Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 11. maiks
Kell 13 – infotund
Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Peaministrile esitatud küsimused on põllumajanduse rahastamise, haldusreformi, keskkonnatasude ja pensionifondide kohta.
Siseminister vastab küsimustele olukorra kohta Piusa kordoni ümber, illegaalse piiriületamise takistamise kohta ja novembris 2015 Harku kinnipidamiskeskuses toimunud rahutuste kohta.
Sotsiaalkaitseminister vastab küsimusele kohustusliku kogumispensioni kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – 1 eelnõu:
Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (191 SE) viib seadustiku vastavusse EL-i nõuetega, mis käsitlevad eurode võltsimist ja muude vääringute kaitset. EL-i vastav direktiiv peab olema Eesti õigusesse üle võetud 23. maiks 2016. Eelnõu näeb ette senisest rangema karistuse raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamise eest. Praegu on nende kuritegude eest ette nähtud rahaline karistus. Eelnõu lisab sellele kuni kaheaastase vangistuse. Samuti antakse võimalus teha nende kuritegude avastamiseks või tõkestamiseks jälitustoiminguid. Väärteokaristus nähakse ette ka selle eest, kui krediidi- või finantseerimisasutuse või raha käitlemises osaleva muu asutuse selleks kohustatud juht või töötaja jätab pangatähtede ja müntide ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimata. Samuti täpsustatakse raha võltsimise ja võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise kuritegude koosseise. Need kuriteod on karistatavad olenemata sellest, kas võltsimine pandi toime seaduslikke või ebaseaduslike vahendite abil.
Teine lugemine – 4 eelnõu:
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule laenu andmine” eelnõu (197 OE) näeb ette võimaldada laenu Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule. Laen teenib finantsstabiilsuse tagamise ning maksumaksjale võimalikust panganduskriisist tekkiva otsese kulu minimeerimise eesmärki.
Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000. Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.
Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE), mis lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe.
Valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (198 SE) täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Muudatusega asendatakse kohustus teavitada kõikidest eritoitudest kohustusega teavitada üksnes Euroopa Komisjoni rakendusaktidega ettenähtud eritoitudest. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Nimetatud kuupäevast alates ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.
Esimene lugemine – 5 eelnõu:
Jätkub teisipäevasel istungil pooleli jäänud Riigikogu liikmete algatatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (185 SE) esimene lugemine. Eelnõuga tühistatakse kooseluseaduse sisu ja eesmärgid. Eelnõu eesmärk on lõpetada seadusega tekitatud segadus, mis võib rikkuda õigustatud ootuse printsiipi ning sellega seoses tekitada hulgaliselt kohtulahendeid ning kulusid maksumaksjale. Eelnõu algatajateks on Riigikogu liikmed Viktor Vassiljev, Jaak Madison, Henn Põlluaas, Rein Ratas, Jaanus Karilaid, Arno Sild, Martin Helme, Raivo Põldaru, Olga Ivanova, Uno Kaskpeit, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin, Mart Helme, Erki Savisaar ja Märt Sults.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE) eesmärgiks on taastada riiklik matusetoetus enne 1. juulit 2009 aastat kehtinud kujul.
Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) peamiseks eesmärgiks on suurendada riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendada hankemenetluse kulusid ning võtta üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks. Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018.
Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) loob eeldused salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimise üleandmiseks kaitseministeeriumilt teabeametile. Kaitseministeeriumi eesmärk on korraldada oma valitsemisala tegevused ümber nii, et võimalikult vähem asutusi teeks kattuvat tööd ning ministeerium vabaneks oma põhitegevusega mitte seotud ülesannetest.
Valitsuse algatatud maapõueseaduse eelnõuga (213 SE) ühtlustatakse maapõuega seotud terminoloogiat ja korrastatakse õigusnorme. Eelnõusse on koondatud valdkonna tervikuna reguleerimiseks ja dubleerimise vältimiseks seni kaevandamise tehnilisi nõudeid ja ohutust reguleerinud kaevandamisseaduse sätted. Eelnõuga loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Sõltumata tegevusest ühes või teises maardlas, on uuringu- ja kaevandamisloa andmise protseduur sama. Maardlate jaotamisest loobumine tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. Muudetakse ressursitasu kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel jagunemise süsteemi. Tervikuna säilitatakse kohalikele omavalitsustele summaarne ressursitasu laekumine. Juhul kui muudatus siiski mõjutab konkreetse kohaliku omavalitsuse tulubaasi, võetakse seda arvesse tasandusfondi kaudu. Maardlate liigituse muudatus toob kaasa, et keskkonnaamet hakkab edaspidi andma kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid. Samuti lihtsustub maavarade andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris.
Komisjonides
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9.30 Riigikontrolli järelauditi tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad (L263).
Sündmused
Kell 9 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma koosolekul;
Kell 9.30 – Rändefoorum VI „Rändekriisi õppetunnid“ Riigikogu Komandandi maja saalis (Toompea 1).
Kell 13 – Eesti-Aafrika parlamendirühm kohtub Etioopia saadikuga Brüsselist (L 240).
Kell 15 – Riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme, liikmed Johannes Kert ja Ants Laaneots kohtuvad Luksemburgi Kaitseväe juhataja kindral Romain Mancinelli ja teda saatva delegatsiooniga.
Välislähetused
7. – 12. mai
Väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson on ühisvisiidil Washingtonis.
7. – 15. mai
Riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige Kadri Simson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee poliitika- ja majanduskomitee istungil Washingtonis ja Chicagos, Ameerika Ühendriikides.
8. – 18. mai
Riigikogu liikmed Andrei Novikov ja Urve Tiidus osalevad seminaril Hiina 13. viie aasta plaani ja kaubateede võrgustiku projekti (OBOR initiative) tutvustamisel Pekingis.
Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]