Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt ja välisminister Sven Mikser.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Rahandusministeeriumi regionaalhaldusosakonna maakonnatalituse kohta, Ukraina kohta, Euroopa ühise rahandusministri ameti kohta, põllumajanduse toetuste kohta ning Keskerakonna ja HKScani vaheliste seoste kohta.

Siseminister Andres Anvelt vastab küsimustele palgatõusu kohta Politsei- ja Piirivalveametis tuleval aastal ning elanike ja valimisõiguslike inimeste arvu kohta kohaliku omavalitsuse üksustes.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevasest istungist lükkus täiskogu tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase istungi päevakorda kolme eelnõu esimene lugemine:

Jätkub teisipäeval Riigikogu täiskogu tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.

Teisipäevasest istungist lükkus Riigikogu täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase istungi päevakorda valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga muudetakse vedelkütuse seadust (VKS) ning sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) ja maksukorralduse seadust (MKS).

Eelnõu eesmärk on vähendada maksupettusi, edendada elektroonilist asjaajamist, vähendada ebakvaliteetse kütuse ringlust ja parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris.

Eelnõuga parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel.

Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi (KKS) asutamiseks. Istungil toodi välja, et see võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada.

Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (LAAK) asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt.

Eelnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.

Teisipäevasest istungist lükkus Riigikogu täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase istungi päevakorda Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE).

Eelnõuga vähendatakse poole võrra õlle, muu alkoholi ning etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti veini ja kääritatud joogi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu. Alkoholiaktsiisi tõusud aastateks 2019 ja 2020 säilivad samas ulatuses, see on 10 protsenti ning etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi veini ja kääritatud joogi puhul 20 protsenti.

Kolmas lugemine – 7 eelnõu:

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE) olulisemad muudatused seonduvad sünni ja surma registreerimisega ning rahvusvahelise kaitse saanud isikute andmete rahvastikuregistrisse kandmisega.

Eelnõu laiendab oluliselt nende isikute ringi, kes saavad edaspidi lapse sünni registreerimise avalduse esitada digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui kehtiva seaduse kohaselt saavad seda teha vaid omavahel abielus olevad vanemad, siis uue reeglistiku kohaselt on digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus enamikul vanematest (v.a seaduses toodud erandid, näiteks alaealised vanemad ja piiratud teovõimega vanemad).

Surma registreerimine muutub eelnõuga alates järgmise aasta 1. juulist tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, sest surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise.

Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon rahvusvahelise kaitse saajate andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, sest enamikul juhtudel ei ole neil isikutel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente. Eelnõuga võimaldatakse kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse Politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel, millega on rahvusvahelise kaitse andmise menetluse raames tuvastatud perekonnasündmused ja -suhted. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute perekonnaseisudokumentide formaalsete nõuete puhul kehtestatakse leebemad nõuded, kuna rahvusvahelist kaitset vajaval isikul ei ole võimalik täita kehtivas seaduses välisriigi dokumendile esitatud nõudeid.

Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (280 SE) põhieesmärgiks on tagada vabakutseliste kohtutäiturite süsteemi jätkusuutlikkus, milleks vajab Eesti täitesüsteem põhimõttelisi muutusi.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE) eesmärk on ennetada ja vähendada tubaka- ning nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas.

Tubaka- ja nendega seonduvatele toodetele hakkab kehtima väljapaneku keeld ja kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades. Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele.

Eelnõuga piiratakse e-sigarettide kättesaadavust ja tarvitamist. E-sigareti kasutamine on edaspidi keelatud kõikides suitsetamiseks keelatud kohtades. Piiriülesele kaugmüügikeelule lisandub riigisisene, mistõttu ei saa edaspidi tubakatooteid tellida veebipoodidest ega kataloogist.

Eelnõu kehtestab nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele ning keelustab tubakast erinevad maitsed e-sigarettides.

