Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 13. maiks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, siseminister Igor Taro ja sotsiaalminister Karmen Joller.

Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad fiskaalpoliitikat, õigusriiki, lapsi ja peresid, õiglase ülemineku fondi, Eesti ajaloo käsitlemist, presidenti, gaasielektrijaamade ehitust ja rahvuslikku mälu.

Sotsiaalminister vastab küsimustele erarahastuse ja erihooldekande kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõuga (784 SE) võetakse üle ELi riikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlev niinimetatud Rootsi direktiiv.

Direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu.

Eelnõuga sätestatakse, et teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.

Lisaks viiakse eelnõuga terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse ELi isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (772 SE) soovitakse tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ametnikest nõukogu liikmete valimine, vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust sihtasutuste nõukogudes ning muudetakse siseauditi kohustust.

Ministeerium kui osaluse valitseja saab eelnõu kohaselt ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse. Nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul, väheneb 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele.

Oluliselt tõstetakse eelnõuga siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja või asutaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le ja sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le.

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalvajana. Nii äriühingu osaluse valitsejale kui ka sihtasutuse asutajaõiguste teostajale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega.

Teisel lugemisel lisati eelnõusse säte, mis lubab Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada lisaks riigi äriühingutele ka nende tütarettevõtjatel. Erandi kehtivust pikendatakse kolme aasta võrra ehk 2030. aasta lõpuni.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE) kohaselt peab saama veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui internetipoest asja soetada. Selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Eelnõu järgi peab ka teenuse lõpetamine olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga selle lõpetamiseks peab minema kontorisse.

Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.

Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE) kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aastast vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam.

Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel. Teisel lugemisel tehti eelnõusse muudatus, millega tõstetakse ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär 640 eurolt 1280 eurole, et tagada kutsealuste ilmumine nii terviseseisundi hindamisele, keeleõppesse kui ka näiteks tasemeeksamile.

Eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga.

Teine lugemine – viis eelnõu

Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (829 SE) tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted.

Programmiga toetati aastatel 2001–2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.

Jätkub 11. märtsil katkestatud valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) teine lugemine. Riigikogu katkestas eelnõu teise lugemise majanduskomisjoni ettepanekul, et Riigikogu liikmed saaksid esitada muutunud teksti kohta ettepanekuid ning huvirühmad avaldada arvamust.

Seletuskirja kohaselt võimaldavad eelnõu muudatused omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Eelnõuga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb eelnõu kohaselt ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad muu hulgas planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud. Samuti lisati eelnõusse uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Muudatustega luuakse võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.

Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks.

Lisaks täpsustatakse muudatustega tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning tähtaja seadmist detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks. Samuti nähakse ette detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas jäetakse eelnõust välja muudatused, millega plaaniti kaotada planeeringute teadete avaldamise kohustus üleriigilise levikuga ja maakonnalehtedes.

Pärast teise lugemise katkestamist täpsustati eelnõu nelja muudatusettepanekuga. Seadusesse lisatakse Maa- ja Ruumiameti poolt haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha ülemmäär ning riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute korraldamine jäetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse. Lisaks laiendatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigust projekteerimistingimuste andmisel ning täpsustatakse mitme sätte jõustumisaega, nihutades osa muudatusi 1. jaanuarile 2027.

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõuga (831 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse eelnõuga ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab eelnõu menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Eelnõu täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks neile paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Töölepingu seaduse muudatusega saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praegu kehtivate reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal kümme päeva.

Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mistahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust.

Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Teise lugemise eel laiendati eelnõu sisu esialgsest oluliselt. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval lisandusid eelnõusse mahukad ja põhimõttelised muudatused tööõiguses, sealhulgas ELi direktiivide ülevõtmine, palkade läbipaistvuse regulatsioon ning uue riikliku digilahenduse (palgapeegel) loomine.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (860 SE) muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamise reegleid.

Praegu näeb kehtiv regulatsioon ette reegli, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust – näiteks eluaseme hooldus- ja remonditeenused ning lapsehoiuteenus – ostes peab teenust saav füüsiline isik kandma teenust osutava isiku töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus sellises olukorras puudub. Eelnõu lõpetab olukorra, kus tavalisest inimesest tehakse ühe väikese teenuse ostmisel sisuliselt raamatupidaja ja tööandja.

Eelnõu näeb ette, et sotsiaalmaksu kohustus inimestevahelistelt teenustelt läheb teenuse saajalt üle teenuse osutajale. See suurendab maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt (kuni 183 päeva) ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, samuti erinevatele lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Esimene lugemine – viis eelnõu

24 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest“ eelnõuga (858 AE) teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ettepaneku algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, sealhulgas kaaluda senisest prognoositavama ja mõõdukama CO₂ hinnastamise mudeli kujundamist ning hinnata ETS 2 süsteemi otstarbekust ja mõju. Eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) näeb ette ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lõpetamise. Seletuskirja kohaselt on ELi rohepööre on jõudnud tupikusse, põhjustanud tootmiskulude ja energiahindade tõusu, ettevõtete sulgemise, töökohtade kadumise ning tööstuse väljarände.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõuga (840 SE) täiendatakse liiklusseadust sättega, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv.

Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel reguleerida linna või valla ruumi koormust ja liiklusohutust, vähendades seadmete liigset kontsentreeritust tiheasustusega piirkondades või kitsastel kõnniteedel. Näiteks linnad piirata rendiseadmete arvu vanalinna või koolide ümbruses. Eelnõuga muudetakse ka vanusepiiri kontrolli, juhtimisõiguse kontrolli ja  kiivri kasutamisega seotud sätteid.

Isamaa fraktsiooni algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõuga (868 SE) soovitakse langetada diislikütuse aktsiisi kolmeks kuuks Euroopa liidu miinimummäärani 330 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta, et vähendada kütusehindade järsu tõusu mõju.

Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (823 SE) näeb ette hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kehtetuks tunnistamise. Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduse paragrahvi 6 punkte 6, 7 ja 8 ning sätestatakse nendes punktides maksumääraks seitse protsenti. Sisuliselt tähendab see netikasiinode maksulangetuse tühistamist.

Komisjonide istungid

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel“, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa, regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais, regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautas, regionaalpoliitika osakonna valdkonnajuht Kaire Luht ning Riigikontrolli peakontrolörid Ines Metsalu-Nurminen ja Tambet Drell; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse uurimiskomisjonis – kell 10: kohtumine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajatega.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu liikmed Margit Sutrop, Mario Kadastik, Liina Kersna ja Tõnis Lukas esinevad Riigikogu kõrghariduse toetusrühma ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldataval seminaril „Tehisaru hariduses: võimalused ja väljakutsed“; seminarist toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 9.10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Euroopa Nõukogu peasekretäri Alain Berset’ga.

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Euroopa Nõukogu peasekretäri Alain Berset’ga.

Kell 15.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Eestis õppereisil viibivate Ameerika Ühendriikide meedia esindajatega.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]