Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad välisminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, maaeluminister Urmas Kruuse ning tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Urmas Reinsalu vastab küsimustele julgeoleku, Eesti majanduse olukorra, Eesti riigitunnuse, Riigi põhimaanteede kohta. Urmas Kruuse vastab küsimustele maaettevõtluse ja toidujulgeoleku kohta. Peep Peterson vastab küsimustele vaktsineerimise, immuniseerimise korraldamise nõuete kohta koolides ja laste vaktsineerimise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kuus eelnõu

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse eelnõu (702 SE) eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Eelnõuga kujundatakse ohvriabi valdkond ulatuslikult ümber ning 2003. aastal vastu võetud ohvriabi seadus tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõuga sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nagu psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine, samuti täpsustatakse inimkaubandusohvrite ja naiste tugikeskuse teenust puudutavaid sätteid. Olulisel kohal on ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.

Eelnõuga luuakse andmevahetuse alused nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui ka teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Samuti soovitakse eelnõuga tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi ka neile seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ja nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud, kuid kelle abivajadus on säilinud.

Vägivallakuriteo ohvritele makstav hüvitis soovitakse muuta eelnõuga kättesaadavamaks ja selle taotlemine kasutajasõbralikumaks. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi, nagu omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension ja töövõimetoetus, ning tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, samuti ei ole teatud juhtudel vaja esitada kuludokumente.

Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (658 SE) täpsustatakse esindusõiguse küsimusi Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning lihtsustatakse patendivoliniku esindusõiguse tõendamist.

Eelnõu kohaselt ei hakata leiutiste valdkonnas patendivolinikult Patendiametiga suheldes enam nõudma volikirja esitamist. Eelnõuga täpsustatakse patendi taotlejate või õiguste omajate endi seast määratud ühise esindaja esindusõiguse ulatust. Seoses muudatustega esindamises ja üleminekuga elektroonilisele asjaajamisele täpsustatakse ka Patendiameti teadete edastamise korda. Samuti muutub riigilõivu tasumise kord.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) võimaldab teha pensionikogujatel teise sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid ka määras neli või kuus protsenti, et oma pensionisääste suurendada. Vaikimisi jääb kehtima senine kaheprotsendiline maksemäär.

Maksemäära võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.

Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (721 SE) antakse Välisluureametile ja Kaitsepolitseile õigused oma territooriumi ja teenistujate kaitsmiseks, et võimaldada ohtudele kuni politsei saabumiseni asjakohaselt reageerida.

Julgeolekuasutused saavad õiguse kasutada oma territooriumi ja teenistujate kaitsmisel korrakaitselisi meetmeid, nagu küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või isiku kinnipidamine. Selleks saavad julgeolekuasutused õiguse kasutada nii füüsilist jõudu, erivahendit kui ka relva. Vahetut sundi tohib kasutada ainult inimeste suhtes, kes on julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ning kelle tegevus kujutab endast teenistujatele ohtu. Valida tuleb reageerimisviis, mis kahjustaks ohustajat võimalikult vähe.

Teise olulise muudatusena laiendatakse Kaitseväe õigust korraldada relvastatud vastupanu. See on osa riigi sõjalisest kaitsest, kus relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest. Eelnõuga kavandatakse ka muid muudatusi, näiteks ajakohastatakse andmekaitse regulatsiooni puudutavaid sätteid.

Majanduskomisjoni algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE), millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalikes huvides võõrandada, võimalus saada seadusega ette nähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvatele asjaajamiskuludele ka tema tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.

Oktoobris otsustas Riigikogu toetada õiguskantsleri ettepanekut viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla osas, kus see ei näe omanikule ette täiendavate hindamiskulude hüvitamist, kui omanik soovib pidada riigi või omavalitsusega läbirääkimisi üldistes huvides omandatava maa, metsa või hoone hinnas.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE), mis täpsustab platvormihaldurite maksustamisega seotud aruandlusreeglistikku, et võimaldada riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.

Eelnõu kohaselt peavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy ja Booking.com hakkama uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate füüsilistest ja juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel.

Platvormihaldurid peavad eelnõu järgi teavet andma platvormil tegutsevate kohalike ja ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavad maksuhaldurid automaatse teabevahetuse korras.

Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerumast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest. Andmete esitamata jätmise eest saab MTA lasta lisada kohustusi mittetäitva platvormihalduri platvormi veebilehele hoiatuse. Viimase abinõuna on võimalik platvormi kasutamine blokeerida, aga seda üksnes juhul, kui kõik muud proportsionaalsemad meetmed ja abinõud on ammendunud.

Teine lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine“ eelnõu (750 OE) näeb ette Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 7 402 387 eurot. Pärast otsuse heakskiitmist sõlmitakse komisjoni ja Eesti vahel tagatisleping. Otsuse rakendamine ei too Eestile kaasa vahetuid otseseid kohustusi.

Valitsuse algatatud Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (715 SE) kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega. Ühinemise seaduse eesmärk on ühineda lepinguga, et võimaldada lepingu jõustamine. Pärast lepinguga ühinemist antakse ühinemiskiri hoiule Šveitsi valitsusele. Asutamiskokkuleppega ühinemine võimaldab Eestil saada EMBLi täisliikmeks.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE), millega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.

Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Eelnõu teise lugemise käigus otsustas riigikaitsekomisjon viia eelnõusse muudatuse, mis võimaldab kas tervislikel, perekondlikel või muudel põhjustel ajateenistuse katkestanud inimestel hiljem soovi korral ajateenistust jätkata. Kehtiva korra kohaselt võetakse enne tähtaega vabastatud ajateenija reservis oleva isikuna arvele ning tema hilisem reservteenistus sõltub sellest, millises mahus ta väljaõppe omandas ja kas see oli piisav, et määrata ta sõjaaja ametikohale. Praktika on aga näidanud, et vahel soovivad ajateenistuse eri põhjustel ennetähtaegselt lõpetanud inimesed hiljem oma väljaõpet jätkata. Muudatus ka naissoost ajateenijaid, kes jäävad lapseootele, peavad seetõttu oma ajateenistuse katkestama ning kellel praegu pole võimalust ajateenistusse naasta. Muudatuse kohaselt saab inimene, kelle ajateenistus on katkenud, esitada ajateenistuse jätkamise taotluse Kaitseressursside Ametile ühe korra kuni 27. eluaastani. Ajateenistuse jätkamise korral jätkub ajateenija väljaõpe sellest väljaõppeetapist, kus tema varasem väljaõpe katkes. Koos juba läbitud ajateenistusega ja ajateenistuse jätkamisega ei tohi ajateenistuse kestus ületada 11 kuud.

Esimene lugemine – seitse eelnõu

Jätkub eilsel täiskogu istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja energiakriisi päästepakett“ eelnõuga (716 OE) arutelu. Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja tasuta elektripakett kodutarbijatele 130 kWh ulatuses ühes kuus kuni 30. aprillini 2023, samuti viia ettevõtete elektrienergia ja maagaasi võrgutasud 0 euroni kuni 30. aprillini 2023 ning laiendada elektri universaalteenust keskmise suurusega ettevõtetele ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

Samuti lükkus eile istungi tööaja lõppemise tõttu tänasesse valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (746 SE) arutelu. Eelnõuga luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites. Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Eelnõuga sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks. Rajatised peavad olema kooskõlla viidud uute nõuetega kolme kuu jooksul pärast seaduse jõustumist. Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teostavad üldjuhul kohalikud omavalitsused. Seoses kehtestatava uue nõudega antakse Justiitsministeeriumile volitus teostada omavalitsuste üle haldusjärelevalvet. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda hinnangu rajatise nõuetele vastavuse kohta. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust ning järelevalve tegemisse tuleb kaasata ka Muinsuskaitseamet, kes annab arvamuse, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda luba.

Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõuga (714 SE) lisatakse seadusesse volitusnorm, mis võimaldab anda ELi toetuse või välisabi meetmete rakendamine halduslepingiga riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.

Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse eelnõuga (735 SE) kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, millega ajakohastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi. Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste osutamise õigusruum selgemaks ja läbipaistvamaks, välditakse dubleerimist ja ebaefektiivsust, võimaldades samas kiiresti reageerida vajalike tööturuteenustega tööturu muutustele ja sihtrühmade vajadustele. Sama eesmärgiga tööturuteenused ja tööturutoetused grupeeritakse eelnõus tööturumeetmeteks ning töötutumeetmete loetelu on seaduses lõplik. Eelnõus sätestatakse tööturumeetmete rakendamise üldised põhimõtted ning piiritletakse meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Eelnõuga ei kavandata sisulisi muudatusi sihtrühma õigustes ega kohustustes ega tööturuteenuste ja tööturutoetuste sisus ega kättesaadavuses. Lisaks ühendatakse eelnõu kohaselt praegused töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu üheks Töötukassa andmekoguks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (747 SE) eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks nagu interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, samuti lühiajalise väljasõidu ajaks mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel. Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks. Eelnõuga vähendatakse seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia vangistusseaduse sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Vangistusseadust on aja jooksul muudetud peamiselt mõnda konkreetsesse valdkonda kuuluvate (nt arestimajade ülevõtmine) või üksikküsimuste lahendamiseks, kuid praeguse eelnõuga lahendatakse mitmeid praktikas tõusetunud probleeme, mis puudutavad läbivalt kogu seadust sh ühtlustatakse läbivalt mõistekasutust ja tehakse seaduse tekstis muid tehnilisi täpsustusi. Kriminaalhooldusseaduse muudatus hõlbustab ekspertiisikulude sissenõudmist kriminaalhooldusaluselt, kaotades vajaduse tarbetu tsiviilkohtumenetluse järele, milles üksnes kinnitatakse joobe tuvastamise dokumendi olemasolu ning kohustatakse isikut ekspertiisikulud hüvitama. Karistusseadustiku muudatusega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (723 SE) muudetakse kohtutoimikut puudutavat regulatsiooni, andes selgelt õigusliku tähenduse digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut. Praegu peetakse kohtuasja toimikut tsiviil- ja halduskohtuasjades enamasti paberil ja köidetuna. Kõikides teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida kõik dokumendid kohtute infosüsteemi ning samas tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustikust kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on aga kohtutele koormav. Dokumentide vorm on praktikas muutunud ja nii ei ole mõistlik, et pabertoimiku jaoks prinditakse välja nii kohtu enda loodud kui ka kohtule saadetud elektroonilisi dokumente ning infosüsteemis juba talletatud andmeid. Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast, tsiviil- ja haldusasjadest menetleti ilma pabertoimikuta 2019. aastal umbes 27 protsenti ning 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pärimisseaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise muudetud määruste rakendamine) eelnõu (731 SE) kohaselt tehakse Eesti seadustes muudatused, mis on vajalikud kahe ELi määruse kohaldamiseks. Tegemist on uute versioonidega ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades. Kohaldatavad määrused on uusversioonid ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades. Muu hulgas nähakse ette, et määruste võimalusi saavad otse kasutada lisaks maakohtutele ka ringkonnakohtud ja Riigikohus. Notarid saavad tõendite kogumisel kasutada vastavat tõendite kogumise määrust. Rahvastikuregistrist saab edaspidi andmeid väljastada inimestele ka lihtsalt e-posti ja tavapostiga, kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena. Muudatuse kohaselt saab andmete väljastaja olenevalt andmetest ise otsustada, kuidas konkreetsel juhul andmeid väljastada. Näiteks kui väljastatakse andmeid vaid elukoha kohta, siis saab kasutada lihtsalt e-posti teel saatmist, aga kui väljastatakse eriliiki andmeid, siis tuleb andmed saata krüpteeritult või tähtsaadetisena.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruande „Omavalitsuste rahastamine toetusfondist“ tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad; universaalteenusest ettevõtjatele, kutsutud on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee, Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ning riigikontrolör Janar Holm. Istungi teise päevakorrapunkti arutelu on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 10.15 – väliskomisjoni esimees Andres Sutt kohtub Leedu suursaadiku Raimonda Murmokaitėga.

Kell 11 – ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) uue numbri esitlus. Ajakirja põhiosa on pühendatud Eesti haridusele. Värske ajakirja fookusteemat käsitlevas paneeldiskussioonis arutlevad akadeemik Jaak Aaviksoo, Riigikogu liige ja Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop ning Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Esitlust saab jälgida veebiülekandes (Toompea lossi kunstisaal ja videosild).

Kell 11.15 – väliskomisjoni esimees Andres Sutt kohtub Gruusia suursaadiku Archil Karaulashviliga.

Välislähetus

12.–14. detsember
Riigikogu esimees Jüri Ratas viibib ametlikul visiidil Varssavis Poolas ning Kiievis ja Žõtomõri oblastis Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]