Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, rahandusminister Sven Sester ning siseminister Andres Anvelt.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab küsimustele haldusreformi jätkumise, võrdse kohtlemise põhimõtete, alkoholipoliitika, e-tervise arengu ning tervishoiu rahastamise kohta.

Rahandusminister Sven Sester vastab küsimustele Linnamäe hüdroelektrijaama plaanitava sulgemise, maksumuudatuste mõju ja valitsuse maksutõusude kohta.

Siseminister Andres Anvelt vastab küsimustele vihakõne kriminaliseerimise ning Muraste politsei- ja piirivalvekolledži ümberkolimise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (251 SE) soodustab ja lihtsustab nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (252 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid hooajatöötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate kohta.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (321 SE). Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis tagavad tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavuse. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu (297 SE) muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul. Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) puudutab täiskasvanutele osutatavaid hambaraviteenuseid. Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel. Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot. Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab Haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid Haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise. Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.

Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Ettekandja rahandusminister Sven Sester

Teine lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (330 SE) näeb ette hüvitada kolledžisse lähetatud välispersonalile esimese aasta jooksul Eestist ostetud kaupadelt tasutud käibemaks. Selleks on vaja muuta 1999. aasta protokolli. Hüvitist saab taotleda vaid teiste riikide poolt kolledžisse lähetatud personal ja seda saab teha ühe aasta jooksul alates kolledžisse teenistusse asumisest. Raha hüvitise maksmiseks nähakse ette kaitseministeeriumi eelarves. Balti Kaitsekolledž on 1998. aastal Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelise lepinguga loodud Tartus asuv õppeasutus, kus koolitatakse peamiselt NATO ja ELi ning programmi „Partnerlus rahu nimel“ riikide ohvitsere. 1999. aastal sõlmiti ka protokoll kolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta. Selles on ette nähtud käibemaksusoodustus kolledžile kui asutusele ametlikuks kasutamiseks ostetud kaupadelt, aga mitte sinna lähetatud personalile nende isiklikuks tarbeks ostetud kaupadelt.

Valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (299 SE) reguleerib senisest täpsemini õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda. Tulevikus sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras ajalist piirangut ei ole, kuid praktikas on sõlmitud leping üheks või kaheks aastaks. Kehtiva korra järgi saab toetust anda vaid mittetulundusühingutele või sihtasutustele, eelnõu kohaselt saab seda anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele. Kontrolli teenuse üle hakkab tegema justiitsministeerium. Juhul kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama. Sätestatakse, et inimesed, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma inimese enda taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud. Sätestatakse Viru Maakohtu esimehe tavalisest kõrgem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register viiakse äriregistri infosüsteemi platvormile.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (308 SE) võetakse üle kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiiv, millega sätestatakse Euroopa Liidus vastavad miinimumnõuded. Direktiivi eesmärk on tõhustada kriminaalse tulu konfiskeerimist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 4. oktoober 2016. Praegune kord süüteoga seotud vara osas muutub Eestis karmimaks. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegeliku päritolu vara abil täiendavalt saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. Süüteo puhul saab tulevikus näiteks ära võtta ka põgenemiseks kasutatud auto. Lisaks direktiivi ülevõtmisele korrastatakse asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda. Muuhulgas määratakse 15 maavalitsuse asemel konfiskeeritud vara volitatud valitsejaks Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt konfiskeeritud asja liigile või süüteo menetlejale. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka konfiskeeritud varale ühiskondlikult kõige kasulikuma rakenduse leidmine. Kehtiv seadus piirab konfiskeeritud vara riigipoolse kasutamise võimalusi üksnes võõrandamise ja hävitamisega. Eelnõu kohaselt on tulevikus võimalik konfiskeeritud varale leida kõige sobivam kasutus, näiteks anda see kasutamiseks sotsiaalsetel või hariduslikel eesmärkidel. Kehtiv seadus ei reguleeri omaniku huvipuuduse tõttu riigi kätte hoiule jäänud vara realiseerimist, kohustades leidude hoidjaid säilitama kõiki leide, sõltumata nende seisukorrast või kasutamise võimalustest. Eelnõuga luuakse võimalus hävitada asi, mille hoidmine on ülemäära kulukas, millel puudub kaubanduslik väärtus ja mida ei ole võimalik olemasoleval kujul realiseerida. Samuti võimaldab eelnõu riigil võõrandada või hävitada asitõendi, kui asitõendi seaduslik valdaja ei ole seda kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest ära viinud.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (302 SE) järgi tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018 ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Samuti tagab eelnõu, et 2017.aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas. 2017. aasta 1. jaanuaril jõustub teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse isikute ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE) muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust seoses vastsündinute perearstinimistusse automaatse registreerimisega ning arstiõppe üliõpilasele tervise infosüsteemile ligipääsu andmisega. Eelnõuga täpsustatakse ka neid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse sätteid, mis reguleerivad teabe avaldamist ning teabevahetust üldarstiabi osutajate ja Terviseameti vahel ja mille täpsustamise vajadus on ilmnenud Terviseameti senise tegevuse käigus üldarstiabi korraldamisel alates 1. jaanuarist 2013.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (348 OE) näeb ette nimetada erikomisjoni liikme Jaanus Karilaidi asemele Anneli Ott ja asendusliikme Kersti Sarapuu asemele Marko Šorin.

Komisjonis

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: erikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine.

Sündmused

Kell 8.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb XV Eesti palvushommikusöögil (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 9.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ungari suursaadiku Vince Szalay-Bobrovniczkyga (ruum L253).

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Horvaatia suursaadiku Krešimir Kopčićiga.

Kell 12 – Riigikogu Toimetised (RiTo) uue numbri esitlus, mis keskendub eesti kultuuri minevikule ja tulevikule (Toompea lossi näituste saal).

Välislähetus

12. – 13. detsember
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb digiekspertide õppeprogrammis Berliinis, Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside