Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kaja Kallas vastab küsimustele Kaitseväe otsuste, laste huvitegevuse kärpimise, riigi toimimise, rahanduspoliitiliste valikute ja hariduse rahastamise kohta.

Keit Pentus-Rosimannus vastab küsimustele ettevõtete konkurentsivõime ning pensionipoliitika ja teise samba väljamaksete kohta.

Taavi Aas vastab küsimusele Pärnu uue silla rahastamise toetuse olukorra ja plaanitavate otsuste kohta.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE) peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE) sätestab ühtsed ja selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks.

Seletuskirja kohaselt on praktikas selgunud, et kehtiv regulatsioon ei arvesta intellektuaalse vara kasutamisega (sh kasutamiseks andmisega) seotud iseärasustega, eeskätt riigile kuuluva tarkvaraga seotud tehingutes. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn tarkvara ristkasutuseks).

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) täpsustatakse valitsuse ja Terviseameti pädevusi ning lisatakse seadusesse selge õiguslik alus, millega saab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid.

Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel.

Juba praegu näeb seadus ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, samuti võivad Terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.

Eriti ohtliku nakkushaiguse ja vältimatu vajaduse korral võivad Terviseamet ja valitsus eelnõu järgi ka asutused ajutiselt sulgeda või nende tegevust piirata. Peale koosolekute ja ürituste keelamise võimaldab eelnõu kehtestada nõudeid nende korraldamisele. Juba praegu on seaduse kohaselt võimalik kehtestada ka muid liikumisvabaduse piiranguid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse võimalus nakkushaiguse epideemiaga seotud eri- või hädaolukorras kaasata Terviseameti ülesannete täitmisse politseid ja teisi korrakaitseorganeid. Siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, mistõttu on Terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab ja kiirendab kaasamist. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab eelnõu järgi valitsus Terviseameti ettepanekul. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse valitsuse määrusega.

Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu järgi karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Teisel lugemisel otsustati eelnõust välja jätta algataja planeeritud trahvimäärade tõus ja sellega seoses vähendati ka nimetatud trahvimääri – esialgses eelnõus olid mainitud trahvimäärad vastavalt 800 ja 32 000 eurot.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu (351 SE) kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu varasem raamotsus.

Liikmesriikidel on märkimisväärseid lünki ja erinevusi õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, seda liiki kuritegevuse takistamist ning sellega seotud muu raske ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmist, avastamist ja selle eest karistamist. See muudab politsei- ja õigusalase koostöö keeruliseks ja vähem tõhusaks. Sellest tingituna ajakohastati nõukogu raamotsust, et lisada sinna täiendavad sätted süütegude, eelkõige arvutikelmuse ja karistuste, ennetusmeetmete ja ohvriabi ning piiriülese koostöö kohta.

Uue direktiivi vastuvõtmine tõi kaasa ka vajaduse üle vaadata riigisisesed õigusaktid, mis reguleerivad mittesularahaliste maksevahenditega seotud kuritegevuse vastast võitlust Eestis. Eelnõuga plaanitakse muu hulgas tõsta omastamise sanktsiooni ülemmäära ehk vangistust ühelt aastalt kahele aastale. Tehakse ka muid muudatusi, et direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE).

Strateegiaga luuakse raamistik, mis koondab riigisiseselt kokkulepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad. Strateegia arvestab riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel, sh struktuurivahendite planeerimiseks ja kasutamiseks. Annab aluse Eesti seisukohtade kujundamiseks rahvusvahelistes koordinatsiooniprotsessides (sh Euroopa Liidu poliitika planeerimises osalemise tasemel). Strateegiaga luuakse tingimused riigi strateegilise ja tulemusjuhtimise paremaks korraldamiseks, sealhulgas strateegiadokumentide arvu vähendamiseks ning ÜRO säästva arengu eesmärkide keskseks integreerimiseks riigi arengudokumentidesse.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE).

Eelnõuga sätestatakse riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud. Kuna ükski Euroopa Liidu õiguse säte ei ole kohustanud sõnaselgelt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus. Seletuskirjas märgitakse, et 2019. aasta kevadel tehtud otsusega Euroopa Kohus kõrvaldas selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Sellistel juhtudel on abi ebaseaduslikkuse juhtude tuvastajaks abi andja ise, kes teeb ka vastava tagasinõude otsuse.

Eelnõule lisatud muudatustega tuuakse välja, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise kohustust ei ole sellisel juhul, kui Euroopa Komisjon on tagantjärele teinud otsuse tunnistada ebaseaduslik abi siseturuga kokkusobivaks. Samas, kuna ka nendel juhtudel, kui ebaseaduslik riigiabi on tagantjärele tunnistatud siseturuga kokkusobivaks, tuleb liikmesriigil nõuda riigiabi saajalt tagasi intress ebaseaduslikult abilt, sätestatakse eelnõuga intressi maksmise kohustus ja täpsustatakse intressimäära arvutamist ja kohaldamismeetodeid. Muudatusega kehtestatakse, et intressimäära arvutamine ja kohaldamismeetodid on sarnased sellega, kui intressi maksmise kohustus kaasneb ebaseadusliku või väärkasutatud abi tagasi nõudmisega. Euroopa Komisjoniga sarnase intressi arvestamise põhimõtte kohaldamine riigisiseses õiguses tagab intressi arvestamise ja meetodi kohaldamise ühetaolisuse.

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (216 SE) luuakse õiguslikud eeldused lühimenetluse raames alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamiseks. Muudatus võimaldab sõiduki juhile määrata mõjutusmeetmena 45-minutilise rahunemispeatuse, mille vältel on sõiduki juht koos sõidukiga kohustatud viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas.

Rahunemispeatusega luuakse veel üks võimalus mõjutada inimese liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist varases staadiumis, mil toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile tähelepanu pöörata. 45-minuti pikkuse rahunemispeatuse saavad eelnõu järgi trahvi maksmise asemel valida need kiiruseületajad, kes ei ületanud lubatud piirkiirust rohkem kui 20 kilomeetrit tunnis.

Eelnõule lisatud muudatused puudutavad isiku kaebeõigust mõjutusmeetme kohaldamisega seoses. Kui isik, kes vabastati mõjutustrahvi tasumisest, on kinni pidanud otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, siis on temal või tema esindajal õigus 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist ning vaidlustada lühimenetluse otsus, esitades kaebuse maakohtule.

Samuti sätestatakse, et kui isik ei ole kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, edastatakse talle selle kohta vastavasisuline teade. Eeldatavasti märgitakse teates ära, et isik ei ole kinni pidanud mõjutusmeetme tingimustest ning sellest tulenevalt on tal kohustus täita talle juba kinnipidamisel kättetoimetatud lühimenetluse otsuses märgitud kohustus tasuda trahv.

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Ettekande teevad siseminister Kristian Jaani ja õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu Eesti-Kreeka parlamendirühm kohtub Eesti suursaadikuga Kreekas Priit Pallumiga.

Kell 15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Tšehhi Saadikute Koja esimehe Radek Vondráčekiga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside