Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele PBK, peaministri rolli, valitsuse ja rahva ning pensionite kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastab küsimustele Virumaa tuuleparkide kohta ja omavalitsuste rolli kohta laiapindses elanikkonnakaitse kontseptsioonis.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastab küsimustele Rukkirahu kanali ning tasuta ühistranspordi kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse (digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg) eelnõuga (569 SE) kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat. Eelnõu eesmärk on digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja pikendamise kaudu muuta digitaalse isikutunnistuse kasutamine ja taotlemine senisest mugavamaks, samuti ühtlustada isikut tõendavate dokumentide kehtivusaegu.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. mail. Teise lugemise käigus tehti eelnõule muudatusettepanek, mille järgi saab enne 1. maid välja antud digitaalse isikutunnistuse kehtivusaega alates 1. novembrist kauguuendamise teel kahe aasta võrra pikendada, kui dokumendil on kehtivad sertifikaadid.

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE) viiakse sisse muudatused, mis puudutavad muu hulgas liikmeks astumise lihtsustamist, Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, noortejuhtide sotsiaalsete tagatiste laiendamist ja esmaabi osutamist Kaitseliidus.

Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse tervisekontrollist lapseealised poisid ja tüdrukud. Samuti ei pea edaspidi Kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.

Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ja saab andmeid riiklikest registritest. See parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Kehtiva õiguse järgi peetakse liikmete arvestust Kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega on piiratud ja toimub üksikpäringute kaudu.

Seaduses sätestatakse ka Kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest, kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele.

Samuti nähakse ette, et ravikulude hüvitamisele on õigus ka Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna Kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Kehtiva õiguse kohaselt kaetakse ravikulud vaid Kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.

Teise lugemise käigus viidi riigikaitsekomisjoni ettepanekul eelnõusse sisse muudatusi, millest enamik on seotud Kaitseliidu uue vahejuhtimistasandi, maakaitseringkondade loomisega.

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (575 SE) eesmärk on anda töötajatele kiirem ja lihtsam võimalus tööandja maksejõuetuse korral saada Töötukassast maksejõuetushüvitis ning tagada õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas. Kohtule pannakse kohustus hinnata tööandja maksejõulisust töötaja esitatud andmete põhjal juba siis, kui kohus teeb määruse pankrotiavalduse menetlusse mittevõtmise kohta. Selle määrusega saab töötaja pöörduda Töötukassasse, et taotleda maksejõuetushüvitist. Varatutes pankrotimenetlustes antakse kohtutele õiguslik alus tasuda pankrotihaldurile ka tunnitasu alusel. Ühtlasi võimaldatakse ajutisel halduril esitada tasu- ja kulutuste hüvitise nõue sissemakseta osaühingu osaniku vastu.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE).

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus asendab kehtivat kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eelnõu soodustab maaomanikuga kokkuleppele jõudmist ja seeläbi kiirendab avalikes huvides rajatise valmimist. Maaomanikule nähakse ette täiendavad hüvitised, kui saadakse kokkuleppele ning kiirmenetlus väga väikeste äralõigete puhul. Lisaks saab edaspidi maaomanikule pakkuda omandamise tasu asemel erinevaid alternatiive nagu kinnisasja vahetamist või maakorralduse ehk kinnisasja piiride muutmise menetlust. Lisaks hüvitatakse maaomanikele asjaajamiskulu.

Seletuskirjas märgitakse, et kinnisasja omandamise menetluses pakutakse kinnisasja omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Tasule lisanduvad täiendavad hüvitised. Kui saavutatakse kokkulepe, lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, kuid mitte vähem kui 0,8-kordse ja mitte rohkem, kui 50-kordse eelmise aasta keskmise brutopalga suurus. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, nähakse eluaseme kaotuse eest ette täiendav hüvitis kaasneva emotsionaalse kahju korvamiseks, mis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest. Väga väikeste lõigete korral tehakse pakkumine kiirmenetluseks, mille käigus hindamist läbi ei viida ja tasu on fikseeritud ning seotud 0,3-kordse keskmise brutokuupalgaga (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.

Eelnõu kohaselt on ette nähtud ka alternatiivid. Kinnisasjade vahetamisel lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning asuma sarnases turupiirkonnas.

Maakorralduse käigus muudetakse omanike kokkuleppel kinnisasjade piire. Kuna ümberkruntimine võimaldab lahendada ka maakasutuse probleeme näiteks uute maanteede või raudteede puhul ning aitab vältida maakasutuse killustumist, ribasust ja kiildumist, aitab see kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised. Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis” eelnõu (608 OE).

Eelnõu võimaldab kasutada Kaitseväe kuni 50 tegevväelast kuni 2018. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis. Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest Malisse.

Prantsusmaa on Eestile edastanud 17. jaanuaril 2018 ametliku kutse osaleda Prantsusmaa operatsioonis Barkhane Mali Vabariigis. Kutse eel ja järel on arutatud Eesti võimalikku osalemist Eesti ning Prantsusmaa kõrgetasemelistel poliitilistel kohtumistel ja kaitseministeeriumite ning kaitsevägede vahelistel konsultatsioonidel. Taotlus lähtub vajadusest panustada Euroopa lõuna suunaliste väljakutsete lahendamisse.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu liige Kalle Palling avab konverentsi „Muutuv töö ja muutuv tööturg. Otsustuskohad poliitikakujundusesˮ. Konverentsi modereerib Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov (Õiguskantsleri Kantselei, Kohtu 8).

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub NordPlus Junior projekti QUINCELA raames Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Rootsi Rudbeckianska Gümnaasiumi õpilastega.

Kell 14.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ungari suursaadiku Vince Szalay-Bobrovniczkyga.

Välislähetused

2. – 15. aprill
Riigikogu liige Mart Nutt on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames visiidil Põhja-Kariibi riikides.

7. – 12. aprill
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Jaanus Marrandi ja Uno Kaskpeit osalevad OSCE PA delegatsiooni liikmena presidendivalimiste vaatlemisel Aserbaidžaanis.

8. – 12. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko osaleb ENPA vaatlejana presidendivalimistel Aserbaidžaanis.

11. – 12. aprill
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb kohtumisel „Uber vs. Taxi – How should look the Czech rules for (alternative) taxiservices?“ Prahas Tšehhis.

11. – 13. aprill
Riigikogu liige Heidy Purga osaleb Londoni raamatumessil Suurbritannias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]