Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Tõnis Lukas ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Jüri Ratas vastab küsimustele haiguspäevade hüvitamise, suhtluse, rahvahääletuse, välispoliitika, tervisekriisis tegutsemise ning olukorra kohta koroonaviirusega toimetulekul. Samuti vastab peaminister küsimustele hädapärase tervisekorralduse, õigusriigi, viiruse leviku tõkestamise, valimiste, turismisektori ning sidusa ühiskonna kohta.

Jaak Aab vastab küsimustele riigimajade ning õiglase ülemineku protsesside kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2019.–2020. aastal. Ettekande teeb riigikontrolör Janar Holm.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu (259 SE).

Eelnõuga tehakse seadusandlusesse vajalikud muudatused seoses Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutseva rahapesu andmebüroo üleviimisega alates 1. jaanuarist 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks.

Eelnõus sätestatud seaduste muudatused puudutavad rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse staatust ja eeskätt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavust ning teistele asutustele info jagamisel õiguskindluse tagamist. Lisaks täpsustab eelnõu enne 1. jaanuari 2021 sõlmitavate lepingute ja haldusaktide allkirjastamise õigust.

Eelnõu eesmärk on tagada rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse infovahetus ja koostöö teiste asutustega Eestis ja välismaal võimalikult sarnastel alustel nagu see on senini toimunud, mil rahapesu andmebüroo on olnud Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus.

Esimene lugemine – 15 eelnõu:

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (247 OE).

Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Aruande kohaselt  olid riigi 2019. aasta tulud 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.

2019. aasta 31. detsembri seisuga on riigil kohustusi kokku 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (256 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõus on kahte liiki muudatused. Need on seotud Konkurentsiameti täiendate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu (261 SE).

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel vastavalt ELi vastavale määrusele, mis kohaldub alates 19. detsembrist 2020.

Eelnõu kohaselt on arestimisotsuste menetlemiseks ja täitmiseks pädev asutus Prokuratuur ning tunnustamiseks on pädev Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuste menetlemiseks on pädev Justiitsministeerium ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks on pädev kohus. Põhimõttelisi muudatusi asutuste töökorralduses see kaasa ei too. Eelduslikult muutub arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine kiiremaks, kuna eelnimetatud määrus näeb otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ette konkreetsed tähtajad.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatus seonduvalt ELi määruse kohaldumisega, mis näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa prokuröri ning Euroopa delegaatprokuröri volitused kriminaalmenetluses.

Muudatused, mis on seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määrusega jõustuvad 2020. aasta 19. detsembril. Euroopa Prokuratuuri asutamisega seotud muudatus jõustub üldises korras.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõuga (275 SE) luuakse võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetud, samuti kainenema toimetatud isikuid.

Kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad, tehakse eelnõuga ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale. Teisi Eesti piirkondi muudatus ei puuduta.

Muudatuse tulemusena kaob Eestis 221 kinnipidamiskohta. Samuti vähenevad arestimajade ülalpidamise püsikulud, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kus arestimajad on väga väikese täituvusega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (263 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 75 kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (264 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel rahuvalvemissioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) Liibanonis 2021. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (265 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kümne kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) 2021. aasta 31. detsembrini.

Eelnõu näeb samuti ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni viie kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (266 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 2021. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (267 OE).

Eelnõuga piekndatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni kümne kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (268 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vajaduse korral kuni 70 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus ja kuni 200 kaitseväelast NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (269 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 50 kaitseväelast 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (270 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2021. aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni 40 kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (271 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (273 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 46 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (274 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada kuni kuut kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Euroopa Liit käivitas 22. juunil 2015 Vahemere keskosas sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia, tõkestamaks ja ennetamaks inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Sündmused

Kell 10.45 – riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ning komisjoni liikmed Johannes Kert ja Leo Kunnas osalevad Ühendkuningriigi suursaatkonna eestvedamisel toimuval esimese maailmasõja lõppu ja Kuningliku Mereväe panust Eesti Vabadussõjas tähistaval mälestuspäeval Kaitseväe kalmistul. Komisjoni esimees asetab langenute mälestuseks pärja.

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimehe Oudekki Loone eestvedamisel toimub Põhja-Balti 8 (NB8) koostööformaadi videokohtumine.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected]
päringud [email protected]