Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning siseminister Lauri Läänemets.

Peaminister vastab küsimusele ETS2, haridus- ja teadusminister küsimusele ainekavade ning siseminister küsimustele julgeoleku, piirivalve ülesannete kohta sõjalises kriisisituatsioonis, sisejulgeoleku, personalipoliitika, Siseministeeriumi eelarve ja võrdse kohtlemise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) korrastatakse kaitseväeteenistust käsitlevaid sätteid. Eelnõuga reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ja senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside ameti (KRA) ja Kaitseväe poolt määratud arstidele. Eelnõu näeb ette, et KRA ja Kaitseväe määratud arstid saavad vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata.

Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise järelevalve tõhustamiseks täpsustatakse, et kaitseväeteenistusvälistel inimestel ei ole õigust kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke kasutada, välja arvatud juhul, kui see on õigusaktidega lubatud. Samuti keelatakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine ilma Kaitseväe loata.

Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsiooni ning muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varem mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asutustel tekib võimalus kutsuda isik pärast esmase asendusteenistuse läbimist uuesti reservasendusteenistusse asutuse või isiku väljaõppes osalemisele või erakorralisse reservasendusteenistusse, mis toimub eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kus asendusteenistuja teeb tööd selle asutuse hüvanguks.

Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimisel igakuist toetust, mille suurus on töötasu alammäär, praegu 725 eurot. Reservasendusteenistusel ja erakorralisel reservasendusteenistusel osalemise toetuse hüvitab täies ulatuses reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus. Väljamakseid teeb ka edaspidi KRA.

Samuti korrastatakse eelnõuga tegevväelaste palgatingimusi teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamisel, ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist ning lihtsustatakse muid tegevväelastega seotud personalitoiminguid. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse, millega seoses on vaja täiendada maksukorralduse seadust, relvaseadust, sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (700 SE) muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust, samuti viiakse seaduse sätted kooskõlla ELi direktiiviga, mille sisuks on biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine.

Biotsiidiseaduses tehakse ka tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid, mis on seotud nõudega käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas ja võimalusega avalikus kohas desovahendite konteinereid täita avatud pakendist.

Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Mõne toote puhul kontrollib praegu sama toodet mitu ametit, näiteks Terviseamet toote mõju tervisele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tooteinfo vastavust nõuetele.

Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõuga (714 SE) nähakse valitsusele või tema volitatud ministrile ette võimalus volitada halduslepinguga haldusülesanne täitmiseks riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, et kasutada Euroopa Liidu toetust ja välisabi. Kui haldusülesanne antakse üle, lepitakse halduslepingus kokku ka haldusülesande täitmise rahastamise alused ja ulatus.

Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.

Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE) eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonna praktilised probleemid ja muuta kohtuekspertiisi töö paindlikumaks. Viimastel aastatel on muutunud ja arenenud nii teadus kui ka tehnika ja ekspertiiside tellimise vajadus, sestap tuleb ajakohastada kohtuekspertiisi puudutavaid õigusakte. Täpsema sõnastusega tagatakse eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi kohustuste selgem regulatsioon ning ekspertiisi ja uuringu eristamine.

Samuti luuakse ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsioon, korrastatakse andmekogude ja registrite reguleerimist, liidetakse sõrmejälgede ja DNA-register üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. Veel muudetakse ekspertiisiasutuse rolli regulatsioon tegelikkusele vastavaks. Ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja valitsuse määruse tasandile, seadusega kehtestatakse ekspertiiside rahastamise alused.

Uue regulatsiooni üks eesmärk on kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt. Juhtivkomisjon otsustas eelnõu teise lugemise eel täiendada muudatustega, mis on vajalikud täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekuks. Samuti toetas komisjon ekspertiisimääruse ja ekspertiisiakti vorminõuete muutmist, et lihtsustada nende vormistamist ja kaotada tarbetud bürokraatlikud nõuded.

Ühtlasi luuakse eelnõuga kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele.

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (627 SE) järgi saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on eelnõu järgi edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti ei saa eelnõu järgi teatud raske kuriteo toime pannud inimene kunagi relvaluba.

Juhtivkomisjon otsustas eelnõu täiendada piiranguga, mille järgi väljastatakse edaspidi relvalube Eestis vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse seega kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse.

Rakendussätetes nähakse muudatuse järgi ette, et määratlemata kodakondsusega isikutele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad veel ühe aasta. Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel nende relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.

Komisjon täiendas eelnõu ka võimalusega maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.

Samuti otsustas juhtivkomisjon täiendada eelnõu sättega, mille järgi antakse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile lõhkematerjali käitlemisõigus ja laiendatakse nende kasutatavat relvastust. PPA, Kaitsevägi ja KAPO saavad muudatuse järgi õiguse kasutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal sõjarelvi, et tõsta ohu tõrjumise, süütegude ennetamise ja tõkestamise võimekust. Muudatus võimaldab neil näiteks terrorirünnaku puhul kasutada granaate.

Veel täiendas komisjon eelnõu muudatustega, mis laiendavad jahipidamisel helisummuti kasutamise võimalusi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE) näeb ette tagada abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdne kohtlemine nende perekonnaelu korraldamisel. Kehtiv seadus reguleerib mitmes sättes üksnes abikaasale ettenähtud õigusi ja võimalusi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. Nii perekonnaseaduse alusel abielu sõlminud abikaasad kui ka kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslased on oma suhted reguleerinud Eestis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt.

Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (741 SE) ühtlustatakse kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning parandatakse seaduse sõnastust ja struktuuri. Muudatused loovad lastiveo-, reisijaveo- ja prahilepingute osapooltele suurema õiguskindluse.

Eelnõuga on kavandatud kolm suuremat muudatust. Esiteks, lastiveolepingu peatüki muudatustega viiakse seadus kooskõlla Haagi-Visby reeglitega, ühtlustades kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsiooni rahvusvahelise praktikaga. Teiseks ühtlustatakse prahilepingute regulatsiooni. Kolmandaks ühtlustatakse merinõuete korral vastutuse piiramise regulatsiooni rahvusvahelise õigusega ja korrastatakse mõistete kasutamist, et need vastaksid välislepingutes kasutatutele. Samuti korrastatakse ja ühtlustatakse mõistekasutust muudes peatükkides, nagu päästmine, reeder, reederi vastutus, või uuendatakse mõisteid, et need vastaksid merenduses kasutavatele eelisterminitele, näiteks pukseerimine.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (742 SE) viiakse Eesti riiklik õigus vastavusse Euroopa Liidu vastava määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (TCO määrus).

Terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, Twitter ja Youtube. TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või sellele juurdepääsu blokeerima.

Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust. Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE) peamine eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, täpsustada muuseumide rahastamise aluseid ja luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu. Muudatusega rõhutatakse muuseumide laiemat ühiskondliku rolli ja vajadust arvestada teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

Eelnõu järgi lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise põhimõtteid – edaspidi otsustab selle väljaarvamise muuseum ise, mitte muuseumi asutaja. Samuti laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust välja arvatud asju üle anda. Peale kultuuripärandiasutustele võib neid edaspidi üle anda ka asutustele, kes tegutsevad avalikes huvides.

Eelnõuga täpsustatakse muuseumide rahastamise kriteeriume. Näiteks saavad riigi sihtasutusena tegutsevad muuseumid tegevustoetust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, teistes omandivormides tegutsevad võivad jätkuvalt toetust taotleda.

Plaanis on luua ka uus andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Andmekogu luuakse Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse registri ja Eesti rahvakultuuri keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele ning seda hakkab haldama Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (767 SE) täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.

Eelnõuga kaotatakse võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppimiseks peab lõpetamisest möödunud olema vähemalt kümme aastat. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda. Samuti piiratakse eelnõuga tasuta õppimise võimalusi pärast katkestamist. Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses veenduda ühe aasta jooksul. Kõrgkoolid saavad õiguse nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilastelt, kes katkestavad õpingud, kui semestri algusest on möödunud rohkem kui 70 päeva.

Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust. Samuti täiendatakse seadust võimalusega anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist nagu see on teiste õppurite puhul.

Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2024. aasta 1. augustist. Enne 2024/2025. õppeaastat kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaselt on kõrgkoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist enne 2024/2025. õppeaastat kehtinud tingimustel ja korras kuni 2027. aasta 1. augustini.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõuga (753 SE) kehtestatakse haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord ning õigusemõistmine võib olla raskendatud. Seaduse muutmise eesmärk on tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Eelnõuga tehtavad muudatused ei puuduta hädaolukorda ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorda.

Kohtutele antakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus ‎peatada. Samuti kaotatakse kohustus kaasata erikorra ajal õigusemõistmisse rahvakohtunikke. Kohtu esimees võib õigusemõistmise toimimiseks anda kohtunikule juhiseid kohtuasjade menetlemise järjekorra kohta, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda.

Riigikohtu üldkogu saab pädevuse saata erikorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Juhul kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, saadab kohtuniku ajutiselt teise kohtusse Riigikohtu esimees.

Riigikogu liikmete Alar Lanemani, Leo Kunnase, Heiki Hepneri, Andres Metsoja, Raivo Tamme, Tarmo Kruusimäe, Kalle Grünthali, Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Riho Breiveli, Merry Aarti, Mart Helme, Kert Kingo, Martin Helme, Uno Kaskpeiti, Paul Puustusmaa, Anti Poolametsa, Jaak Valge, Peeter Ernitsa, Siim Pohlaku, Ruuben Kaalepi ja Urmas Reitelmanni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE).

Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu – moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused. Eelnõuga pakutakse lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesanne.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: ravimite kättesaadavusest, kutsutud tervise- ja tööminister Peep Peterson ning Eesti Varude Keskuse, Eesti Haigekassa, Ravimiameti, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Välislähetus

11.–13. jaanuar
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb kohtumistel Ankaras Türgis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]