Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning kaitseminister Hanno Pevkur.

Siseminister peaministri ülesannetes vastab saadikute küsimustele, mis käsitlevad maksude festivali, segadust tekitavat asendustegevust, majanduskasvu ja Eesti Energiat, samuti toimetulekut, julgeolekuolukorda, valimisõigust ja kliimaeesmärke. Justiits- ja digiminister vastab küsimustele valimisõiguse ja varguste kohta. Kaitseministrile esitatavad küsimused puudutavad sõja ja rahu, riigikaitse ja tuulikute temaatikat ning Süürias toimuva mõju Eestile.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üksteist eelnõu

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) nimetatakse Justiitsministeerium uue aasta algusest ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks, millele antakse üle ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.

Muudatuse järgi liiguvad Justiits- ja Digiministeeriumisse digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Lisaks liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alt Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi viiakse eelnõu kohaselt ligipääsetavuse, maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise ning maa- ja ruumivaldkonna teemad, mis praegu on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liigub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alt ka loodav Maa- ja Ruumiamet.

Siseministeerium saab eelnõu kohaselt enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise. Siseministeerium on juba praegu elanikkonnakaitse arendamise eestvedaja ning Päästeamet täidab elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid, kuid seni pole elanikkonnakaitse juhtasutus õiguslikult sätestatud. Muudatuse kohaselt ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumide elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid asub koordineerima üldist elanikkonnakaitse poliitikat.

Lisaks muudetakse eelnõuga riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse 1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue. Seletuskirja kohaselt on riigisekretär tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi mitte üksnes õigusalal, vaid ka halduse, juhtimise ja poliitika valdkonnas. Seletuskirjas märgitakse ka, et õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda Riigikantselei õigusekspertidele.

Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE) korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitleb tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.

Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud. Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse maksmise ja tagasimaksmise kord.

Teise lugemise eel tehtud muudatusettepaneku kohaselt tuleb kommertsvedajatel sõitjatele väljastatud niinimetatud nullpiletite eest riigilt hüvitise saamiseks kontrollida reisijate tasuta sõiduõigust tõendavat dokumenti ning toetust taotledes esitada muu hulgas tasuta sõitnud inimeste isikukoodid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on võimalik kontrollida enne hüvitise väljamaksmist vedaja esitatud andmete õigsust.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (510 SE) tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi.

Koos juba kehtestatud aktsiisitõusudega tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal kümme ning alkoholi aktsiisimäär 2025. aastal viis ja 2026. aastal kümme protsenti. Eelnõu järgi tõuseb alkoholi ja tubakatoodete aktsiis viis protsenti ka 2027. ja 2028. aastal. Riigikogu tegi teisel lugemisel eelnõusse muudatuse, millega jäetakse piirikaubanduse kasvu vältimiseks ära tuleva aasta juulisse kavandatud täiendav alkoholiaktsiisi tõus.

Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist. Bensiini aktsiisimäär on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.

Lisaks otsustas Riigikogu teisel lugemisel kaotada kehakultuuri ja spordi sihtkapitali tegevust piirava erisuse. Praegu eraldatakse Eesti Kultuurkapitalile 3,5 protsenti laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, kusjuures 0,5 protsenti aktsiisist otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Muudatus ei mõjuta Eesti Kultuurkapitalile eraldatavat summat, ent kaotab erisuse, muutes sihtkapitalide rahastamise õigusselgemaks ja ühetaolisemaks. Edaspidi saavad kõik kaheksa Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali vahendeid ühtsete jaotuspõhimõtete alusel.

Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.

Julgeolekumaks koosneb eelnõu kohaselt kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Teisel lugemisel viis Riigikogu eelnõusse kuritarvituste vastu suunatud muudatuse, mille kohaselt ei võeta julgeolekumaksuga maksustamisel arvesse tehingut, tehingute ahelat või raamatupidamislikku kannet, mille põhieesmärk on saada maksueelis. Kuna julgeolekumaksu ja avansiliste maksete aluseks on konsolideerimata kasum, siis lisatakse eelnõusse võimalus maksta avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel.

Selguse huvides tegi Riigikogu eelnõusse täpsustuse, mille kohaselt maksustatakse emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. Samuti täpsustati eelnõus topeltmaksustamise vältimiseks tütar- ja sidusettevõtete kasumi või kahjumi arvestamist ning täiendati äriühingute ringi, kes saavad julgeolekumaksu avansiliste maksete arvutamisel lähtuda kasumi kvartaalsest aruandlusest. Muudatuste hulgas on ka mitmed deklaratsioonide esitamist puudutavaid täpsustusi.

Muudatuse prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot. Seletuskirja kohaselt nähakse kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja riigi eelarvestrateegias aastateks 2025–2028.

Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot.

Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarve seaduses eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.

Kolmandaks lugemiseks laekusid Keskerakonna fraktsiooni 16 muudatusettepanekut ja Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mis olid analoogsed teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutega. Neid muudatusettepanekuid rahanduskomisjon ei toetanud.

Rahanduskomisjon tegi eelnõusse muudatuse, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi. Ühes muudatusettepanekus käsitletakse kõikide muudatuste kogumit, mis avaldavad mõju antud administratiivse liigenduse üksuse haldusala või valitsemisala eelarve vahendite jaotusele, kusjuures need muudatusettepanekud, mis on seotud mitme haldus- või valitsemisalaga, on selgitatud selle haldus- või valitsemisala juures, kelle eelarve muudatusega suureneb.

Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.

Sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKT-st. Investeeringudud nähakse ette kaitsetööstusse, infotehnoloogia valdkonda, Rail Balticu ehitusse, teedeehitusse, hoonete renoveerimise toetamisse, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamisse, Kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimisse. Eelarves on ettenähtud keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste tõusmine ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamise. Seaduse kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst.

Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.

Valitsuse algtatud alusharidusseaduse eelnõuga (419 SE) luuakse terviklik alushariduse süsteem, lapsehoiuteenus tuuakse alusharidussüsteemi osaks ning lastehoidude ja seniste lastesõimede nõuded ühtlustatakse. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.

Eelnõuga tõstetakse koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaia direktoril peab eelnõu järgi olema vähemalt magistrikraad, lapsehoidjal vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning abiõpetajal vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutse 4. tase või pedagoogilised kompetentsid. Lastehoidudel tuleb sarnaselt praegustele lastesõimedele edaspidi koostada lastehoiu õppekava. Alusharidust tuleb lastehoius ja lasteaias korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.

Eelnõuga soovitakse kaotada ka lasteaiajärjekorrad. Selleks näeb eelnõu ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb kõigile 1,5–3-aastastele lastele tagada vanema taotlusel koht lastehoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Kui vanema eelistatud lastehoius või lasteaias pole vabu kohti, tuleb pakkuda kohta kodulähedasse lastehoidu või lasteaeda. Taotluse lahendamiseks on omavalitsusele ette nähtud kahekuuline menetlusaeg.

Teenust võib vanema soovil pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. Lisaks toetab eelnõu lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel koostööd erasektoriga, kuna omavalitsustel on võimalik teenust osta eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, keda kohalik omavalitsus ei ole volitanud oma ülesannet täitma, võib õppe- ja kasvatustegevus jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.

Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõuga nähakse ette võimalus kohalikke omavalitsusi riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. Lisaks saavad vanemad eelnõu järgi tulumaksutagastust taotleda ka lastehoius käiva lapse eest.

Teisel lugemisel tehti eelnõusse mitmeid muudatusi. Üks muudatus näeb ette, et lasteaia direktor saab õpetajakoolitust läbiva inimesega sõlmida üheaastase töölepingu asemel kuni kolmeaastase töölepingu, et anda õppivale õpetajale kutsekindlus. Alushariduse õpetaja õppekava läbimise nominaalkestus on kolm aastat.

Teine muudatus näeb ette lastehoiurühmade suhtarvude ühtlustamise lasteaia lastehoiurühmade ja lasteaiarühmade suhtarvudega, kui rühmas on kvalifitseeritud õpetaja. Eelnõusse tehti ka muudatus, mis täpsustab, et eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal, et olemasolevad lastehoiud saaks praegustes asukohtades jätkata ning see paindlikkus oleks ka uutel lastehoidudel.

Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.

Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel. Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.

Eelnõuga suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.

Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkindlustusametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.

Riigikogu katkestas eelnõu teise lugemise 10. oktoobril, kuna täiskogus tekkis segadus küsimuses, kas lastega töötamise piirangu ümberhindamise taotluse rahuldamisega võib kaasneda olukord, kus karistuse kustumisel saavad lastega töötada ka need, kes kujutavad laste turvalisusele vahetut ohtu. Kuna sotsiaalkomisjon sai teise lugemise katkestamise järel kinnituse, et eelnõu ei loo siiski lastega töötamise piirangu ümberhindamiseks ühtki uut alust, siis teise lugemise jätkamiseks muudatusettepanekuid eelnõusse ei tehtud.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (430 SE) tehakse seadusesse peamiselt tehnilised täiendused, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda kehtivaid põhimõtteid.

Eelnõuga muutub lihtsamaks ja selgemaks rehvide äraandmine. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomine muudab kulud mastaabiefekti kaudu väiksemaks ning edaspidi saavad ettevõtted ja tarbijad viia vanarehve kogumispunktidesse tasuta piiramata koguses. Eelnõuga täpsustatakse ka mootorsõiduki ja mootorsõiduki osade tootja terminit. Samuti täpsustatakse jäätmete ladustamiseks ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseloa taotlemisel nõutud tagatise ja kindlustusega seotud sätteid.

Eelnõuga tuuakse selgelt esile probleemtoodete kokkuostu- ja vastuvõtunõuded, et vähendada vaidlusi ja tagada nõuetekohane jäätmekäitlus. Lisaks pikendatakse kahelt nelja aastani probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumist puudutavate väärtegude aegumistähtaeg.

Teise lugemise eel lisas keskkonnakomisjon eelnõusse muudatuse, millega luuakse pakendiseaduse alusel pakendiettevõtjatele võimalus rakendada tagatisraha kõigile pakenditele. Seni kehtinud kord võimaldas lisada tagatisraha üksnes teatud tüüpi pakenditele, kuid ei võimaldanud vabastada käibemaksust sellist tagatisraha, mille kohta puudus pakendiseaduses regulatsioon.

Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõuga (433 SE) kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele.

Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Eelnõuga on kavas keelustada alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Samuti on plaanis sätestada nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ja ujulatele.

Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle.

Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad.

Oluline muudatus tehakse ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusse, et edaspidi saaks uusi potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlikke psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) eesmärk on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele.

Eelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel taustakontrolli, sätestades selleks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.

Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (515 SE) tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses püsinud muutumatuna alates 2001. aastast, ning viiakse trahvimäärad karistusseadustikus sätestatud määradega kooskõlla.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse ameti erivahendite loetelu ja lisatakse sellesse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Lisaks antakse eelnõuga ameti vormiriietuse kandmise õigus ka peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele.

Teine lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõuga (334 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega soovitakse tarbijatele tagada kollektiivse esindushagi menetluse kättesaadavus liikmesriikides. Eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused. Tegu on Eesti õigusruumis uue võimalusega, kus kohtumenetluses saavad menetlustoiminguid teha pädevad asutused, mitte kahju kannatanud tarbijad.

Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada Euroopa Komisjoni peetavas nimekirjas olev pädev asutus või organisatsioon, mille on nimetanud Euroopa Liidu liikmesriik.

Eelnõu järgi antakse kollektiivse esindushagi esitamise õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile ning Andmekaitse Inspektsioonile, samuti teistele pädevatele üksustele, kes kantakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavasse nimekirja. Peale selle võib hagi esitamise õiguse anda kohus.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) võetakse üle ELi kestlikkusaruandluse direktiiv. Samuti võetakse üle direktiiv, millega muudetakse ettevõtjate suuruskriteeriume. Seoses sellega kohandatakse ka siseriiklikke nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel. Et kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus on sõltuv ettevõtte suuruskategooriast, kehtestatakse uued suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt kõrgeimal lubatud tasemel. Eelnõu eesmärk on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena.

Uuendatud nõuded seavad kõigile suurettevõtjatele ja börsil noteeritud ettevõtjatele kohustuse avaldada kestlikkusaruanne oma majandusaasta tegevusaruande koosseisus ning koostada see vastavalt Euroopa Kestlikkusaruandluse standardile. Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt 300 ettevõtet ja gruppi, ehk ligikaudu 1,4% Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest.

Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (435 SE) peatatakse kliimaseaduse koostamise ajaks ehk 2025. aasta lõpuni uute põlevkivi kaevandamislubade menetlused.

Seletuskirja kohaselt tuleb loamenetlused ajutiselt peatada, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju, meetmed, mis aitavad Eesti kliimaeesmärke saavutada, ning põlevkivi kasutamise vajadused ja võimalused. Põlevkiviettevõtete praegust tegevust loamenetluste peatamine ei piira.

Erandid on eelnõu kohaselt lubatud, kui soovitakse laiendada olemasoleva kaevandusega piirnevale alale ja selleks on luba juba olemas. Samuti ei pikenda riik 2026. aastani laiendatavate alade lubade kehtivusaega. Erandid tehakse vaid juhul, kui see aitab põlevkivi maapõuest otstarbekamalt kätte saada ja teha seda keskkonnanõuetele vastavalt.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) järgi hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamine võib olla olulise keskkonnamõjuga. Tavaolukorras, kus rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisaks kohaliku omavalitsuse kooskõlastusest.

Muudatused on seotud ka reoveekogumisaladega, mida hakkab edaspidi kinnitama valdkonna ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kliimaministeerium ei pea ise andma välja veeproovivõtjate atesteerimistunnistusi ja seetõttu väheneb mõnevõrra ministeeriumi töökoormus. Samuti viiakse veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele. Muudatused vähendavad Keskkonnaameti töökoormust.

Lisaks täpsustatakse eelnõus põhjavee ümberjuhtimiseks veeloa nõuet selliselt, et lisatakse konkreetne künnis, millal on põhjavee ümberjuhtimiseks veeluba vajalik.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Üürimajade programmi tulemuslikkus“, kutsutud taristuminister Vladimir Svet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees Kati Kusmin, Muhu vallavanem Raido Liitmäe, Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ja Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Riigikogu hoone vestibüülis Võrumaa käsitöö ja talutoodangu näituse.

Kell 11 – Eesti-Gruusia parlamendirühm kohtub Gruusia suursaadiku Zurab Khamashuridzega.

Kell 11 – väliskomisjoni liige ja Eesti-India parlamendirühma esimees Urmas Reinsalu kohtub India ajakirjanike delegatsiooniga.

Kell 16 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Mati Raidma kohtuvad Rahvusvahelise Punase Risti Komitee Varssavi kontori juhi Denise Duraniga.

Kell 16 – Eesti-Ukraina parlamendirühm kohtub Ukraina Ülemraada keskkonnapoliitika ja loodusvarade komisjoniga.

Kell 16.45 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Ukraina Ülemraada keskkonnapoliitika ja loodusvarade komisjoniga.

Välislähetused

8.–13. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Raimond Kaljulaid ja liige Marko Mihkelson osalevad assamblee transatlantilisel foorumil Washingtonis ja Norfolkis Ameerika Ühendriikides.

9.–10. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa ja liige Meelis Kiili osalevad Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu tippkohtumisel Oslos Norras.

10.–12. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]