkusuutlikkuse (nr 22), kormoranide (nr 276), linnastumise pidurdamise ja maaelu väljasuretamise (nr 376) ning regionaalse ebavõrdsuse kohta (nr 495) vastab regionaalminister Madis Kallas.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.15: Riigikontrolli kontrolliaruande „Eesti keele õpe vene õppekeelega põhikoolis“, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie, Narva linnapea Katri Raik, Tallinna abilinnapea Andrei Kante ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Arenguseire Keskuse rohekonverentsi „Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?“. Konverentsi vestlusringides osalevad ka Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Züleyxa Izmailova. Otseülekanne ja registreerumine Arenguseire Keskuse veebilehel (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus. Värske ajakirja fookuses on Eesti energeetika. Uut numbrit tutvustavad OÜ Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets, energeetik Andres Noodla ning Eesti Panga vanemökonomist Kaspar Oja. Arutelu juhib ajakirja peatoimetaja Mart Raudsaar. Esitlusest on veebiülekanne (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 12 – Eesti-Norra parlamendirühma esimees Toomas Kivimägi ning liikmed Urve Tiidus ja Mati Raidma kohtuvad Norra suursaadiku Marius Dirdaliga.

Kell 12.30 – Eesti-Ukraina parlamendirühm ja väliskomisjoni liikmed kohtuvad Ukraina parlamendi delegatsiooniga.

Kell 16 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kõneleb juuniküüditamise aastapäeva mälestustseremoonial ja asetab pärja Eesti rahvalt Maarjamäe memoriaali juures.

Kell 16.15 – Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi kohtub Ukraina parlamendi delegatsiooniga.

Kell 18 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb juuniküüditamise aastapäeva mälestustalitusel küüditamisohvrite mälestusmärgi juures Pääskülas.

Välislähetused

10. juuni – 2. juuli
Riigikogu liige Karmen Joller osaleb kõrgetasemelisel väärinfo-teemalisel koolitusel Seattle’is Ameerika Ühendriikides ning Iraani naisõiguslaste konverentsil Free Iran World Summit Pariisis Prantsusmaal.

14.–15. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO idatiiva riikide seminaril Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside