Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes, kaitseminister Kalle Laanet ning siseminister Kristian Jaani.

Keit Pentus-Rosimannus vastab küsimustele vaktsineerimise, koroonakaose, omavalitsuste rahastamise, eelarve puudujäägi ning eelarvevalikute kohta.

Kalle Laanet vastab küsimustele vaktsineerimise mõjust riigikaitsele, Kaitseväe orkestri staatusest ning Eesti julgeolekust.

Kristian Jaani vastab küsimustele liikluskorralduse, liigse jõu kasutamise, piiri väljaehitamise, politsei vägivalla ning politsei tegevuse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Lisaks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10 tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil 2020.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Välja arendatakse tööelu infosüsteemi automaatne teavitussüsteem, mis informeerib nii tööandjat, registreeritud alaealist kui ka lapse seaduslikku esindajat konkreetse tööga seotud kohustuslikest tingimustest ning riskidest, millele tähelepanu pöörata.

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (372 SE) laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.

Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle. Selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.

Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle. Muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte Transpordiamet, vaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (417 SE) luuakse paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime ja liitlaste vastuvõtmiseks ning uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni.

Eelnõuga muudetakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise määramine selgemaks ja vastav volitus antakse kaitseressursside ametile (KRA) ja kaitseväele või valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusele. Praegune riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks ja koormistega seonduv sätestatakse riigikaitseseaduses.

Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE).

Eelnõuga tehakse seadustes muudatused, et aidata lõpetada maareform ja vähendada riigi koormust maareformi käigus sõlmitud lepingute haldamisel. Tänavu märtsiks on Eestis reformimata veel vähemalt 22 500 maaüksust, mille pindala ulatub 19 000 hektarini.

Eelnõuga lahendatakse maareformist edasikandunud probleeme.  Seletuskirjas tuuakse näitena, et maareformi käigus tekkis kinnisasjade vahele suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid, millest kehtiva õiguse järgi tuleks moodustada eraldi kinnisasi. Muudatuste tulemusel lahendatakse need maakorraldustoimingu käigus ja eraldi kinnisasju ei moodustata. Selle tulemusel on erastatud või tagastatud maade omanikel neid lihtsam liita olemasolevate kinnisasjadega. See muudab lihtsamaks ka kinnisasja osa avalikes huvides omandamist. Muudatusega vähenevad maa omandamise kulud ja kiireneb maa omandamise tempo, mis on oluline eelkõige taristuobjektide rajamisel.

Maareformi käigus on võimaldatud tasuda maa ostuhind järelmaksuga selliselt, et omandatav kinnisasi koormatakse hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Muudatusega korrastatakse ja kaasajastatakse riigi kasuks seatud hüpoteekide ja väljaostuvõlgadega seotud regulatsiooni.

Eelnõuga luuakse muu hulgas võimalus kortermajade aluse maa reformimiseks siis, kui eluruumi omanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust. Riigivaraseaduse muudatustega võimaldatakse suur osa maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest võõrandada ehitise omanikele.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg (sideturg) kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor (sidesektor) on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse (sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.

Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE).

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi, millega tunnistatakse kehtetuks varasem vastav direktiiv.

Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse ka laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel.

Laevajäätmete mõiste alla hõlmatakse kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja muu meres leiduv prügi. Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. See muudatus peaks soodustama kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre viskamise vältimist.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (426 SE) võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi.

Muudatusega suurendatakse läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni hajatootmise võimalusi. See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma tarbimisharjumuste muutmisest. Nähakse ette ka energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon, samuti agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, et suurendada võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust.

Võrguettevõtjatele nähakse ette kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. Samuti seab eelnõu tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke.

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE) tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.

Esiteks nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Antud muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Teiseks saab Finantsinspektsioon volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad jt finantsturuosalised esitavad keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta.

Kolmandaks täpsustatakse seda, mis infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE).

Eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2021. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Muudatusettepanekutega muudetakse kulude ja investeeringute vahelist jaotust.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Moldova suursaadiku Ion Stavilaga.

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Gruusia parlamendi väliskomisjoni esimehe Nikoloz Samkharadzega.

Kell 15 – kultuurikomisjoni esimees Aadu Must kõneleb Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?“. Registreeruda saab siin.

Kell 15.30 – Eesti-Georgia parlamendirühma esimees Maria Jufereva-Skuratovski ja liige Raivo Tamm kohtuvad Georgia parlamendi väliskomisjoni esimehe Nikoloz Samkharadzega.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]