Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Siim Kiisler ja siseminister Katri Raik.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele valitsusliikmete osaluse kohta vaenu õhutamisel ja libauudiste levitamisel, õppekeele kohta, teadus- ja arendustegevuse rahastamise kohta ning pensionite kohta.

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastab küsimusele taasistutuse kohustuse kohta.

Siseminister Katri Raik vastab küsimustele suurürituste turvamise, kodakondsuse, Sisekaitseakadeemia tuleviku ning alkoholijoobe tuvastamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) teine lugemine ning Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (763 SE) esimene lugemine.

Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) lihtsustab ja teeb odavamaks väetiste registreerimise, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise. Üheks eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Lihtsamaks muudetakse ka riigilõivusüsteemi, kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda ühte. Lisaks tehakse väikseimaid täpsustusi.

Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS” toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust. Praegu puudub ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest, mis muudab järelevalve keeruliseks. Märgistusega väetise käitlema hakkamisest teavitatakse küll põllumajandusametit, kuid seda, kui kaua väetis hiljem turul on, info puudub.

Eelnõu kohaselt tasutakse igal aastal 65 euro suurust riigilõivu edaspidi kord aastas ja nimetuspõhiselt. Muid lõive ei lisandu. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse igal aastal riigilõivu kaks korda aastas ja turustatud koguse põhiselt. Lisaks kaovad eelnõu järgi lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks. Maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (763 SE) näeb ette kehtestada käibemaksu maksustamisperioodiks kuni kümne töötajaga väikeettevõtjatele, mille käive on kuni 200 000 eurot aastas, üks aasta. Kui kuni kümne töötajaga väikeettevõtte käive on 200 000 – 2 000 000 eurot aastas, pikeneks käibemaksu maksustamisperiood kuni kolme kuuni. Põhjendusena tuuakse, et pikem käibemaksu maksustamisperiood vähendab väikeettevõtjate ning Maksu- ja Tollimeti halduskoormust.

Kolmas lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse eelnõuga (760 SE) luuakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju (covered bonds), mis on üks võlakirjade eriliike. Pandikirjad on krediidiasutuste emiteeritavad tagatud võlakirjad, mille tagatiseks on n-ö kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Ehk lihtsustatult on pandikirjade tagatiseks tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.

Pandikirjade tagamisele ei rakendata asjaõigusseaduses nõuete pantimise kohta sätestatut, vaid see toimub erikorra kohaselt. Ennekõike tähendab see, et krediidiasutuse (emitendi) maksejõuetuse korral eraldatakse tagatisvara ja see välistatakse krediidiasutuste pankrotivarast. Seejuures on tagatisvara mõeldud ennekõike selleks, et rahuldada pandikirjaomanike (investorite) nõudeid. Lisaks kaasneb pandikirjade emiteerimisega tugevdatud finantsjärelevalve krediidiasutuse üle, mis väljendub muu hulgas täiendava tegevusloa taotlemise kohustuses.

Eelnõu eesmärgiks luua õiguslikult usaldusväärne keskkond Eestis krediidiasutustele pandikirjade emiteerimiseks ja pandikirjade turu toimimiseks. Eelnõuga arendatakse Eesti kapitaliturgu, luues võimaluse uut liiki võlakirjade emiteerimiseks ja sinna investeerimiseks. Lisaks suurendatakse finantsstabiilsust, tekitades Eesti krediidiasutustele täiendava instrumendi rahaturgudelt kapitali kaasamiseks ning tõhustakse Eesti krediiditurgu, suurendades krediidivõtjate (eelkõige ettevõtete) võimalust saada rahastatust ka finants- ja majanduskriisi tingimustes.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade registreerimiseks Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse. Sellega suureneks Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele.

Eesti meremeestel tekib eelnõuga võimalus sõlmida Haigekassaga vabatahtlik leping ja saada nii juurdepääs ravikindlustusele.

Teise lugemise käigus viis Riigikogu eelnõusse sisse muudatuse, millega meremeeste palk vabastatakse tulumaksust.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (663 SE) tahetakse suurendada puuetega laste sotsiaaltoetusi. Seda soovitakse tõsta määrani, mis vastaks lapse puudest tulenevatele tegelikele lisakulutustele, nagu on toodud ühe soovitusena välja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis. Eelnõu näeb ette tõsta keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetused kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) näeb ette võimaldada kinnipeetavatele selleks kohandatud arvutites ning vanglateenistuse järelevalve all ligipääs Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele. Praegu ei ole kinnipeetavatel lubatud kasutada internetti, küll aga on neil vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

Muudatus on tingitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Romeo Kalda kohtuasjas Eesti riigi vastu, millega tuvastati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 rikkumine, kuna kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu veebilehele, Õiguskantsleri veebilehele ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele (viimast enam ei eksisteeri). Muudatustega tagatakse kinnipeetavatele juurdepääs Riigikogu veebilehele ja Õiguskantsleri veebilehele. Samas on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

Samuti muudetakse vanglas hädaolukorra lahendamist puudutavaid sätteid ning vanglateenistuse pädevust vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisel.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) on ühendatud eelnõu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu (729 SE) sõnastuses (ühendatud on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 729 SE ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 505 SE).

Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline ja õppimist soodustav koolikeskkond.

Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette õpilasele koolis keelatud esemete ja ainete loetelu ning võimaluse koolil rakendada täiendavalt mõjutusmeedet keelatud esemete äravõtmiseks ja hoiule võtmiseks.

Põhjendatud kahtluse korral kontrollitakse õpilase kasutuses olevaid asju, sealhulgas riideid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Loodava mõjutusmeetme kohaldajal peab olema selleks vajalik ettevalmistus.

Teine lugemine – 19 eelnõu:

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (783 SE) laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kaasajastab seadust, vähendab riigi funktsioone ja suurendab tootjate omavastutust.

Eelnõuga lihtsustatakse seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks võimalus teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral võtta proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.

Eelnõu muudatused puudutavad veel puuvilja- ja marjakultuuri sortide sordilehte võtmist. Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.

Eelnõu muudatus puudutab omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavust ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmist. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et muuta Eesti turu seisu paremuse poole ning tõsta saagikust, on vaja eelnõuga muuta sordikaitse ulatuse sätteid.

Eelnõuga tõstetakse seemnete sertifitseerimisega seonduvaid riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad eelnõuga loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (775 SE) võetakse üle EL-i tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse 20. maist 2019 rakendama üleeuroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Süsteemi eesmärk on anda liikmesriikide ja komisjoni käsutusse tõhus vahend tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks.

Tuvastamis- ja jälgimissüsteem hõlmab tubakatoodete tarneahela osaliste ning tubakatoodete jälgimist, samuti tubakatoodete müügipakendi erilist märgistust, elektroonilisi süsteeme ja ettevõtjate hoolsuskohustust.

Direktiivi artikli 15 alusel kehtestatakse tubakatoodete müügipakendite jälgitavus, mille kohaselt tuleb märgistada kõik tubakatoodete müügipakendid kordumatu numbritest ja tähtedest koosneva tunnuskoodiga. Lisaks kehtestatakse tehnilised standardid tuvastamis- ja jälgimissüsteemi loomiseks ja toimimiseks.

Direktiivi artikli 16 alusel kehtestatakse tubakatoodete müügipakendile turvaelemendi paigaldamise kohustus.

Nõudeid kohaldatakse sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 2019. aasta 20. maist ning muudele tubakatoodetele alates 2024. aasta 20. maist.

Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (736 SE) täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele osutas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid. Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku tehnika ning saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega. Samuti täiendatakse eelnõuga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Täiendamine tuleneb asjaolust, et keskkonnavaldkonnas on juba pikemat aega otsitud lahendust vanarehvide probleemile. Nüüdseks on selgunud, et rehvihaket saaks edukalt kasutada põlevkiviõli toomise sisendina. Edaspidi ei pea põlevkivikütteõli olema toodetud sajaprotsendiliselt põlevkivist, vaid 70% põhikomponendi massist peab olema põlevkivi, ülejäänud 30% ulatuses võib kasutada teisi tooraineid või kütusekomponente.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) ajakohastab ja korrastab rahvusvahelise sanktsiooni seadust. Uue rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tervikteksti eelnõul on neli peamist eesmärki: korrigeerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise pädevusjaotust selliselt, et see oleks kooskõlas arenenud sanktsioonirežiimidega; lisada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist puudutav õiguslik raamistik olukordadeks, kus sanktsioonide kehtestamise osas ei jõuta ÜROs või ELis kokkuleppele; ajakohastada finantssanktsiooni eriregulatsiooni ja muuta karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks sanktsiooni rikkumisi tõhusalt menetleda.

Uuel seadusel on positiivne mõju Eesti välissuhtlusele, kuna see aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja ELi õigusest tulenevat kohustust rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada. Ajakohastatud regulatsioonil on ka riigisisene positiivne mõju, kuna sanktsiooni rakendamisega seotud kohustused muutuvad nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõistetavamaks.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (765 SE) antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel. Praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus on ka ainus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.

Teise muudatusena saab Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks. Tulevikus on Patendiametil kavas minna üle elektroonilisele menetlusele ja digitaalse registritoimiku pidamisele ka leiutiste (patendid, kasulikud mudelid), mikrolülituse topoloogiate ning geograafiliste tähiste puhul.

Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõus (752 SE) märgitakse, et kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni sätted ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad  seaduse sama paragrahvi lõiked  automaatse liiklusjärelevalve süsteemi  puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid.

Praegu on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmist ja statsionaarse kaameraga mõõtmist. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid selle eesmärk on võimaldada liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varasemalt võimalik ei olnud.

Teisaldatavate kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähendamine.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldised, et tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektne järgimine.

Sarnase sisuga eelnõu (650 SE) ei leidnud Riigikogus kolmandal lugemisel toetust seoses asjaoluga, et menetluse käigus ilmnes pärast teise lugemise lõppu kahtlus, et eelnõuga võivad vangistusseadusesse kavandatud mõned muudatused anda võimaluse riivata isikute põhiõigusi ülemääraselt. Menetlusse võetud eelnõus võetakse see asjaolu arvesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ja kinnitada muudatused nendes.

Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis eelnõuga võimaldatakse arupärimistele vastata ning eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu töökorralduses bürokraatiat ning muuta tööprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks.

Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (794 SE) reguleeritakse andmehaldus, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Andmehalduse koordineerimine antakse Statistikaametile. Praegu ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud ja seetõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole kehtivas seaduses reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil koordineerima. Avaliku teabe seadusesse lisatakse eelnõuga andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi eri andmeallikate sidumist ja andmete teaduslikul või statistilisel eesmärgil töötlemist. Muudatustega saab andmekogudes olevaid andmeid omavahel siduda, paremaid teenused osutada, halduskoormust vähendada ja teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (795 SE) muudetakse masintöödeldav arve avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada töömahtu ja ajakulu avaliku sektoriga arveldamisel.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (793 SE) võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav direktiiv.

Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt.

Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli.

Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras.

Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates valdkonna eksperte.

Eelnõuga laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE) rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) eesmärk on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus läbi ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitse. Eelnõu järgi soovitakse lisaks senisele arheoloogilisele leiule kaitsta ka arheoloogilist leiukohta. Eelnõu sätestab muinsuskaitse põhimõtted ning reguleerib kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, nende kaitset ja säilimise korraldamist. Eelnõu tasakaalustab senisest enam ka riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi. Selleks sätestatakse eelnõuga otsuste tegemisele suurem paindlikkus. Eelnõu näeb ette muuta Muinsuskaitseamet Kultuuripärandiametiks, kuna ameti tegevus hakkab eelnõu kohaselt hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Selline ümberkorraldus võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda juhtida ühtselt, ühtlustada Kultuuriministeeriumi töökorraldust ning valdkonna ühiseid ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada. Eelnõuga vähendatakse kulusid, mida peab kultuurimälestise omanik seoses mälestisega kandma. Selleks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Kultuuripärandiameti ülesanne.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist. Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.

Seletuskirjas märgitakse, et senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastatel. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad õppelt rohkem praktilisust.

Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõuga (726 SE) kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõuga (727 SE) kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõuga (730 SE) kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõuga (728 SE) kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Rahvahääletuse korraldamine ÜRO globaalses rändepaktis osalemise küsimuses” eelnõu (764 OE) näeb ette korraldada rahvahääletus Eesti Vabariigi poolt ÜRO globaalses rändepaktis (Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration) osalemise küsimuses  3. märtsil 2019 koos Riigikogu valimistega.

Sündmused

Kell 9.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Jaapani suursaadiku Yoko Yanagisawaga.

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Kalle Laanet kohtub Hiiumaa Gümnaasiumi õpilastega.

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Pärnu maakonna maakoolide huvijuhtidega.

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Ukraina raada julgeoleku- ja kaitsekomisjoni delegatsiooniga.

Välislähetus

13. – 16. veebruar
Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams osaleb OECD Üleilmse Parlamentaarse Võrgustiku kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside