Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 11. jaanuariks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Setu valla sunniviisilise moodustamise, välispoliitika, Vabariigi Presidendi otsevalimiste, valitsusliidu eelarvepoliitika, riigireformi ning Politsei- ja Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo ühendamise kohta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimustele koolivõrgu, lasteaiaõpetajate palkade ja koolides peetavate rollimängude kohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastab küsimusele õigusabi kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (270 SE) eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse parandamine läbi lairibavõrgu kasutuselevõtu kulude vähendamise.

Lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni, tuleb võtta ühiskasutusse olemasolevad taristud. Taristute ühiskasutus on meede, mis võimaldab vähendada lairibavõrgule tehtavaid kulutusi. Piirkondades, kus hetkel lairibavõrgu teenus puudub, on peamisteks kasutuskõlblikuks taristuks elektripostid.

Eelnõu on suunatud eelkõige füüsilise taristu (elektritaristu) omanike kasutuses olevate elektripostide kasutamisele, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente. Kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE) sätestab Maaeluministeeriumi haldusalasse ületoodud regionaalprogrammide alusel kohaliku elu edendamiseks toetuste andmise õiguslikud alused. Samuti ajakohastatakse ja täpsustatakse riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse andmisega seonduvat. Regionaalprogrammide rakendamise ja riigiabi andmisega seotud muudatused puudutavad eelkõige rakendavate asutuste tegevust, see tähendab abi andjaid.

Eelnõuga muudetakse ka tuulekaera tõrjeabinõude õiguslikke aluseid. Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mis see võib levida kiiresti ning põhjustada olulist majanduslikku kahju tarbeviljapõldudel. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Kehtiv kord ei aita piisavalt kiiresti tuulekaera levikut piirata ning selle levik Eestis ei ole vähenenud. Raskesti tõrjutava umbrohu leviku efektiivsemaks tõkestamiseks kaotatakse põllumeeste bürokraatlikud kohustused teavitada tuulekaerast Põllumajandusametit ja koostada tuulekaera tõrjekava. Selle asemel saab ohtlikku umbrohtu asuda tõrjuma kohe kui see põllule ilmub. Tuulekaera tõrjumisega seotud muudatused jõustuvad alates 1. aprillist 2017.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) eelnõuga (328 SE) karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nähakse ette kohustuslik šokivangistus. Joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmise kestus viiakse paremini kooskõlla süüteo raskusega.

Samal ajal peab eelnõu otstarbekaks stimuleerida esmakordseid rikkujaid hoiduma uutest süütegudest, luues võimaluse väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja teatud tingimustel säilitada juhtimisõiguse. Lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.

Selleks, et muuta joobeseisundis juhi kaassõitjate väärtushinnanguid ühiskonna üldise heaolu nimel, eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, nähakse ette täiendav regulatsioon nii liikluskasvatuse kui ka sõitja suhtumise osas.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (346 SE) näeb ette võimaluse, et kaitseväelasele määratud distsiplinaararesti on võimalik kanda lisaks Kaitseväe arestimajadele ka politsei arestimajades.

Aresti täideviimise kohaks valitakse võimalusel lähim politsei arestimaja. Arestimajja paigutamise korraldab Kaitsevägi, kelle eelarvest kompenseeritakse ka kaitseväelase arestis hoidmise kulu. Arvestuslikult suunatakse politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast aastas ja arest kestab keskmiselt seitse päeva. Peamisteks arestiga karistamise põhjusteks on alkoholi või narkootikumide kasutamine; omavolilise teenistusest puudumise eest; kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise eest; sõjaväelise väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise eest; korduva mitteallumise eest.

Muudatus võimaldab eelkõige riigi ressursse kasutada otstarbekamalt. Politsei arestimajade kasutamisega ei pea Kaitsevägi täiendavalt investeerima oma kinnipidamisruumide väljaehitamisse või korrashoidu, samuti säästetakse personalikulu.

Sündmused

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Lilleküla gümnaasiumi õpilastega.

Kell 16 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Iisraeli parlamendi Knesseti esimehe Yuli-Yoel Edelsteiniga. Kohtumisel osalevad Iisraeli suursaadik Eestis Dov Segev-Steinberg, Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Igor Gräzin ja Eesti suursaadik Iisraelis Sulev Kannike.

Välislähetused

8. – 14. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsioonijuht Marianne Mikko osaleb ENPA Türgi seire raportöörina infokogumismissioonil Ankaras ja Istanbulis Türgis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside