Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes, justiitsminister Kalle Laanet ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes vastab küsimustele, mis käsitlevad eelarvet, säästupoliitikat ja PPA poolt meeleavalduse ebaseaduslikku ärakeelamist Tartus.

Justiitsminister Kalle Laanet vastab küsimustele usaldushääletuste kaskaadi kui uue normi ja kohtumenetluse kohta.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo vastab küsimustele Eesti konkurentsivõime ja sisserände kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (309 OE) annab ülevaate riigieelarve eesmärkide täitmisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2022. aasta lõpu seisuga vara 23,99 miljardi euro väärtuses, millest suurem osa moodustas põhivara. Vara tervikuna kasvas aastaga 4,56 miljardi euro võrra.

Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2022. aasta lõpus 17,07 miljardi euroni, mis on 2,98 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 6,95 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,12 miljardit eurot.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (341 SE) luuakse põllumajandusandmete varamu, et töödelda põllumajanduslike tegevustega seotud andmeid. Uus andmestik luuakse peamiselt veeseaduse alusel peetava põlluraamatu andmete ühtseks ja keskseks elektrooniliseks haldamiseks, kuid see võib hõlmata ka muid põllumajanduslikke andmeid.

Põllumajandusandmete varamu on pilootprojektina kavandatud osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, mille vastutav töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Varamusse esitatakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus kaasneb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abinõus osalemisega, samuti vabatahtlikult esitatud andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.

Põllumajandusandmete varamu pidamiseks õigusliku aluse loomine on muu hulgas aluseks PRIA e-teenuse keskkonnas elektroonilise põlluraamatu teenuse pakkumiseks ja sellest andmete põllumajandusandmete varamusse jõudmiseks. Samuti on see vajalik põllumajanduspoliitika kujundamiseks, sh uute toetusmeetmete kavandamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks, riiklikuks statistikaks ja teadustööks.

Valdkonna eest vastutav minister saab eelnõu järgi õiguse kehtestada toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja korra määrusega, et vajadusel toetuse vähendamise tingimusi ÜPP abinõude üleselt täpsustada.

Esimene lugemine – 12 eelnõu

Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE) näeb ette võrdsustada mopeedidega need B-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on kuni 2 500 kg ja suurim füüsiliselt piiratud kiirus 45 kilomeetrit tunnis ning võimaldada selliste sõidukite juhtimist vähemalt 14-aastastel isikutel, kellele on antud AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE) eesmärgiks on karistusseadustikku täiendava kuriteokoosseisu lisamine, et tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte.

Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaiu algatatud  karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (85 SE) eesmärgiks on surrogaatemaduse eest sanktsiooni karmistamine.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE) puhul on tegemist Riigikogus menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse ELi 29. aprilli 2021. aasta määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamisega (TCO määrus).

Seletuskirjas märgitakse, et terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Meta Platforms, Twitter ja Youtube. Terroristliku veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui seda oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ja ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reeglid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks.

TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu.

Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust.

Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõuga (308 SE) luuakse uue loa liigina meretuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba ja ehitusluba) nõuded üheks meretuulepargi hoonestusloa taotlemiseks. Kolme senise loamenetluse liitmisel tekkiv meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on mahukam kui seni iga menetlus eraldi, ent see on kiirem, kuna dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.

Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.

Taastuvenergia projektid mõjutavad keskkonda ja seetõttu on projektide läbi töötamisel oluline roll keskkonnamõju hindamisel (KMH). Eelnõu järgi viiakse mitu seni üksteisele järgnenud KMH tegevust samaaegseks, mis vähendab nendele kuluvat aega.

