Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Toomas Tõniste ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele alkoholiaktsiisi, Eesti korvpalli tuleviku, maa ja linna, välislähetuste kulude tasumise ning ministeeriumide dubleerivate ministrikohtade kohta.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastab küsimusele riigi alkoholipoliitika kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab küsimusele digiarengu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 15 eelnõu:

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE) annab võimaluse piirata ajateenistusest ja õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või taotlemist.

Eelnõu kohaselt saavad Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) näeb ette muuta nii elektrooniline valimine kui ka pabervalimine ühetaolisemaks. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse valimisseadustes eelhääletamise periood, olenemata sellest, kas hääletamine toimub elektrooniliselt või valimisjaoskonnas. Eelhääletamine hakkab toimuma kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva.

Teise lugemise käigus tehtud muudatusettepanekuga lüheneb valimisperiood alates 2021. aastast ühe nädala pikkuseks. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saab kava kohaselt hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani. Pühapäeval saab pabersedeliga vajadusel oma elektrooniliselt antud häält muuta. Lisaks tahetakse muudatusega kasutusele võtta elektrooniline valijate nimekiri, mis laiendab valija hääletamisvõimalusi. Kuna valija andmed on olemas elektrooniliselt, mitte paberkandjal, saab valija edaspidi hääletada elukohast sõltumatult kõigis oma ringkonna valimisjaoskondades.

Valitsuse algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu (628 SE) näeb ette koondada Riigi Tugiteenuste Keskusesse kokku Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi toetuste andmise teenused.

Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva regionaalprogrammi rakendamiseks antavat toetust jagatakse täna EAS-i kaudu. Eelnõu kohaselt hakkab seda jagama Riigi Tugiteenuste Keskus.

Lisaks viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse üle riigieelarvest rahastavad regionaalarengule suunatud programmid, näiteks Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammid, kergliiklusteede toetusskeem, hajaasustuse ja väikesaarte programm.

Keskkonnaministeeriumil on kavandamisel toetusmeede, kus on plaanis füüsilistele isikutele hüvitada elamute kinnistusiseseid vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituskulusid. Kehtiva õiguse järgi saab füüsilisele isikule anda toetust vaid lõppsaaja rollis, ehk toetuse saaja vahendab inimesele toetust, näiteks õppestipendiumid ja uurimisgarandid.

Eelnõu muudab regionaalsete investeeringutoetuste programmi eesmärki. Programmi eesmärgist jäetakse välja viide, et programm peab olema seotud laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimustega. Programmi tingimused kehtestatakse edaspidi valitsuse määruse asemel ministri määrusega.

Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE) näeb ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt kuuele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, samuti Vabariigi Valitsuse nimetatuna kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu, üks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja üks Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.

Seletuskirjas märgitakse, et tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus.

Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus.

Eelnõu näeb ette täiendavad nõuded Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.

Eelnõu esmaversioon nägi ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt seitsmele, kuid teise lugemise käigus tehtud muudatusega vähendatakse nõukogu liikmete arv kuuele. Muudatuse järgi ei kuulu nõukokku Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees.

Sotsiaalkomisjoni algatatud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) sätestab võimaluse ametiühingute seaduses (AÜS) ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (KTTLS) sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Kehtivas õiguses ei ole viidet juriidilise isiku vastutusele. Vastutusele saab võtta üksnes füüsilist isikut, kes on tööandjaks.

Majanduskomisjoni algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevalt mõningaid sätteid. Muudatustega lisatakse näiteks nõue, millega Euroopa Liidus liiklev ettevõtja kohustub tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Neid kohustusi peab täitma ka tasulisel sõitjateveol. Kehtiva seaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist.

Alates 2019. aastast hakatakse teekasutustasu maksmata jätmise eest tegema vedajale mõjutustrahvi, mida karistusregistrisse ei kanta. Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatusega sätestatakse, et mõjutustrahvile võib lisaks kohaldada ka haldusmeetmeid (nt. veoloa kehtetuks tunnistamine). Mõjutustrahvi andmed pannakse kirja e-toimikusse ja neile antakse õiguslik tähendus.

Valitsuse algatatud relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) kehtestatakse õiguslik raamistik, et Eesti ettevõtjad saaksid hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid. Kehtivad õigusaktid seda ei võimalda.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii riikide erinevatele julgeolekujõududele kui ka teistele kaitsetööstusettevõtjatele. Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma niinimetatud tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana. Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel. Eesti õigusruum seda aga praegu ei võimalda või võimaldab suurte piirangutega.

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse § 102 täiendamise seaduse eelnõu (635 SE) kohaselt tohivad Kaitseväes töötavad arstid hakata tegema juhiloa taotlejatele tervisekontrolli ja väljastama vastavat tervisetõendit. Käesoleval ajal on see õigus üksnes Kaitseväe meditsiinikeskustes töötavatel perearstidel või töötervishoiuarstidel. Kõikidel Kaitseväe arstidel on lubatud üldarstiabi ja erakorralise meditsiiniabi osutamine sõltumata nende erialast.

Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseväe reservüksuste koosseisu ettevalmistamiseks koolitatakse igal aastal erineva kategooria sõidukijuhtideks 700-800 ajateenijat, kellele tuleb teha vastav tervisekontroll.

Ajateenijate väljaõppega tegelevate Kaitseväe üksuste juures asub üle Eesti kokku seitse meditsiinikeskust, kuid ainult kolmes neist töötavad arstid, kes tohivad mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbi viia. Kokku töötab nendes meditsiinikeskustes 13 arsti. Eelnõu on välja töötatud Kaitseväe ettepaneku alusel.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) tahetakse seaduses ära märkida Pika Hermanni torni lipu heiskamisel Eesti Vabariigi hümnina mängitava muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid. Eesti lipu seaduse § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri.“.

Põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (609 SE) saab õiguskantsleri institutsioonist riiklik inimõiguste asutus Eestis. Samuti hakkab ta jälgima puuetega inimeste konventsiooni täitmist. Õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõuga saab õiguskantsler ülesande kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi ja uurida nende õiguste rikkumisega seotud kaebusi Eestis.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE) muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Eelnõu viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 15. juulil 2018.

Eelnõuga pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.

Teise lugemise käigus tehti rida muudatusettepanekuid, millega ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist. Näiteks tekib tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub. Teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha. Juriidiliste isikute karistusmäärasid ebaseadusliku välistööjõu kasutamise eest suurendatakse 3200 eurolt 32 000 euroni. Laiendatakse võimalust kehtestada ettevõtluskeeld nende isikute suhtes, keda on varem sama väärteo eest karistatud. Samuti on võimalik riigihankest kõrvaldada pakkuja, keda on varem karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest. Alates 15. augustist tekib tööandjal Eestisse lähetatud töötajate puhul kohustus esitada lähetuse kohta Tööinspektsioonile andmed enne töötaja tööle asumist.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

25. maist hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ning eelnõu eesmärk ongi seda Eesti õiguses rakendada. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Üldmäärus annab tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka õiguslik alus, siis andmed kustutatakse. Näiteks võib nõuda Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kustutamist. Ettevõtjad ja organisatsioonid kohustuvad ka teavitama inimest tema isikuandmete ründamisest. Samuti peavad nad teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Vastutus rikkumiste eest läheb suuremaks ja maksimaalne trahv isikuandmete töötlemise põhimõtete eiramise eest võib olla kuni 20 miljonit eurot või kuni neli protsenti juriidilise isiku käibest.

Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Selle kohaselt on näiteks alaealise isikuandmete töötlemise lubatud alampiir vahemikus 13-16 eluaastat. Eestis on eelnõu kohaselt lapse isikuandmete töötlemine lubatud juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane.

Teise lugemise käigus tehtud muudatusega lubatakse muuhulgas ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmeid töödelda ja meedias ilma inimese loata avalikustada juhul, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ja see ei kahjusta ülemäära inimese õigusi. Eelnõus täiendati ka süüteokoosseisude loetelu juhtudeks kui töötajad või teenistujad töötlevad ebaseaduslikult isikuandmeid, mida nad on teada saanud töö- või teenistusülesandeid täites. Sellise isikuandmete väärkasutuse eest on eelnõuga ettenähtud kuni 200 trahviühiku suurune rahatrahv.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 6. veebruar.

Lisanduvad nõuded radooni valdkonna reguleerimisele – antakse uus volitusnorm keskkonnaministrile tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme, õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kehtestamiseks. Sellega seonduvalt lisatakse vastav viide ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse ning kiirgusseaduse üle järelevalve teostajate hulka lisatakse lisaks Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile ka Tööinspektsioon. Määrusega kehtestatakse töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetase, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka hoolimata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetest ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme.

Eelnõus käsitletakse kehtivast kiirgusseadusest täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, loetledes toimingud, mille korral tuleb töötajate ja elanike kaitseks rakendada meetmeid (nt teavitamine, kaitseabinõud, kiirgusohutushinnangud). Sellisteks toiminguteks on muu hulgas tsemendi tootmine, põhjavee puhastusjaamade käitamine ja haruldaste muldmetallide eraldamine, mille erinevate tööprotsesside käigus võivad töötajad saada tavapärasest suuremat kiirgusdoosi. Kiirgusdoosi võivad saada ka elanikud, kui looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutest pärinev materjal suunatakse eelneva radioloogilise kontrollita taaskasutusse, näiteks kasutatakse seda ehitusmaterjalide tootmisel.

Meditsiinivaldkonnas lisandub uue teemana meditsiinikiiritusseadmete kasutamine muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. Selleks võib olla näiteks tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel, sisserändel, ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas, peidetud inimeste avastamiseks lasti läbivalgustamisel. Arvesse võetakse seda, et kiirgustegevusloa omaja peab mittemeditsiinilisi kiiritamise protseduure tehes tagama meditsiinikiirituse protseduuridega samaväärsete ohutusnõuete täitmise.

Lisaks tehakse väikseimaid muudatusi – lisatakse termineid, täpsustatakse olemasolevaid ja siseriiklikest vajadustest liidetakse kiirgustegevuslubade, kiirgusallikate ja tuumamaterjali register keskkonnaotsuste infosüsteemiga.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb viie põhilise õhusaasteaine heitkoguste vähendamise riiklike kohustusi.

Direktiiviga on aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud riiklikud saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused ning teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi nõuded. Programmis seatakse õhusaasteainete vähendamise eesmärgid ja meetmed, mis on riigile kohustuslikud. Saasteained, mida direktiiv käsitleb on: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, ammoniaak ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid. Nende ainete vähendamine õhusaastes parandab välisõhu kvaliteeti ning toob kaasa positiivse mõju nii ökosüsteemidele kui elu- ja looduskeskkonnale.

Ülevõetava direktiiviga kutsutakse üles tugevdama riikidevahelist koostööd saasteainete heitkoguste vähendamisel. Muu hulgas peavad riigid hakkama hindama tõenäosust, kuidas riigisisesed heiteallikad mõjutavad õhukvaliteeti nii riigis kui ka naaberriikides ning kirjeldama heitkoguste vähendamise meetmeid. Samuti tuleb tagada programmi kooskõla teiste asjakohaste kavade ja programmidega. Siiani on olnud programmi sisu paljuski riikide enda sisustada.

Direktiiv on piirkoguste täitmise seisukohast üsna paindlik ning võimaldab riigil kombineerida erinevaid meetmeid vastavalt vajadusele ja võimalustele, kui peaks selguma oht, et heitkoguste vähendamise kohustused võiksid jääda mingitel põhjustel täitmata. Näiteks ühe meetmena võib olukorras, mil teatud aastal ei suuda riik oma heitkoguste vähendamise kohustusi erakordselt külma talve tõttu täita, kohustuste täitmiseks kõnealuse aasta heitkogused esitada kolme aasta keskmisena. Kolme aasta keskmine heitkogus arvutatakse kõnealuse aasta, sellele eelneva ja järgneva aasta põhjal. Paindlikkusmeetmete rakendamisel tuleb Euroopa Komisjoni sellest teavitada.

Esimene riikliku õhusaasteainete vähendamise programm tuleb Euroopa Komisjonile esitada 2019. aasta 1. aprilliks ja see tuleb üle vaadata vähemalt iga nelja aasta järel.

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis linnujahti pidada, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ja Eesti jahinduse heast tavast. Eelnõuga täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu, samuti koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Ülevaade avaliku teenistuse 2017. aasta aruandest. Ettekande teeb riigihalduse minister Janek Mäggi.

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (629 SE) tahetakse pakkuda keeleõpet siin elavatele välismaalastele, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda.

Keeleõpe on välismaalasele tasuta ja riik on valmis maksma talle hüvitist ajal, kui ta on tööandjaga kokkuleppel saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust.

Riik pakub edaspidi võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminud inimestele ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.

Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kodakondsuse omandamiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia.

Keeleõppelepingute sõlmimisega on plaanitud alustada tuleva aasta jaanuarist. Keeleõppe kuludeks on eelnõus järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.

Eesti kodanikuks saamiseks on nõutav B1 eesti keele tase. Kodakondsust saab taotleda Eestis vähemalt kaheksa aastat elanud välismaalane.

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE).

Muudatuste eesmärk on suurendada vanemate töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Selleks luuakse eelnõu järgi vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustatakse hoolduskoormuse jagamist vanemate vahel.

Eelnõuga viiakse ellu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused. Rasedus- ja sünnituspuhkus liidetakse vanemapuhkuste süsteemi, luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Lapsepuhkust on eelnõu järgi mõlemale vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 9-aastaseks saamiseni.

Komisjonide istungid

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 11: komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad; erikomisjoni tegevuse aruande (juuli 2017 – juuni 2018) kinnitamine.

Sündmused

Kell 9.50 – majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütleb avasõnad Arenguseire Keskuse konverentsil „Teistmoodi tulevik“.

Kell 12 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Ameerika Ühendriikide suursaadiku James D. Melville Jr.-iga.

Kell 15.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Dunja Mijatovićiga.

Kell 16 – Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsioon ja Riigikogu liikmed kohtuvad Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Dunja Mijatovićiga.

Kell 17 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Suurbritannia kuninganna Elizabeth II sünnipäeva tähistamisel (Briti saatkond).

Välislähetused

10. – 15. juuni
Riigikogu aseesimees Kalle Laanet ja kultuurikomisjoni aseesimees Laine Randjärv osalevad kultuuridiplomaatia projektis „Kõik armastavad Georgiat“ Thbilisis.

10. – 13. juuni
Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert teeb ettekande teemal „Parlamentaarne järelevalve julgeolekuvaldkonna üle“ George Marshalli Keskuse korraldaval seminaril „Ukraina parlamendi võimearendus“ Garmisch-Partenkirchenis Saksamaal.

10. – 22. juuni
Riigikogu liige Mart Nutt osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames Eesti delegatsiooni juhina kohtumistel Bahamal, El Salvadoris, Haitil ja Jamaical.

12. – 13. juuni
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb NATO strateegilise kommunikatsiooni konverentsil Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]