Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

Jüri Ratas vastab küsimustele viiruse teiseks laineks valmistumise, tööjõu, Rail Balticu, ERRi nõukogu, tööturu olukorra, palgatoetuste, tööturu meetmete rahastamise ning Riigikontrolli ülevaate kohta rahandusprognoosist ja -seirest.

Mailis Reps vastab küsimustele koolikorralduse, laste eriolukorrajärgse elu ning viipekeele tõlkide koolitamise kohta Tartu Ülikoolis.

Tõnis Lukas vastab küsimustele käsunduslepingu alusel töötavate treenerite ja spordiklubide töökorralduse, kunstiteoste tellimise seaduse, kultuuriürituste toimumise ning kultuuri- ja spordivaldkonna kriisi kohta.

Infotund tõlgitakse viipekeelde, ülekannet saab jälgida Riigikogu kodulehel.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) näeb ette Kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada Kaitseväes või asuda koostööle Kaitseväega. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid, tagamaks teabe kogumise fakti varjatus.

Eelnõuga antakse Kaitseväele uus ülesanne, milleks on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe julgeolekuala kaitseks ning ohtude ennetamiseks. Selleks nähakse ette, et Kaitseväe julgeolekualale vahetut ohtu kujutavate isikute puhul võib Kaitsevägi kontrollida isiku isikuandmeid ning teha seda varjatult, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida. Eelnõuga kehtestatakse isiku põhiõigustesse sekkumise korral konkreetsemad ja tõhusamad garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise. Sätestatakse, et julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle põhiõigusi ja -vabadusi on piiratud ning kes selle tegevuse käigus tuvastati, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast kogutud teabe salastatuse kustumist. Julgeolekuasutuse juhi või asjaomase ministri otsuse korral on võimalik isikut teavitada ka enne seda, kui teabe algselt määratud salastamistähtaeg on möödunud.

Eelnõuga täiendatakse ka Õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Riigikohus tunnistas Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (165 SE) viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Hädaolukorra seaduse muudatusega võimaldatakse hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel anda olukorra lahendamiseks täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi. Sellised korraldused on haldusakti andmine või toimingu sooritamine, toimingu sooritamise lõpetamine või toimingu sooritamise keelamine ning toimingu sooritamise osaline või täielik peatamine.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda Terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks. Muudatuste eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine, andes Terviseametile õiguse oma pädevustest ja volitustest lähtuvalt rakendada viiruse tõrjeks erinevaid nõudeid ja meetmeid.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut EL-i määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmetele kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE).

Eelnõuga täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust selliselt, et alates seaduse jõustumisest tuleb tarnijal täita igakuist kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust aastapõhise arvestuse järgi. Lisaks muudetakse tarnija mõistet, et muuta raporteerimiskohuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat, gaaskütuseid ja vesinikku. Peale selle antakse kütuseseire andmekogu parema toimimise eesmärgil Keskkonnaministeeriumi vastutava töötleja ülesanded Keskkonnaagentuurile, kes on andmete töötleja ja koguja ning täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete nimistut.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust muudetakse, et tagada õigusselgus põlevkivikütteõli definitsiooni tõlgendamisel. Lisaks täiendatakse seadust uue kombineeritud nomenklatuuri koodiga, mida edaspidi hakatakse kasutama Eesti õlitööstuse peamiste õlitoodete määramisel. Nimetatud muudatus on tingitud uue aromaatsete ühendite määramise laboratoorse meetodi kasutuselevõtust.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE). Seaduse muutmine on vajalik Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuris (EPPO). Muudatused käsitlevad peamiselt EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust nende EPPO-s töötamisel.

Kohtute seaduses tehakse muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.

Prokuratuuriseaduses sätestatakse Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri staatus ning ulatus, milles Eesti õigust neile isikutele kohaldatakse. Euroopa prokurör ei kuulu Eesti prokuröriteenistusse, kuna ta peab oma ülesannete täitmisel olema sõltumatu. Erinevalt Euroopa prokurörist peab delegaatprokurör olema riigisisese prokuratuuri liige, et ta saaks täita oma ülesandeid samaväärselt riigisiseste prokuröridega ning tal peavad olema kõik riigisisese prokuröri volitused.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõuga (180 SE) kaotatakse põhjendamatud erinevused juriidiliste isikute liikide vahel koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmise regulatsioonis. Seega laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut.

Seletuskirjas märgitakse, et kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu.

Eelnõuga kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega.

Eelnõuga pikendatakse korteriühistute, mittetulundusühingute, sihtasutuste, tulundusühistute ning äriühingute majandusaasta aruande esitamise tähtaega 2020. aasta 31. oktoobrini.

Lisaks sisaldab eelnõu äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega.

Esimene lugemine – viis eelnõu:

Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (179 SE) täpsustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seonduvaid sätteid tulenevalt ELi vastavast direktiivist, mis on küll Eesti õigusesse üle võetud, kuid Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse leides, et seda ei ole tehtud nõuetekohaselt.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eesmärk on tagada juurdepääs Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks võrdsetel tingimustel.

Eelnõuga täpsustatakse arhitektide tunnustamise ja omandatud õiguste regulatsiooni. Eriarstide ja erihambaarstide automaatse tunnustamise põhimõtted on sätestatud sotsiaalministri määruses, mis viiakse samuti kooskõlla ELi vastava direktiiviga.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (184 SE) näeb ette ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet. Selleks tehakse muudatused valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse.

Keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ellu viiva Keskkonnaameti ning keskkonnajärelevalvet tegeva Keskkonnainspektsiooni ühendamine on osa riigireformi kavast. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamine annab ka mõningast kokkuhoidu, seda eeskätt sõidukite ja kinnisvara efektiivsema kasutamise osas.

Selgitusena märgitakse, et Keskkonnametis ja Keskkonnainspektsioonis on kokku 512 töötajat. Uue asutuse ametlik aadress hakkab olema Pärnus. Mõlemad asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Praeguse plaani kohaselt alustab ühendatud keskkonnaamet tööd 1. jaanuaril 2021.

Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) näeb ette lisada lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev. Samuti muudetakse lipupäevaks vanavanemate päev, mida tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval.

Lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmise kaudu soovitakse pöörata tähelepanu laste õigustele ja väärtustada lastega töötavaid spetsialiste.

Vanavanemate päeva tähistatakse juba praegu Eestis riikliku tähtpäevana, kuid mitte lipupäevana. Laste kõrval on väga oluline pidada meeles ka vanavanemaid, mistõttu on asjakohane muuta analoogselt lastekaitsepäevaga ametlikuks lipupäevaks ka vanavanemate päev.

Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on kehtestatud neliteist riiklikku tähtpäeva, neist kuus on lipupäevad.

Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Signe Kivi, Signe Riisalo, Toomas Kivimägi, Mart Võrklaeva, Annely Akkermanni, Kaja Kallase, Liina Kersna, Vilja Toomasti, Yoko Alenderi, Andrus Seeme ja Andres Suti algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõuga (131 SE) lisatakse riiklike tähtpäevade hulka lastekaitsepäev, mida tähistatakse 1. juunil.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (132 SE) täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ja Eesti lipu seadust punktiga, mis sätestab 1. juuni, lastekaitsepäeva, riikliku tähtpäevana ja lipupäevana.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee 
päringud press@riigikogu.ee

 

Tagasiside