Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt ja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele luureskandaali, hariduspoliitika, majandusprognoosi ja inimeste toimetuleku kohta.

Siseminister Andres Anvelt vastab küsimustele päästjate ja patrullpolitseinike palkade ja riigi päästevõimekuse ning idapiiri ehitamise kohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele vangidele valimisõiguse andmise ja pedofiilidele määratavate karistuste kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (629 SE) tahetakse pakkuda keeleõpet siin elavatele välismaalastele, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda. Keeleõpe on välismaalasele tasuta ja riik on valmis maksma talle hüvitist ajal, kui ta on kokkuleppel tööandjaga saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust.

Riik pakub edaspidi võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminuile ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.

Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kodakondsuse saamiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminule õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist tema keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia.

Keeleõppelepingute sõlmimisega on plaanitud alustada tuleva aasta jaanuarist. Keeleõppe kuludeks on eelnõus järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.

Eesti kodanikuks saamiseks on nõutav B1 eesti keele tase. Kodakondsust saab taotleda Eestis vähemalt kaheksa aastat elanud välismaalane, kes vastab seaduses ette nähtud tingimustele.

Esimene lugemine – 8 eelnõu:

Valitsuse algatatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muutmise protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu (622 SE) näeb ette ratifitseerida rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2016. aasta muudatused, millega suurendatakse konventsiooniga loodud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) nõukogu ja lennuliikluskomisjoni liikmete arvu, kuna viimase 25 aasta jooksul on osalisriikide arv suurenenud.

Rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon, mis sündis 7. detsembril 1944. aastal eesmärgiga suunata tehnilist arengut lennuliikluse üldise turvalisuse eesmärgil. Eesti ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta otsusega. ICAO nõukogu on konventsiooni alaline organ ning selle liikmed valitakse kolmeks saastaks liikmesriikide hulgast. Nõukogu ülesandeks on konventsiooni ülesannete ja assamblee juhiste täitmine, finantsvahendite haldamine, samuti ICAO lennuliikluskomisjoni moodustamine. ICAO lennuliikluskomisjon kaalub ja esitab nõukogule ettepanekuid soovituslike tavade ja lennuliiklusreeglite vastuvõtmiseks. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulutusi. Protokollid jõustuvad need ratifitseerinud riikide suhtes pärast nende ratifitseerimist 128 riigi poolt.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (625 SE).

Kokkuleppele kirjutasid alla Eesti Vabariigi valitsuse nimel Andres Anvelt, Leedu Vabariigi valitsuse nimel Eimutis Misiūnas ja Läti Vabariigi valitsuse nimel Rihards Kozlovskis 23. novembril 2017. aastal Vilniuses.

Kokkulepe aitab päästevaldkonnas tihendada kolme Balti riigi koostööd elanikkonna kaitsel ja kriisireguleerimisel, et suurendada piirkonna julgeolekut. Seni on hädaolukordades koostöö ja vastastikuse abi andmise lepingud sõlmitud Eesti ja Läti ning Leedu ja Läti vahel, kuid ei ole olnud lepingut, mis hõlmaks kõiki kolme Balti riiki. Kokkulepe kohaldamisalas on hädaolukorrad päästevaldkonnas, mis võivad ületada riigi olemasolevate vahendite mahtu ja riigi võimet hädaolukorraga toime tulla. Kokkulepet ei kohaldata poolte jurisdiktsiooni all olevates merevetes toimuvate õnnetuste korral.

Kokkuleppe eesmärk on kehtestada üldine kord, mille alusel saavad kolm Balti riiki korraldada päästevaldkonnas hädaolukorra alast koostööd. Abi saamiseks tuleb taotleval poolel esitada kontaktpunktile abitaotlus, kuhu märgitakse soovitava abi ulatus ja laad. Pool, kellelt abi taotletakse otsustab viivitamata, kas tal on võimalik abi pakkuda.

Üldreeglina kannab abistav pool abi andmisel tekkivad kulud ise. Sõltuvalt sündmusest ja abi andmise iseloomust võivad pädevad asutused otsustada, et hüvitatakse näiteks varustuse kasutamise kulud, arstiabi maksumus ja kindlustuskulud. Samuti jagunevad õhusõiduki kasutamisega seotud kulud abistava ja abi taotleva poole vahel võrdselt. Kokkuleppe järgi tegutseb abistava poole personal kooskõlas abistava riigi õigusega.

Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) lihtsustab ja teeb odavamaks väetiste registreerimise, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise. Üheks eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Lihtsamaks muudetakse ka riigilõivusüsteemi, kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda ühte. Lisaks tehakse väikseimaid täpsustusi.

Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS” toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust. Praegu puudub ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest, mis muudab järelevalve keeruliseks. Märgistusega väetise käitlema hakkamisest teavitatakse küll põllumajandusametit, kuid seda, kui kaua väetis hiljem turul on, info puudub.

Eelnõu kohaselt tasutakse igal aastal 65 euro suurust riigilõivu edaspidi kord aastas ja nimetuspõhiselt. Muid lõive ei lisandu. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse igal aastal riigilõivu kaks korda aastas ja turustatud koguse põhiselt. Lisaks kaovad eelnõu järgi lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks. Maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varasemalt üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda.

Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (642 SE) tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav EL direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.

Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõppe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus, kuna erisuseks puudub põhjus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE) muudab kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.

Eelnõuga sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (645 SE) muudetakse keskkonnatasude seaduses (KeTS) põlevkivi kaevandamisõigus tasu arvestamise põhimõtteid. Põlevkivi kui riigile kuuluva energeetilise maavara tasustamisel lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist ja põlevkivist toodetavast lisandväärtusest. Sellest lähtuvalt kehtestatakse KeTSi muudatustega põlevkivile uus kaevandamisõiguse tasu ülemmäär ning põlevkivi tasumäära kujunemise alused lähtuvalt sellest loodavast väärtusest.

Eelnõu soovitakse menetleda kiireloomulisena, et uus põlevkivi tasustamissüsteem saaks jõustuda alates 2019. aasta 1. jaanuarist ja et seda saaks menetleda koos riigi eelarvestrateegiaga 2019–2022 ning võtta see aluseks juba 2019. a riigieelarve seaduse koostamisel.

Valitsuse algatatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (644 SE).

Nagoya protokolliga ühinedes panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest saadava tulu õiglasesse jaotamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub arenguriikides.

Riigisisesed normid protokolli rakendamiseks on olemas. Ühinemise seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt ratifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Nagoya protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste koosolekutel. Need kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest. Tänaseks on protokollil 105 osalist. Euroopa Liit kiitis protokolli 2014. aastal, Eesti võttis vastavad õigusnormid üle 2017. aastal jõustunud looduskaitseseadusega.

Sündmus

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab seminari „Maailm ja Euroopa Liit aastal 2035“ (Hilton Tallinn Park hotell).

Välislähetused

10. – 14. september
Riigikogu liige Kalle Palling esineb turismi- ja tehnoloogiateemalisel tippkohtumisel Africa Travel Summit Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis.

11. – 13. september
Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Johannes Kert osaleb kohtumistel Ukraina parlamendis Kiievis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside