Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 11. oktoobriks
Kell 13 – infotund
Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele kooseluseaduse, riigieelarve ja digieesistumise kohta.
Välisminister Sven Mikser vastab küsimustele välispoliitiliste valikute kohta ning rahvusvaheliste arengute mõju kohta Eestile.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab küsimustele puidurafineerimistehase planeerimise ja Eesti elanike võrdsete võimaluste arendamise kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – 1 eelnõu:
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (360 SE) tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tehakse kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Eelnõuga saavad kohalikud omavalitsused õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Eelnõu kaotab alaealiste komisjonid. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog.
Esimene lugemine – 6 eelnõu:
Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (493 SE) muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Lisaks tehakse muudatusi transporditeenuse korraldamise kohustuses ja riigieelarvest väikesaarte toetamise põhimõtetes.
Eelnõu sätestab kriteeriumid püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuulumiseks. Väikesaar kuulub nimistusse siis, kui selle pindala on alla 100 km2 ja seal elab eelmise kalendriaasta jooksul rahvastikuregistri andmetel vähemalt kahel erineval aadressil vähemalt viis isikut (vähemalt kuue kuu jooksul aastas). Väikesaarte nimistu kehtestab eelnõu järgi Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kehtiva õiguse järgi on väikesaared nimetatud seaduses.
Eelnõu näeb ette erinevat liiki transpordivahenditega transporditeenuse korraldamise väikesaarele kooskõlas ühistranspordiseadusega. Kui kehtiva seaduse järgi peab olema tagatud vähemalt üks regulaarne transpordiühendus mandri või lähima suursaarega, siis eelnõu järgi tuleb arvestada elanike liikumisvajadusi, samuti põhjendatud liikumisviise. Näiteks kui regulaarse liiniveo korraldamine ei ole otstarbekas, siis on võimalik toetada väikesaarele kuuluva väikelaeva soetamist. Kehtivas seaduses nimetatud teistes teenustes (näiteks ööpäevaringne avariiside, varustamine elektrienergiaga, samuti looduskeskkonnaga ja maapõuega seonduv) muudatusi ei tehta.
Eelnõuga muudetakse püsiasustusega väikesaarte elanikele teenuste tagamiseks täiendavate kulude katmiseks rahastamise korda. Väikesaarte toetuse vahendid nähakse eelnõu järgi ette iga-aastase riigieelarve tasandusfondis senise kohaliku omavalitsuse üksuse toetusfondi asemel. Eelnõuga tehakse ka muid väiksemaid muudatusi, väikesaar võib kuuluda ka linna kui haldusüksuse koosseisu, saarvallas ei ole üldkogu kokkukutsumine kohustuslik ning saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksus kavandab väikesaare või saarterühma arengut oma arengukavas või eraldi väikesaare või väikesaarte arengukavas.
Eelnõu rakendussätte kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus esmakordselt väikesaarte nimistu 2018. aastal ja sinna arvatakse lisaks eelnõus nimetatud tingimustele vastavatele väikesaartele ka seni seaduses nimetatud väikesaared. Püsiasutusega väikesaarte seaduse reguleerimisalas olevate väikesaarte elanike arv rahvastikuregistri andmetel on ligikaudu 1700. Eesti
Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE), millega kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13 protsenti töötava inimese tasudelt. Samuti on kehtiva regulatsiooni kohaselt käesoleva eelnõuga üle viidavate teenuste rahastamine riigieelarveline kohustus. Teenused on rahastatud kas Sotsiaalministeeriumi või Terviseameti poolt.
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (514 SE) näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende poolt ravimitele tehtud kulutuste suuremas määras hüvitamist. Seekaudu parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest suuremal määral.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE).
Eelnõu muudab toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikumaks ja soodustab toimetulekutoetuse saajate tööle asumist. Muudatustega kaotatakse vajaduspõhine peretoetus. Uuesti tööle asumise soodustamiseks nähakse ette kahekuune üleminekuaeg, mil inimesele makstakse endises ulatuses toimetulekutoetust. Järgmisel neljal kuul arvatakse pool töötasust toimetulekutoetuse arvestamisel inimese sissetulekute hulgast välja. Selline regulatsioon suurendab tööle asuva inimese kogusissetulekut.
Uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka ka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.
Olulise muudatusena taastatakse eelnõu järgi 250-eurone matusetoetus, suunates vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele. KOV-id kehtestavad edaspidi ise tingimused ja korra matuse korraldamisega soetud kulude katmiseks.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) järgi tekib isal võimalus jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks. 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel kuu, mis on mõeldud isadele. Ilma hüvitist vähendamata saab töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi.
Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole. Samuti nähakse ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.
Sündmused
Kell 16 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Ukraina Ülemaailmse Kongressi presidendi Eugene Czolijiga.
Välislähetused
8. – 13. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko (8. – 10. oktoober) ning liikmed Andres Herkel (8. – 13. oktoober) ja Eerik-Niiles Kross (8. – 11. oktoober) osalevad ENPA 2017. aasta IV osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
9. – 11. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb kõnelejana Saksa Poliitika- ja Teadusfondi (SWP) korraldataval ühise välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP) aastakonverentsil Berliinis Saksamaal.
11. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) aseesimees Jaak Madison osaleb Euroopa Liidu tuleviku teemalisel arutelul Euroopa Parlamendis Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]