Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman.

Peaminister vastab küsimustele riigi olukorra, tervishoiu, riigi energiajulgeoleku, LNG terminali, liitlaste üksuste Eestis paiknemise kavade ja Ukrainale abina antud varude asendamise graafiku, valge laeva, valitsuse otsuste ning riigieelarve kohta. Kultuuriminister vastab küsimustele kultuuriobjektide ja spordiinvesteeringute kohta. Riigihalduse minister vastab küsimustele riigimajade ehituse, Kagu-Eesti programmi ja kohalike omavalitsuste eelarvete kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivu seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE), mille eesmärk on tõkestada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ebaseaduslikku kaubandust. Ebaseadusliku turu piiramiseks näeb eelnõu ette tõhusamad järelevalvemeetmed ja kõrgemad trahvimäärad.

Eelnõuga täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat: keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites.

Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse eelnõu kohaselt teha kontrolltehinguid. See annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.

Eelnõu kohaselt suurenevad ka juriidilistele isikutele rikkumiste eest ette nähtavad trahvimäärad. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Määrade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Ka tööstusheite seaduses tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (656 SE) soovitakse seada eesmärk, et 2030. aastaks toodetaks Eestis sama palju taastuvelektrit kui elektrit kokku tarbitakse. Seni oli seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab taastuvelekter moodustama elektrienergia kogutarbimisest vähemalt 40 protsenti. Eesmärgi täitmiseks on kavas 2024.–2025. aastal läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt ühe teravatt-tunni mahus. Peale selle peaks eesmärgi saavutamisele kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ja meretuuleparkide rajamise lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisaraha elektrivõrkude kaasajastamiseks ning otsitakse võimalusi uute tootmisvõimsuste võrguga liitumise lihtsustamiseks.

Esimene lugemine – kuus eelnõu

Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (696 SE) tehtavate muudatuste eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.

Hetkel puudub taastuvelektrit tootma hakata plaanival ettevõtjal motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja liitumispunkti kiireks kasutuselevõtuks, mis on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele. Kui elektrivõrgu ressurss on märkimisväärses mahus broneeritud, kuid tootmisi ei ehitata mõistliku aja jooksul valmis, broneeringutest aga ei loobuta, siis ei mahu võrku kasutama tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks. Eelnõu lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi, andes võrguettevõtjatele õiguse võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu 38 000 eurot MWa kohta aastas. Uued tootmisambitsiooniga liitujad peavad võrguga liitumise lepingu sõlmimisel tasuma ka tagatise 38 000 eurot MWa. Kui tootmine päikesepaneelide puhul ühe ja muude tehnoloogiate puhul kahe aasta jooksul käivitub, saab elektritootja tagatise tagasi. Nõue kehtib tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kW, seega kodutarbijad ei pea deposiiti tasuma.

Samuti sätestatakse eelnõuga võrguettevõtjatele võimalus osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. Samuti täpsustakse eelnõus tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid ning täiendatakse maapõueseaduses kehtivat maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise regulatsiooni taastuvenergiaehitise ja seotud taristu maardlatele tähtajalise ehitamise võimalusega.

Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.

Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (658 SE) täpsustatakse esindusõiguse küsimusi Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning lihtsustatakse patendivoliniku esindusõiguse tõendamist. Eelnõu kohaselt ei hakata ka leiutiste valdkonnas patendivolinikult Patendiametiga suheldes enam nõudma volikirja esitamist. Eelnõuga täpsustatakse patendi taotlejate või õiguste omajate endi seast määratud ühise esindaja esindusõiguse ulatust. Seoses muudatustega esindamises ning üleminekuga elektroonilisele asjaajamisele täpsustatakse ka Patendiameti teadete edastamise korda. Muutub ka riigilõivu tasumise kord.

Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE) eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonna praktilised probleemid ja muuta kohtuekspertiisi tööd paindlikumaks. Viimastel aastatel on muutunud ja arenenud nii teadus kui ka tehnika ja ekspertiiside tellimise vajadus, sestap tuleb ajakohastada kohtuekspertiisi puudutavaid õigusakte. Täpsema sõnastusega tagatakse eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi kohustuste selgem regulatsioon ning ekspertiisi ja uuringu eristamine. Samuti luuakse ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsioon, korrastatakse andmekogude ja registrite reguleerimist, liidetakse sõrmejälgede ja DNA-register üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. Samuti muudetakse ekspertiisiasutuse rolli regulatsioon tegelikkusele vastavaks ning ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja valitsuse määruse tasandile, küll aga kehtestatakse seadusega ekspertiiside rahastamise alused. Paindlikkuse suurendamine tagab parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt. Ühtlasi luuakse kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele.

Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes. Eelnõu näeb ette, et korteriomandite moodustamise tehing kinnisasja omaniku poolt peab edaspidi olema notariaalselt tõendatud. Kehtiva õiguse järgi on näiteks arendajal võimalik esitada korteriomandite moodustamise avaldus kinnistuportaalis, tulevikus tuleb selline tehing tõestada notariaalselt. Muudatusega võimaldatakse kuni kümne korteriga korteriühistutel teha raamatupidamist kassapõhiselt. Kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, millel on valitseja. Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusorgan, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Kuna kohtuvaidlused võivad kesta kaua ning olla kulukad, on lepitusorgan kiirem ja soodsam võimalus vaidluste lahendamiseks.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) eesmärgiks on elatisnõuete sissenõudmise korra senisest efektiivsemaks muutmine. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigi eelarvestrateegia 2023–2026, kutsutud  rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, Riigikontrolli esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 10–16 – rahvusvaheline konverents „Vesinikumajanduses peituvad ärivõimalused Eesti jaoks“, avasõnad ütleb konverentsi ühe korraldaja, Riigikogu vesinikutehnoloogia toetusrühma esimees Annely Akkermann; üritus on avalik, toimub veebiülekanne (konverentsisaal).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Austria suursaadiku Peter Mikliga.

Väliskomisjon viibib kolmapäevast reedeni töövisiidil Narvas ja Kagu-Eestis.

Välislähetused

9.–13. oktoober
Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni esimees Eerik-Niiles Kross ning liikmed Urmas Reitelmann, Maria Jufereva-Skuratovski ja Indrek Saar (9.–14. oktoober) osalevad ENPA sügissessioonil Pariisis Prantsusmaal.

9.–17. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma esimees Toomas Kivimägi ja liikmed Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 145. assambleel Kigalis Rwandas.

11.–14. oktoober
Riigikogu liige Siim Kiisler osaleb Rahvusvahelise Vabariiklaste Instituudi (IRI) konverentsil „Järgmine esirinne – toidujulgeolek, energia ja migratsioonikriisid Euroopa ja Lähis-Ida piirkonnas“ Roomas Itaalias.

12.-13. oktoober
Majanduskomisjoni liige Raivo Tamm osaleb Ülemaailmsel tulevikukomisjonide konverentsil Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]