Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ja siseminister Lauri Läänemets.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad liitlassuhete kahjustamist ministrite poolt, valitsuskoalitsiooni poliitikat, poliitilist vastutust, valitsuse otsuseid, olukorda riigis, energeetikat, julgeolekut, usuvabadust, siseministri ametisse sobivust ja elektri hinda.

Siseminister vastab küsimustele poliitilise olukorra, usuvabaduse ja julgeoleku ning elanikkonnakaitse juhtimise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

29 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks peaminister Kristen Michalile.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE) eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määrusega ning tagada akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Euroopa Liidu üldine tooteohutuse määrus paneb tootjatele kohustuse hinnata küberturvalisuse ja tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske ning sätestab, et tarbija peab veebipoes kätte saama sama info, mis on kättesaadav tavakaupluses, sealhulgas tootja andmed, tootetähis, toote pilt ning hoiatused ja ohutusteave.

Samuti on eelnõu eesmärk tagada väljastpoolt Euroopa Liitu pärit toodete ohutus. Internetikaubanduse kasv on muutnud selle probleemi teravaks. Eelnõu järgi peab edaspidi kõikidel ELi tarnivatel toodetel olema märgitud vastutav isik Euroopa Liidus, kes esindab tootjat ja tagab, et probleemidele leitakse lahendus. Üldjuhul on selleks vastutavaks isikuks toote importija või selle puudumisel tootja volitatud esindaja ELis. See muudatus on oluline, et kolmandate riikide ettevõtjad vastutaks oma toodete eest samamoodi nagu ELi ettevõtjad.

Lisaks ajakohastatakse eelnõuga Eesti Akrediteerimiskeskusele vastavushindamise asutuste akrediteerimistaotluste läbivaatamise ja tunnitasu aluseid, et tagada kõikide akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi ja Tiit Marani algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) on suunatud vabalt liikuvate ohtlike koertega seotud juhtumite ennetamisele. Praegu ei selgu õigusnormidest üheselt, kuidas saab kohalik omavalitsus kehtestatud eeskirja rikkujat enne süüteo toimepanemist korrale kutsuda. Eelnõuga täpsustatakse kohalike omavalitsuste volitusi riikliku järelevalve läbiviimisel ning kõrvaldatakse õiguslik lünk, mis ei ole seni võimaldanud kohalikel omavalitsustel eeskirju täites kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõuga (560 SE) muudetakse kohtumenetlus paindlikumaks ja kiiremaks ning lahendatakse peamised pahatahtliku venitamise viisid, nagu kohtuistungilt põhjuseta puudumine, menetluse jooksul üllatustõendite esitamine või kaitsjate sage vahetamine.

Eelnõuga laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav hoiab kohtust kõrvale. Praegu ei saa istungit üldjuhul ilma süüdistatavata pidada, ent eelnõu järgi saab kohut mõista ka nii, et süüdistatav ei viibi kogu aeg saalis. Eelnõuga nähakse ette võimalus määrata riigi õigusabi korras asenduskaitsja, et menetlus ei peaks jääma asendamiste tõttu pooleli.

Samuti võimaldab eelnõu pooltel kokku leppida aspektides, mille osas neil vaidlust ei ole ja mida kohtumenetluse raames uurida pole tarvis; antakse kohtule võimalus määrata mõistlik aeg kohtuistungil peetavatele kõnedele; täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi küsitlusjärjekorra üle, ning võimaldatakse hõlpsamalt kohut pidada videosilla vahendusel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks“ eelnõu (543 OE) järgi tuleb moodustada Riigikogu uurimiskomisjon, kuhu selle usaldusväärsuse ja laiapõhjalisuse tagamiseks peaks kuuluma igast Riigikogu fraktsioonist vähemalt üks esindaja. Eelnõu järgi peaks komisjon esitama oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 1. märtsiks, millega komisjoni volitused lõppeks.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 8.30: ülevaade 3. veebruaril toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikust kohtumisest, kutsutud peaminister Kristen Michal;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Hooldereform“, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitika juht Maarika Tarum, Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ja nõunik Mailiis Kaljula, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja Mart Uusjärv ja nõunik Andrus Jõgi ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell; Riigikontrolli kontrolliaruanne Transpordiameti loomisest, kutsutud Riigikontrolli esindajad; esimese päevakorrapunkti arutelu on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 10 – Riigikogus moodustatud parlamendirühmade juhtide kohtumine (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10 – rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja majanduskomisjoni liige Andres Sutt kohtuvad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega.

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Ameerika Ühendriikide suursaatkonna ajutise asjuri Matthew Walliga.

Välislähetused

11.–14. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb OSCE PA Ukraina toetusgrupi visiidil Kiievisse.

12.–16. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Müncheni julgeolekufoorumil Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]