Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele eelarvestrateegia, valitsemiskultuuri, teadus- ja arendustegevuse strateegia ning ÜRO maailma õnnelikkuse edetabeli kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastab küsimusele Rail Balticu lepingu ratifitseerimise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel istungil Riigikogu tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku demokraatia toetamise seaduse eelnõu (388 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette vähendada erakondadele raha jagamist riigieelarvest umbes veerandi võrra. Vähendatav rahasumma soovitakse jagada tegevustoetuseks kohaliku omavalitsuse volikogusse kohti saanud kandidaatide ja nimekirjade vahel.

Kolmas lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) eelnõu eesmärk on kaasajastada alaealiste töötingimusi ja võimaldada paindlikumaid töösuhteid. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid.

Muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, Tööinspektsioonilt loa taotlemist alaealisena töötamiseks, alaealiste tööaega ja igapäevast puhkeaega. Muudatused on seotud valitsusliidu aluspõhimõtetega 2016-2019, mille kohaselt kasvatatakse noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, luues täiendavaid motivatsioonimehhanisme tööandjatele ja vähendades noorte töötamisega seotud piiranguid.

Selgituses märgitakse, et koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv õigus ette ei näe. Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on eelnõu kohaselt koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud (2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas). Kehtiva õiguse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas. Samas võimaldatakse koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas õiguses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Ühtlasi kaotatakse 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisus, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Kehtiva õiguse alusel võib 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane alaealine 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Samuti kaotatakse eelnõuga ära valitsuse määrusega kehtestatud 13-16-aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. Muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane.

Eelnõuga tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas). Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9600 eurot).

Eelnõus tehti teise lugemise käigus kuus muudatust. Esimese muudatusettepaneku eesmärgiks on tööinspektori eelneva nõusoleku saamine. Seletuskirjas seisab, et kehtiva töölepingu seaduse regulatsioon, mille kohaselt alla 15-aastaste laste tööle võtmisele peab eelnema tööinspektori nõusolek on igati asjakohane ning selle muutmiseks puudub vajadus ja seda ennekõike laste tervise ja ohutuse seisukohalt.

Teine muudatusettepanek ei muuda oluliselt kehtivat korda ja nõudeid alaealise töölevõtmisel. Seletuskirjas seisab, et olulisemaks muudatuseks on, et edaspidi eeldatakse tööinspektori nõusolekut praeguse eelneva kirjaliku nõusoleku asemel. Muudatusettepaneku kohaselt lisab tööandja alaealise töötaja töötamise registrisse 10 tööpäeva enne alaealise tööle asumise kuupäeva, lisades info selle kohta, et lapse tööle asumiseks on olemas tema seadusliku esindaja nõusolek, mis tingimustel laps tööle asub, kus töö tegemine toimub ja mis tööd tehakse ning kas laps on koolikohustuslik või mitte.

Kolmanda muudatusettepanekuga jäetakse eelnõust välja töölepinguseaduse § 48 valveaja regulatsiooni esialgselt kavandatud erisätted, mis oleks võimaldanud kokkuleppega töötaja igapäevase ja iganädalase puhkeaja  sätetest kõrvale kalduda. Selles osas jääb kehtima senine kord, kuniks tööturu osapooled teistsugusele kokkuleppele jõuavad.

Neljanda muudatusettepaneku puhul on tegemist tehnilise muudatusega. Viies muudatusettepanek korrigeerib tööandja vastutuse regulatsiooni koosseisuelemente alaealisega töölepingu sõlmimise korral ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamise korral tööinspektori nõusolekuta. Kuues muudatusettepanek puudutab seaduse jõustumisaega.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle ELi kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast. 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit.

Eelnõu muudatuse kohaselt tekib alates järgmise aasta maist kütuse müüjatele kohustus müüa kütust, mis sisaldab vähemalt 3,1 – 3,3 protsendi energiamahu ulatuses biokütust. Esialgses eelnõus oli see kohustus alates tänavu maist. Biokütuse lisamise kohustust ei rakendata talvisele diislikütusele 2018. aasta novembrist kuni 2019. aasta märtsi lõpuni.

Alates 2019. aasta aprillist peab biolisandit tarbimisse lubatud kütuses olema 6,4 protsenti. 2020. aasta alguseks peab vastav tase olema vähemalt 10 protsenti ja mitte vähem kui 6,4 protsenti koguenergias tarbimisse lubatud kütuse igas liitris.

Eelnõule tehti teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepanekuna vähendatakse biokütuse koguenergia minimaalset osakaalu tarbimisse lubatud kütuses. Teine muudatusettepanek koosneb kolmest üksteisega seotud ettepanekust ning sellega soovitakse aasta võrra edasi lükata eelnõuga kütuse müüjatele sätestatud kohustust lisada transpordis kasutatavasse bensiini ja diislikütusesse biolisandit selliselt, et lõppeesmärk saavutatakse endiselt 2020. aasta alguseks.

Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE) eesmärk on suurendada 7–19-aastaste noorte võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid vähemalt järgmistes valdkondades: kultuur, sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia. Toetus on mõeldud süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks.

Eelnõu näeb ette, et riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama käesoleva aasta 1.juulist.

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks noorte arv ning puudega ja toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19. Samuti hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlikku kättesaadavust.

Huvihariduseks ja huvitegevuseks mõeldud toetuse eelarvelised vahendid jaotatakse eelnõu kohaselt järgmiselt: 50% rahast suunatakse kättesaadavuse ja 50% mitmekesisuse tagamiseks. Rahandusministeeriumi andmetel tagab antud jaotus huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused vähemalt 40 000 sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevale noorele vanus 7-19. Samuti aitaks see huvitegevuse regionaalset kättesaadavust parandada vähese elanike arvuga piirkondades.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) peamine eesmärk on suurendada riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendada hankemenetluse kulusid ning võtta üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks. Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) näeb ette sulgeda kodanike vastuvõtt Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kantseleides ning suunata nad kasutama e-teenust. Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega on jätkuvalt võimalik tutvuda ja neist väljatrükke teha notaribüroos või siis vastava veebilehe kaudu. Notarite Koda peab tagama võimaluse äri- ja avalike toimikutega tasuta tutvuda ühes notaribüroos Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas.

Endiselt on võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemist. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on nähtavad kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta.

Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnad haldavad kõiki kinnistus- ja registriasju üle Eesti ning avalikkusele suletakse kokku kaheksa kantseleid. Statistika kohaselt on juba praegu e-teenuste kasutatavus ligikaudu kümme korda suurem kui kohapealne teenuste kasutamine. Kinnitatud väljatrükke võeti 2015. aastal kinnistusosakonnast 343 ja registriosakonnast 2145. Suurima mahu moodustavad äriregistri registrikaardi väljatrükid, mida 2015. aasta andmetel soovisid 90 protsendil juriidilised isikud.

Kohtulikud registrid on kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister, äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ning kommertspandiregister.

Majanduskomisjoni algatatud planeerimisseaduse muutmise ning sellega seonduvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.

Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest.

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõuga (407 SE) tagatakse lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi.

Eelnõu näeb ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni (TVK) istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled üksteise nõudeid täies ulatuses tunnistavad. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu.

Eelnõu kohaselt saab töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga. Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse.

Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva. Näiteks mõjutab töövaidluste läbivaatamise aega väljasõiduistungite korraldamine.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu väljatöötamisse on kaasatud ja selle on kooskõlastanud Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Eesti Kohtunike Ühing.

Komisjonides

väliskomisjonis – kell 9: Venemaa teemaline arutelu (ruum L241);

majanduskomisjoni ja arenguseire nõukoja ühisistung – kell 16: arenguseire tegevuskava 2017-2018 kooskõlastamine (Komandandi maja, Toompea 1);

Sündmused

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab keskkonnakomisjoni korraldatud karusloomakasvanduse teemalise arutelu õpilasliidritega (konverentsisaal).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksamaa Rheinland–Pfalzi Liidumaa parlamendi delegatsiooniga (ruum L251).

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Kaitsepolitseiameti 97. aastapäeva tähistamisel (Radisson Blu Hotel Olümpia).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]