Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja välisminister Eva-Maria Liimets.

Kaja Kallas vastab küsimustele energiakriisist, elektrihinnast, valitsuse tegevusetusest, eakate toimetulekust ning eratarbijate ja ettevõtete toetamisest. Samuti vastab ta küsimustele vaktsineerimata 34 politseiametniku ametist vabastamisest, kriisihaldusest ja julgeolekuolukorrast. Valitsusjuhile on veel esitatud küsimused Eesti toetusmeetmetest elektrihinnakriisis, süvariigist, õigusriigist ning surve avaldamisest perearstidele.

Tanel Kiik vastab küsimustele vaktsineerimisest.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE) esimene lugemine.

Selle eelnõu järgi piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsustele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (408 SE). täiendatakse politsei ja piirivalve seadust. Muudatuste eesmärk on pikendada politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut pikemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) regulatsioon. Selle järgi on teabe juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni 5 aastat ning seda võib pikendada kuni 5 aasta võrra. Eelnõus nähakse ette võimalus pikendada eeltoodud teabele juurdepääsupiirangu tähtaega kokku kõige kauemaks kuni 30 aastaks juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE) eesmärgiks on luua võimalused Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvesse võtmiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ning selle läbi ühtlasi ekspordi soodustamine. Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatused jagunevad kaheks: enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Lisaks suurendatakse samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahtu seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Eelnõuga võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid. Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõuga (486 SE) esitatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mis asendab seni kehtinud rahvatervise seaduse teksti. Eelnõu näeb ette tervikliku rahvatervishoiu meetmete süsteemi. Ajakohastatakse ja täiendatakse ministeeriumide, nende seas Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ülesanded rahvatervishoiu meetmete elluviimisel sätestatakse senisest selgemalt. Eelnõu tugevdab eri osapoolte rolli hinnata oma tegevuste ja otsuste mõju rahvastiku tervisele. Eelnõu ajakohastab ka koolieelsetele lasteasutustele, koolidele ja sotsiaalteenuste osutajatele kehtivaid tervisekaitse-, sealhulgas toitlustamise nõudeid. Muu hulgas suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel ning sätestatakse tema ülesandena kehtestada nõuded ja piirangud haridusasutuses müügiks pakutavale toidule. Eelnõu muudab ka sotsiaalhoolekande seadust, et oleks üheselt arusaadav, millistele sotsiaalteenustele rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded kehtivad. Eelnõuga keelatakse alla 18-aastastele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine ning ajakohastatakse teistelegi ilu- ja isikuteenustele kehtivaid nõudeid. Seletuskirjas põhjendatakse, et solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad selle käigus kasutatavatest värvainetest. Eelnõu muudab ka reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle. Eelnõu ajakohastab veel maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid, et need oleksid piisavalt mõjusad.

Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (490 SE) viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega. Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi vahel. Muuhulgas on tegevusloa saamiseks vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest. Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik kehtestada rakendusnormid, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, seal hulgas ületunnitöötasu jm. Seda juhul, kui poolte kokkuleppel makstakse töötasu alammääras ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on koduriigi töötasu alammäärast suurem.

Sündmus

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub kogukonnaorganisatsiooni Seto Kuningriik delegatsiooniga.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside