Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Toomas Tõniste ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Marrakechi leppe kohta, provokatsioonide kohta Eesti poliitikas, poliitiliste vangide kohta Euroopas ning Eesti välispoliitiliste suhete kohta Läti ja Leeduga.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastab küsimustele teadus- ja arendustegevuse rahastamise, eelarve reeglite ning maksumuudatuste mõjude kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastab küsimustele ehitus- ja kinnistusregistri ajakohasuste, suursaarte püsiühenduse ning Rail Balticu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 13 eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (696 SE) jäetakse seadusest välja Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv, kuna Eestile Euroopa Parlamendis eraldatavate kohtade arv tuleneb ELi õigusaktidest ja see võib muutuda. Seepärast viidatakse eelnõus, et Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.

Kehtiva seaduse järgi valitakse Eestist Euroopa Parlamenti kuus liiget. Euroopa Ülemkogu 28. juuni otsuse järgi on 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestist Euroopa Parlamenti valitavate esindajate arv seitse. Kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine ei ole Euroopa Parlamendi koosseisu volituste alguspäeval veel jõustunud, asub Eestist Euroopa Parlamenti valimistulemuste alusel kuus liiget ja seitsmes valitud liige lisandub siis, kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine on jõustunud.

Veel näeb eelnõu ette, et kandidaatide arv erakonna nimekirjas võib ületada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra. Seega võib tuleval aastal erakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideerida kuni üheksa inimest. Praegu võib erakonna nimekirjas olla kuni 12 kandidaati, mis on kahekordne Eestist seni valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE).

25.maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv ELi vastav määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. See tingib ka vajaduse praegu kehtiv riigisisene regulatsioon üle vaadata.

Seni on isikuandmete kaitse õiguse küsimusi reguleerinud üldseadusena isikuandmete kaitse seadus (IKS), millega on üle võetud ELi varasem direktiiv, mis aga tunnistati 25. maist 2018 kehtetuks. Kuigi üldmääruse puhul on tegu ELi otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi.

Eesti uus IKS loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele, milles meil on ELi üldmäärusest tulenev diskretsioon. Samuti võetakse uue IKSiga üle ELi direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus õiguskaitseasutuste direktiivi kohta.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE).

Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Eelnõuga tehakse muudatusi 130 seadusesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Samuti ühtlustatakse õiguskaitse- ja julgeolekuasutustes ning kaitseväes isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste piiramise alused õiguskaitseasutusi puudutava direktiiviga. Lisaks reguleeritakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valvatavatel objektidel (nt Kadrioru loss, Toompea loss, Stenbocki maja, ministeeriumite ühishoone jne) külaliste ja teenuse osutajate taustakontrolli tegemist. Selle käigus on inimese kirjalikul nõusolekul PPA-l õigus töödelda tema isikuandmeid näiteks elukoha, karistuste ja välispiiri ületuste kohta, samuti tohib PPA töötaja vajadusel küsida täiendavaid andmeid ja vestelda tööandja või õppeasutusega.

Põhiseaduskomisjon viis sisse muudatused, mille kohaselt haldusasjade numbrid jäävad avalikuks, kohtulahendites on ka edaspidi kirjas initsiaalid, mitte pseudonüümid, ning kriminaalmenetluses on süüdistatavate nimed tulevikuski avalikud.

Muudeti ligipääsupiirangut surnud inimese andmetele. Kui algses eelnõus oli 30-aastane piirang, siis muudatusettepaneku järgi võib surnu andmeid töödelda kümme aastat pärast surma.

Komisjon viis eelnõudesse sisse teisigi muudatusi. Ühe muudatuse järgi tuleb avalikus kohas pildistamisest ja filmimisest teada anda nii, et see oleks arusaadav ja enda jäädvustamist saaks soovi korral vältida.

Seaduse jõustumisel tuleb uuendada 81 riikliku andmekogu põhimääruseid. Uuenenud isikuandmete regulatsioonide rakendamine toob riigile kaasa kulusid. Hinnanguliselt vajavad nelja ministeeriumi haldusalas andmekogud täiendavaid IT-arendusi kokku 860 000 euro ulatuses seoses logitöötlussüsteemi, andmete kustutamise ja pseudonüümimise funktsionaalsustega, samuti serveriparkide nõuetele vastavusse viimisega.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) eesmärk on suurendada teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Eesti õigusesse võetakse üle tööandja pensionifondi puudutav vastav ELi direktiiv.

