Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning keskkonnaminister Marko Pomerants.

Peaministrile esitatavad küsimused puudutavad Euroopa ühtset asüülipoliitikat, kütuseaktsiisi, immigratsioonipoliitika tulevikku, valitsuse otsuseid põllumajandussektoris, trahviühikute kahekordset suurendamist, Narva Aleksandri kirikut ja siseriiklike meetmete rakendamist 2016. aastal Eesti piimalehmade ja sigade arvu vähendamise takistamiseks.

Haridus- ja teadusminister vastab küsimustele OECD kokkuvõtete ja koolivõrgu kohta ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimise kohta.

Keskkonnaminister vastab maapõuestrateegiat ja geoloogilist kaardistamist, tuhamägede sulgemist ning maa kui ressursi kasutamist puudutavatele küsimustele.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu (146 SE). Eelnõu kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust 4 eurolt 8 eurole. Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole. Praegused väärteotrahvid avaldavad süüdlastele üha vähem mõju. Seoses trahviühiku tõusuga kasvab ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise kolme euro asemel võetakse arvestamise aluseks viis eurot. Lisaks on ette nähtud muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse. Esiteks arvestatakse alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest. Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Kolmandaks langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (160 SE), millega kaasajastatakse valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Eelnõu kohaselt on riigi tasemel valimiste korraldajaks riigi valimisteenistus, mis moodustatakse Riigikogu Kantselei eraldiseisva struktuuriüksusena ja on valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev. Vabariigi Valimiskomisjon jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks, kes teeb kindlaks valimistulemuse, teostab järelevalvet valimiste korraldajate üle ja vaatab läbi kaebused.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (175 SE), mis näeb ette komisjonide istungite protokollide muutumist põhjalikemaks. Komisjoni istungi protokollis tuleb kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse protokolli nimeliselt hääletamistulemused.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE), mille kohaselt tuleb narkootilised ja psühhotroopsed ained kanda operatiivselt keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Sätestatakse võimalus lisada uued psühhoaktiivsed ained narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainete rühmade kaupa. Ainete rühma kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained. Kehtiva õiguse kohaselt toimub uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ravimiameti ettepanekul üksikute ainete kaupa. Nimekirja kandmise protseduur võtab aega minimaalselt kaks kuud, mis tähendab, et tihti toimub aine kandmine nimekirja tagantjärele. Ainete lisamine nimekirja rühmadena võimaldab kiiresti ja mõjusalt piirata uute psühhoaktiivsete ainete levikut ja käitlemist.

Teine lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austraalia vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (180 SE). Sotsiaalkindlustusleping tagab piiriülese liikumise korral inimestele sotsiaalse kaitse. Lepingu peamine sihtrühm on Eestis ja Austraalias elavad vanaduspensionärid, kelle pension makstakse kinni pensioni väljateenimise asukohariigi poolt. Lepinguga tagatakse, et töötaja ei kaota ühe lepingupoole riigist naastes seal omandatud kindlustusperioode. Samuti võimaldab leping tööandjal lähetada töötaja ajutiselt teise lepingupoole riiki tööle vältides töötaja topeltkindlustuskaitse tekkimist.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE), mis muudab Euroopa Liidu institutsioonidele ja NATO relvajõududele käibemaksusoodustuste kohaldamise protseduuri ning impordi käibemaksu deklareerimise tingimusi. Eelnõu kohaselt kehtestatakse EL-i institutsioonidele ja ühises kaitsetegevuses osaleva NATO teise liikmesriigi relvajõududele ning sõjalisele peakorterile käibemaksu tagastamise asemel käibemaksust vabastamise regulatsioon.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi muudatused, millega välistatakse ema- ja tütarühingu kasumijaotiste kuritarvitamine ning hübriidlaenude puhul tekkiv topelt-mittemaksustamine.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE), millega viiakse raadioseadmete regulatsioon vastavusse EL-i uue raadioside direktiiviga. Muudatused on seotud raadioseadme mõiste laiendamise, raadioseadme tootenõuete ühtlustamise ja raadioseadme oluliste nõuete täiendamisega. Raadioseadme mõiste uus määratlus hõlmab edaspidi kõiki tsiviilkasutuses olevaid raadiosaate- ja vastuvõtuseadmeid. Mõiste alla kuuluvad edaspidi ka raadiovastuvõtuseadmed (näiteks teler ja raadio vastuvõtja), samuti raadiomooduliga elektroonikaseadmed (näiteks tolmuimejad ja külmkapid, kui nende tööd on võimalik juhtida raadio teel). Raadioseadme direktiivi reguleerimise alla ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, nt lauatelefonid, faksiaparaadid. Nimetatud muudatustega peavad arvestama ennekõike raadioseadmete tootjad, nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad. Tarbijale tähendab see seda, et kuna uued seadmed peavad vastama regulatsiooni nõuetele, paranevad eeskätt selliste seadmete vastuvõtuomadused ja töökindlus, mis varem raadioseadmete regulatsioonile vastama ei pidanud. Tarbija jaoks on oluline ka see, et erinevate lisaseadmete ühilduvuse parandamiseks seatakse tootjatele täpsemad nõuded. Tootjatele saab seada näiteks nõude, et mobiiltelefoni laadija sobiks ka tahvelarvuti laadimiseks ja vastupidi. See muudab seadmete kasutamise tarbijatele lihtsamaks ning säästab keskkonda. Samamoodi seatakse direktiiviga nõuded raadioseadme ja selles kasutatava tarkvara ühilduvusele.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE), millega tõstetakse lennuohutuse taset ning ühtlustatakse siseriiklik õigus Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa Liidu tasandil reguleerib tsiviillennunduses toimunud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist EL-i vastav määrus. Selle EL-i määruse jõustumine eeldab muudatuste ja täpsustuste tegemist lennundusseadusesse. Kehtestatakse vajalikud nõuded, et tagada kõigil tasanditel tõhus lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem. Nimetatakse pädevad asutused, keda tuleb teavitada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest. Nendeks asutusteks on jätkuvalt Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus. Täpsustatakse riigisiseste pädevate asutuste teavitamise ning vastavate andmete edastamise korda. Eelnõu muudab lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sellisest juhtumist teatada 24 tunni jooksul, eelnõu kohaselt 72 tunni jooksul. Võrreldes kehtiva teatamise süsteemiga kohustab määrus juhtumist teatajat esitama ka ühe kuu jooksul pärast juhtumi toimumist Lennuametile esialgse analüüsi ning kolme kuu jooksul lõpparuande, mis tooks välja ohutusriskid ja kirjeldaks selle järel rakendatavaid meetmeid.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE). Eelnõu muudab kohtunikuks saamise korda, et teha uute kohtunike leidmine paindlikumaks. Samuti soovitakse suurendada horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel selliselt, et kohtunikel, prokuröridel ja vandeadvokaatidel tekib võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (198 SE), millega täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Muudatusega asendatakse kohustus teavitada kõikidest eritoitudest kohustusega teavitada üksnes Euroopa Komisjoni rakendusaktidega ettenähtud eritoitudest. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Nimetatud kuupäevast alates ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule laenu andmine” eelnõu (197 OE), mis näeb ette võimaldada laenu Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule. Laen teenib finantsstabiilsuse tagamise ning maksumaksjale võimalikust panganduskriisist tekkiva otsese kulu minimeerimise eesmärki.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (199 SE), millega muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja pensione reguleerivaid eriseadusi eesmärgiga laiendada riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist kõikidesse välisriikidesse. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse väljapoole Eestit praegu vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse Euroopa Liidu määruste alusel ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Eelnõuga kaotatakse selline elukohapiirang ning laiendatakse seeläbi isikute õigusi. Eelnõu peamine eesmärk on vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagada pensioniõigused teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit.

Sündmused

Eestis ametlikul on visiidil Moldova välisminister Andrei Galbur.
Kell 10.15 – kohtumine Riigikogu Eesti-Moldova parlamendirühma liikmetega;
Kell 10.45 – kohtumine väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaaga;
Kell 11.30 – kohtumine Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga.

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilastega Riigikogus.

Välislähetused

10. – 17. aprill

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser  osaleb Ameerika Ühendriikides NATO PA teadus-ja tehnoloogiakomitee istungil.

11. – 13. aprill

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Oudekki Loone ja Johannes Kert on visiidil Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]