Samuti luuakse eelnõuga erisus ELi otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määrusega ettenähtud tuule- või päikeseparkide ajakohastamise projektide kiireks KMH-ks. Vajalikku tegevusluba on siis võimalik väljastada kuue ning teatud juhtudel kolme kuuga.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamist. Direktiivi eesmärk on kiirendada liikmesriikide teede põhivõrgukoridoride projektide loamenetlust. Selleks luuakse ühtse ehitusloa menetluse õigusraamistik, mis vähendab halduskulusid ja hoogustab EL-i jaoks strateegiliselt tähtsate ühenduste ehitamist. Direktiiv annab diskretsiooni ühe konkreetse pädeva asutuse määramiseks. Direktiivi rakendamisega Eestile täiendavat mõju pole, sest sisuliselt on nõuded juba Eesti õiguses olemas, seadusesse viiakse normitehniline viide.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) tehakse muudatused, mis on seotud Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevate riiklike õhusõidukite käitamisega. Eelnõu järgi hakkab PPA riiklike õhusõidukite käitamisel kehtima põhimõte, et neile ja nende tegevustele ning teenistujatele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis reguleerib tsiviillennunduse ühisnorme, peaasjalikult lennuohutuse tagamise eesmärgil.

Tegemist on põhimõttelise otsusega kohaldada PPA riiklike õhusõidukite käitamisel Euroopa Liidu õigust ja tsiviillennunduse nõudeid, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt riiklikele õhusõidukitele ei kohaldu. Lihtsustatult tähendab see, et eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel jätkata lendamist, pädevuste hoidmist ja koolitamist tsiviilloa alusel ning tagada lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) puhul on tegemist Riigikogu menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eesmärk on ajakohastada vangistusseadust ja lahendada praktikas tõusetunud probleeme. Eelnõuga muudetakse vangistusseaduse sätteid tehnoloogianeutraalsemaks, et soodustada üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, samuti tehakse seaduses mitmeid kinnipeetava taasühiskonnastamist soodustavaid ning vangla julgeolekut kindlustavaid muudatusi. Lisaks muudetakse teenistusõigust reguleerivaid sätteid.

Karistusseadustikus tehakse muudatus, millega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Ühtlasi täiendatakse kriminaalhooldusseadust klausliga, mille kohaselt on kriminaalhooldusaluse nõudmisel teostatud joobe tuvastamise akt positiivse tulemuse korral sundtäidetavaks täitedokumendiks. Viimaseks muudetakse täitemenetluse seadustikku selliselt, et isikuarvelt kinnipidamisi oleks võimalik teha ka vahistatute suhtes.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise. Eelnõus on viis statuudi muudatust. Kõnealuste muudatustega täiendatakse selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ning laiendatakse tsiviilisikute vastase sõjategevuse määratlust. Ühe muudatusega kustutatakse aga konventsiooniga liitumise üleminekusäte.

Ratifitseeritavate muudatuste põhiosa eesmärk on tugevdada statuudi sätteid ja luua eeldused isikute laiemaks kriminaalvastutusele võtmiseks sõjakuritegude eest. Seega on otseseks sihtgrupiks sõjakurjategijad. Samuti kaitsevad muudatused võimalikke sõjakuritegude ohvreid. Muudatuste ratifitseerimine Eesti jaoks muudatusi kaasa ei too, kuna riigi sees on kõnealune valdkond juba reguleeritud.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõuga (334 SE) tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, Finantsinspektsiooni seadusesse, isikuandmete kaitse seadusesse, riigilõivuseadusesse, tarbijakaitseseadusesse, tsiviilseadustiku üldosa seadusesse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusesse muudatused seoses ELi direktiivi, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks varasema direktiivi ülevõtmine. Direktiivi ja seega ka eelnõu üldine eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused.

Eelnõuga luuakse kollektiivse esindushagi menetlus, mida on võimalik kasutada juhtudel, kui ettevõtja poolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve. Näiteks võib kollektiivse esindushagi menetlus olla otstarbekas olukordades, kus paljudele tarbijatele individuaalselt ettevõtja sama rikkumise tulemusena tekkinud kahju on piisavalt väike, et üksiktarbijal puuduks huvi iseseisvalt oma nõude kohtumenetluses maksmapanemiseks.  Menetlus kujundatakse selliselt, et esindushagi lahendamisel kindlaksmääratud õiguskaitsevahendi kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks ei pea tarbija ise algatama täitemenetlust, vaid seda teeb pädev üksus, kes esitas kohtule kollektiivse esindushagi.

Direktiiv on üles ehitatud Eesti jaoks uudsele kontseptsioonile, mille kohaselt on kohtumenetluses menetlustoimingute tegemise pädevusega menetlusosaliseks pädevad üksused ja mitte kahju kannatanud tarbijad.

Riigisiseste kollektiivsete esindushagide esitamise õigus antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetavasse nimekirja kantud pädevatele üksustele, samuti kohtu poolt ad hoc korras menetlusse lubatavatele pädevatele üksustele. Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada üksnes selline pädev üksus, mis on eelnevalt nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja kantud pädevate üksuste nimekirja, mille teeb kättesaadavaks Euroopa Komisjon.

Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (344 SE) muudetakse elektroonilise hääletamise regulatsiooni. Korrastatakse õigusliku regulatsiooni, et tagada jätkuv avalikkuse usaldus valimistoimingute vastu. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et lisaks praegu kasutatavatele isikutuvastamise vahenditele saaks võtta kasutusele Smart-ID.

Valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (340 SE) muudetakse asendustäitmise ja sunniraha seadust (ATSS), kaitseväeteenistuse seadust (KVTS), kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (KVTRS), maksukorralduse seadust (MKS) ning väärteomenetluse seadustikku (VTMS). Eelnõuga täiendatakse eelnimetatud seadusi vajalike regulatsioonidega, mis on seotud Kaitseressursside Ameti (KRA) liitumisega maksukohustuslaste registri koosseisus oleva riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusega (NAP). Seadusemuudatusega antakse KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi haldamine üle Maksu- ja Tolliametile (MTA) ning sunniraha ja rahatrahvide arvestus viiakse olemasolevaid X-tee teenuste lahendusi kasutusele võttes NAP-i. Infovahetus nõuete edastamise ja nõude tasumise kohta muutub automaatseks. MTA-st saab KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja.

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (335 SE) lihtsustatakse Kaitseliidu struktuuriüksuste loomist, muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni vajadustele.

Relvade käitlemise lubamise pädevus antakse struktuuriüksuse juhile, kes sisuliselt vastutab relvade käitlemisega seotud ülesannete eest. Samuti lubatakse muudatusega jahitulirelvade kasutamine Kaitseliidu ülesannete täitmisel.

Laiendatakse isikute hulka, kes saavad lisapuhkust seoses noortetöö läbiviimisega Kaitseliidus. Kaitseliidu liikmete tervisekontrolli lihtsustatakse ning kandideerimisel arvestatakse vähemalt autojuhilubade jaoks tervisetõendit. Eelnõuga laiendatakse valves osaleva isiku pädevust ulatuses, mis võimaldaks tal alaliselt valvataval objektil iseseisvalt valvet teostada.

Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu relvade käitlemist, mille raames antakse volitus Kaitseliidu ülema poolt volitatud isikul anda tegevliikmele isikliku tulirelva soetamise luba. Suurendatakse tegevliikme poolt tegevliikme relvaga hoitava laskemoona kogust. Kaitseliidu valvuril lubatakse kasutada elektrišokirelva enda ülesannete täitmisel. Kaitseliidu vara valitsemisega seotud regulatsioon koondatakse Kaitseliidu seadusesse. Kaitseliidul lubatakse kasutada väikse riigivapi kujutist kujundus- või turvaelemendina dokumentidel ja trükistel.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab portreemaali XIV Riigikogu esimehest Jüri Ratasest (Riigikogu esimeeste galerii).

Kell 11.30 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtuvad välisajakirjanike ja mõttekodade esindajatega.

Kell 14.30 ­– Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub ametist lahkuva Itaalia suursaadiku Daniele Rampazzoga.

Kell 19.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Prantsuse suursaadik Emmanuel Mignot’ vastuvõtul.

Välislähetused

13. detsember – 14. detsember
Riigikogu liige Urmas Reinsalu osaleb Euroopa Rahvapartei saadikute kohtumisel Brüsselis Belgias.

14. detsember – 14. detsember
Riigikogu liige Meelis Kiili osaleb rahvusvahelisel konverentsil „Total Defence: What Can We Learn from The War in Ukraine?“ Vilniuses Leedus.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]