Eelnõu näeb ette langetada teise samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt kahelt protsendilt 1,2 protsendile pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu piirmäär on juba praegu 1,2 protsenti. Eelnõu järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab kohustusliku pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu alates 2019. aasta septembrist või hiljem loodud kohustuslike pensionifondide puhul fondi loomise hetkest. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt.

Eelnõuga vähendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud sada protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõuga lubatakse neil investeerida kuni kümne protsendi ulatuses aktsiatesse. Praegu need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.

Lisaks lubatakse teise samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja senise viie protsendi asemel investeerida kuni kümme protsenti pensionifondi varast.

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Direktiiv muudab tööandja pensionifondidele kohaldatavaid juhtimisnõudeid ja pensionikogujate teavitamist. Pensionikogujate teavitamiseks kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis. Pensioniteatis annab infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju on sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata. Ühtegi sellist fondi, mida direktiiv käsitleb, Eestis ei ole ning seega muudatustel praktiline mõju puudub. Tööandja sissemakseid kolmandasse sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (706 SE) muudetakse ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis. Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille järgi võib enne 2014. aasta 9. juunit asutatud haruapteek 4000 elanikuga linnas tegutseda kuni 2020. aasta 1. aprillini.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (613 SE) käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti teise pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ja on hetkel 63 aastat ja 6 kuud. Eelnõu järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Eelnõuga muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu. Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muudatus, mille järgi jätkub nimetatud süsteem ka pärast 2037. aastat.

Ühe eelnõusse tehtud muudatuse järgi jääb osalise ja puuduva töövõimega inimestele pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui nad töötavad väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses. Algse eelnõu järgi oleks osalise või puuduva töövõimega inimene kas või korra nädalas töötades jäänud pensionistaaži nõude vähendamisest ilma.

Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) ajakohastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust tulenevalt kehtivates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes tehtud muudatustest. Samuti muudetakse kliima- ja keskkonnatoetuse püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest teavitamise viisi ja parandatakse viga, mis tekkis riigihangete seaduse muutmise käigus.

ELi määruse muudatustest tulenevalt on liikmesriigil alates 2018. aastast võimalik loobuda täiendavast kontrollist, millega isik tõendab, et ta on aktiivne põllumajandustootja. Kui praegu peavad põllumajandustootjad, kes muu hulgas haldavad näiteks lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, toetuse saamiseks tõendama täiendavalt, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, siis edaspidi täiendavat tõendamist vaja ei ole. Need isikud loetaksegi aktiivseks põllumajandustootjaks. Edaspidi ei teavitata kliima- ja keskkonnatoetuse saajatest Ametlikes Teadaannetes, vaid avaldatakse info PRIA veebilehel ja saadetakse toetuse saajale personaalne teade.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõuga (715 SE) rakendatakse ELi määrus „Tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta“.

Eelnõuga kehtestatakse aretuse tegevusloa taotlemise menetlus, tegevusloa kontrolliese ja aretusprogrammi heakskiitmise kord, loomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise erandite rakendamise tingimused ning aretuse üle järelevalve teostamise sätted.

Eelnõu järgi on tõuaretuse määruse tähenduses pädev asutus Veterinaar- ja Toiduamet.

Maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) näeb ette muuta toetusraha tagasinõudmisel rakendatava viivise arvestamine paindlikuks ning toetuse saaja õigusi arvestavaks. Eelnõu kohaselt ei kohaldata enam viivist nimetatud seaduse alusel antud toetusraha tagasinõudmise ajatamisel. Teise olulise muudatusena täiendatakse seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivist ei arvestata põhivõlgnevust ületavas osas.

Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (716 SE) muudetakse rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid ja viiakse Eesti riikliku näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga. Eelnõu eesmärk on tõsta Eesti näitusekorraldajate usaldusväärsust rahvusvahelises suhtluses ja hõlbustada rahvusvaheliste näituste korraldamist.

Eelnõu järgi ei kata riiklik näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega sellega tagatise andmise ajal arvestada. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt valitsus. Kehtiva seaduse järgi ei kata näituse kahjuhüvitis sellist kahju, mille on põhjustanud näituse konfiskeerimine teise riigi poolt, teose loomulik vananemine, varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud viga või vääramatu jõud.

Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Muudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust, samuti võimaldab vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid.

Eelnõuga kehtestatakse tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust ja väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Peale selle nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (704 SE) seostatakse kutseõpe paremini tööturu vajadustega, uuendatakse kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldatakse parem ligipääs kutseõppele ja tõhustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018–2021 seatud eesmärkidest.

Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli tulemusnäitajatest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni.

Eelnõuga muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste järgi hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on umbes 12 700 eurot.

Eelnõuga nähakse ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis, et avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele. 17-aastasele või vanemale isikule tagab põhihariduse omandamise mittestatsionaarses õppes praegu ka kohalik omavalitsus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis.

Eelnõuga nähakse kutseõppeasutustele ette võimalus avada kutsevaliku õppekavu. Tegu on erialaõppeks ettevalmistava tasemeõppega kutseõppeasutuses. Kutsevaliku õppekava avamine tagab parema ligipääsu kutseharidusele neile põhikoolilõpetajatele, kes pole kindlad oma erialavalikus ja kellel puudub selge motivatsioon kohe õppes või tööturul jätkata.

Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (705 SE) võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE).

Tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks on 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. 2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKPst ning struktuurses tasakaalus. Eelarve nominaalne ülejääk annab võimaluse vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.

Teine lugemine – 14 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine“ eelnõu (751 OE) näeb ette asendada Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapital.

Seletuskirjas märgitakse, et seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EL-ist tuleb asendada Ühendkuningriigi osa Euroopa Investeerimispanga kapitalis ülejäänud liikmesriikide osadega. Kui see tegemata jätta, väheneks panga võimekus laenata, samuti satuks ohtu panga AAA krediidireiting, mis võimaldab laenata madalama intressimääraga.

Otsusega volitab Riigikogu rahandusministrit Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogus hääletama uue kapitalijaotuse poolt. Uue kapitalijaotuse kohaselt asendavad liikmesriigid proportsionaalselt Ühendkuningriigi osa panga kapitalis. Eesti märgitud kapital suureneb 173 020 000 eurolt 206 248 240 euroni. Eesti sissemakstav kapital suureneb 2 963 711 euro võrra kokku 18 395 811 euroni. Otsest rahalist kohustust ei kaasne, sest sissemakstav osa kasvab Euroopa Investeerimispanga varasemate aastate kasumist tekkinud reservide arvelt. Otsus vajab Riigikogu heakskiitu, kuna Eesti riigi kaudne varaline kohustus suureneb.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (744 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esmakordsel panustamisel. Sellise mandaadi andmine tuleneb vajadusest võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruda võivale olukorrale, näiteks kui Eesti julgeolekupoliitiline huvi nõuab Kaitseväe üksuste kiiret lähetamist operatsioonile, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). 2018. aastal panustas Eesti samuti kuni 50 kaitseväelasega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (748 OE) näeb ette osaleda kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI (NATO Mission Iraq) Iraagis.

Uus mittelahinguline väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioon loodi tänavu 11.-12. juulil NATO tippkohtumisel Brüsselis. Selle aluseks on Iraagi valitsuse palve osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (739 OE) näeb ette osalemise kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonil Lähis-Idas ka aastal 2019. Tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Iisrael, Egiptus, Liibanon ja Süüria. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (738 OE) näeb ette osalemise kuni 52 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eesti on varem panustanud NRFi NATO alaliste mereväeüksuste (NATO Standing Naval Forces − SNF) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (747 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISILi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda nii Iraagis kui ka piirkonnas laiemalt. Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismismissioonil Afganistanis“ eelnõu (743 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Eesti on osalenud NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil Afganistanis 11 aastat (2003−2014) ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täitmist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (746 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis (EUTM Mali) ja jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamis missiooni Malis (MINUSMA). Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti riigi üks prioriteet on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega. Mali missioonist on kujunenud ELi üks tähtsamatest sõjalistest operatsioonidest. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (740 OE) näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. Eesti jaoks oli liitumine JEFiga loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele sidemele Ühendkuningriigiga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (741 OE) näeb ette osalemise kuni 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil „Barkhane“ Malis. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil kokku kuni 50 kaitseväelasega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (742 OE) näeb ette osalemise kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Eesti osales UNIFILis aastatel 1996–1997, mil panustati rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). Alates 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti jalaväerühma ja toetuselemendiga Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus UNIFILis Liibanonis. Ettepanek on jätkata missioonil osalemist senise 50 kaitseväelase asemel kuni kolme kaitseväelasega.

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (750 SE) kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Eelnõuga ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja EL-i institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. EL-i õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et EL-is on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele EL-i liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Eelnõuga suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (641 SE) täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet (majandustegevusteate esitamise kohustus) ja piiranguid (ei tohi nõuda töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu).

Eelnõuga tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale riiklikku järelevalvet seaduses seatud nõuete täitmise üle Tööinspektsioon.

Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse, töölepingu, töötervishoiu ja tööohutuse, töötuskindlustuse ning töövõimetoetuse seadust. Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või sarnased.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (735 SE) kaitstakse väärtuslikku põllumajandusmaad ja piiratakse selle muul otstarbel kasutamist. Määratletakse põllumajandusmaa ning riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa massiivi mõiste. Sätestatakse kohustus väärtuslikku põllumajandusmaad säilitada ning kehtestatakse piirangud sinna ehitamisel. Riikliku tähtsusega põllumajandusmaale ehitamine üldjuhul lubatud ei ole. Teatud tingimustel või Põllumajandusameti loal seda siiski võimaldatakse. Kohaliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad otsustab KOV.

Seadus jõustub plaani järgi 1. jaanuaril 2019. Väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsvad kitsendused rakenduvad aasta möödumisel seaduse jõustumisest arvates ehk pärast seda, kui riikliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad on määratud. Samal ajal rakenduvad ka maapõueseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (718 SE) ajakohastatakse välisteenistuse seadust. Kehtiv välisteenistuse seadus on vastu võetud 2007. aastal, viimane muudatus töötati välja 2016. aastal. Kogu süsteemi muutub välisteenistujate jaoks lihtsamaks ja selgemaks, vähendatakse oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust. Seaduse ajakohastamine muudab kogu välisteenistuse süsteemi tõhusamaks.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) ajakohastab ja korrastab rahvusvahelise sanktsiooni seadust. Uue rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tervikteksti eelnõul on neli peamist eesmärki: korrigeerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise pädevusjaotust selliselt, et see oleks kooskõlas arenenud sanktsioonirežiimidega; lisada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist puudutav õiguslik raamistik olukordadeks, kus sanktsioonide kehtestamise osas ei jõuta ÜROs või ELis kokkuleppele; ajakohastada finantssanktsiooni eriregulatsiooni ja muuta karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks sanktsiooni rikkumisi tõhusalt menetleda.

Uuel seadusel on positiivne mõju Eesti välissuhtlusele, kuna see aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja ELi õigusest tulenevat kohustust rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada. Ajakohastatud regulatsioonil on ka riigisisene positiivne mõju, kuna sanktsiooni rakendamisega seotud kohustused muutuvad nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõistetavamaks.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõuga (749 SE) viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja  arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (759 SE) kehtestatakse piirangud tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses edasikaebeõigusele. Piirangud puudutavad peamiselt õigust kaevata edasi Riigikohtule maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuste kohta tehtud ringkonnakohtu määruste peale. Ettepanekud piirangute seadmiseks puudutavad nii menetluslike määruste peale edasikaebamist kui ka hagita asjade lõpplahendite peale edasikaebamist.  Riigikohtu tehtud ettepanekute eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi parem kasutus. Eelnõuga täpsustatakse ka pankrotihalduri tasu ja kulude riigi vahenditest hüvitamise piirmäära. Rakendussätte kohaselt kuuluvad edaspidi internetis avaldamisele alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud kohtulahendid.

Sündmused

Kell 8.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb XVII Eesti palvushommikusöögil (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 9.09 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne pidulikul tseremoonial, millega tähistatakse 100 aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest riigilipuna Pika Hermanni torni (Kuberneri aed, Lossi plats 1a).

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Pärnu Vabakooli pedagoogidega.

Kell 13 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut kohtub Rumeenia suursaadiku Mihaela Cămărășaniga.

Välislähetused

5. – 12. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso (8. – 12. detsember) ja Oudekki Loone (6. – 12. detsember) osalevad NATO PA transatlantilisel foorumil ja kõrvalüritustel Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]