Eelnõu kohaselt on tubaka- või sarnast toodet ostvalt kliendilt kohustus küsida dokumenti, välja arvatud juhul, kui tegu on ilmselgelt täisealisega. Maksu- ja Tolliametile antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajadusel kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid isikuid.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks.

Eelnõu näeb ette väärtpaberite välja töötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja soovitud eesmärkidele.

Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.

Eelnõu täiendab investeerimisnõustamise tingimusi. Finantsinspektsioonile pannakse kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja pädevusele.

Valitsuse algatatud spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (534 SE) näeb ette spordikohtunikele kuluhüvitise maksmise võimaluse, mis antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile või spordikooli pidajale.

Kuluhüvitise maksmine peab olema seotud spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse kalenderplaanis kajastatud võistlustel vabatahtlikuna tegutseva spordikohtunikuga. Arvestuslikku kuluhüvitise määraks on kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest.

Kuluhüvitise saamiseks peab isik olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning isik tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) luuakse füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) äriühinguga sarnane maksukeskkond, mis muudab selle praegusega võrreldes soodsamaks ning laiendab FIE-dele töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaalseid tagatisi. Pensionärid võivad esitada maksuvaba tulu avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale, kui isik saab pensioni ja töötasu, mis mõlemad on väiksemad kui 500 eurot.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) arvestab 3.3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandas selle 0,25 protsendilise miinusega. Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,580 miljardit eurot ja tulude maht 10,308 miljardit eurot.

Eelarvest rahastatavate tegevuste eesmärk on toetada nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Teine lugemine – 12 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis“ eelnõu (538 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist kuni viie tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (540 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 20 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos“ eelnõu (541 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (547 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (548 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (539 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast  alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (545 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu juhitava sõjalise missiooni EUNAVFOR Med/Sophia koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (542 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 200 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (544 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (546 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Samuti pikendatakse eelnõuga alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (543 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitava väljaõppe ja -nõustamismissiooni RSM (Resolute Support Mission) koosseisus Afganistanis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE).

Selleks, et Maa-amet saaks vastavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud ülesanded Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) üle anda, on vaja muuta õigusakte, millega Maa-ametile on pandud infosüsteemide ning registrite pidamisega seotud ülesanded. Eelnõuga viiakse Maa-ameti IKT-valdkonna konsolideerimisega seotud infosüsteemide volitatud töötleja määramine määruse tasandile. Sellisel juhul ei pea tulevikus muutma edaspidi seadust olukorras, kui on vaja muuta  volitatud töötlejat.

Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Keskkonnaministeeriumi valitsemisala siseselt IKT haldamise ja arendamise efektiivust ning infosüsteemide turvalisust. Maa-ameti sisuteenused tuginevad 90 protsenti infotehnoloogial. Seletuskirjas märgitakse, et riigi põhiregistrite pidamisel on vastutuse jagunemine väga oluline. Selleks, et riiklikult tähtsate infosüsteemide töötamine ja arendamine oleks tagatud ega tekiks õigusselgusetust tööülesannete ja vastutuse jaotuses Maa-ameti ja KEMIT-i vahel, on vaja sätestada võimalikult täpselt kummagi asutuse pädevus infosüsteemide pidamisel. IKT teenuste koondamine valitsemisala ühe asutuse alla, kelle ülesandeks on kogu ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide arendamine ja haldamine, aitab vähendada teenuste osutamisel dubleerimist ja sellest tulenevat ebaefektiivsust.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli auditi „Euroopa Liidu ja muude taristutoetuste kasutamise probleemid kohalikes omavalitsustes“ kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmus

Kell 8.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb XVI Eesti palvushommikusöögil (Riigikogu).

Välislähetused

9. – 13. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ja liige Hannes Hanso osalevad NATO PA transatlantilisel foorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

10. – 14. detsember
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esinaine Liisa Oviir osaleb Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) delegatsiooniga nelja Galileo FOC satelliidi stardi vaatlemisel Prantsuse Guajaana departemangus.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside