Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele kultuuriautonoomia, surrogaatemaduse ja lapsendamise, maksupoliitika ning tööjõumaksude kohta.

Välisminister Sven Mikser vastab küsimustele 10.–11. detsembril Marokos allkirjastatava ÜRO immigratsiooniteemalise dokumendi kohta ning Eesti mittealalise liikmelisuse kohta ÜRO Julgeolekunõukogus.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab küsimustele hoolduskoormuse ning raske ja sügava puudega inimeste isikliku abistamise ning sotsiaalteenuste osutamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel istungil Riigikogu täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE) esimene lugemine. Eelnõuga tahetakse kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m³ kohta. Teise muudatusena näeb eelnõu ette jätta ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) esimene lugemine. Eelnõu võimaldab vahetada terviseandmeid piiriüleselt digitaalselt. See puudutab nii raviandmeid kui ka retsepte. Nimetatud arendus ja seda toetav õigusruum võimaldavad edaspidi parema teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja apteekidele.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga (632 SE) muudetakse riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist Eesti Kultuurkapitali ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Muudatuse eesmärk on riigieelarve vahendite läbipaistvam ja eesmärgipärasem jagamine.

Eelnõu järgi kasutatakse hasartmängumaksu tulu Eesti Kultuurkapitali ning eri projektide toetuseks: teaduse, hariduse, laste- ja noorteprojektide toetuseks Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, olümpiaettevalmistus-, spordi- ja kultuuriprojektide toetamiseks kultuuriministeeriumi eelarve kaudu, hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetuseks Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu ja regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks Rahandusministeeriumi eelarve kaudu. Kuna hasartmängumaksu planeeritava tulu kasutamist toetusteks planeerivad ministeeriumid, ei toimu toetuste jagamist enam Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu ja see kaotatakse.

Seletuskirjas märgitakse, et  suureneb Eesti Kultuurikapitalile eraldatav hasartmängumaksu laekumise osakaal, et luua kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele nende loometegevust toetav stipendium. Uue toetusena lisandub spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamine. Puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võitlusspordi projektide toetamine suunatakse Sotsiaalministeeriumilt Kultuuriministeeriumile.

Eelnõu järgi ei ole enam seaduses kirjas Eesti Punase Risti rahastamist. Eesti Punase Risti rahastamine jätkub edaspidi Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

Kehtiva seaduse kohaselt jaguneb hasartmängumaks Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, Rahandusministeeriumi regionaalsete investeeringute toetuse ja Eesti Punase Risti vahel.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (685 SE) luuakse kohalikele omavalitsustele paindlikumad võimalused jäätmemajanduse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks, kaotades vastavad toetused ning suurendades omavalitsuste tulubaasi. Kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõuded jäätmete liigiti kogumisele ning sotsiaalteenuse pakkumisele jäävad samaks.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (652 SE) viiakse seadusesse muudatused, mis võimaldavad vanemahüvitist kasutada senisest oluliselt paindlikumalt. Eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Eelnõuga liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Lapsepuhkust on eelnõu järgi mõlemale vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Samuti laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks“ muutmine“ eelnõu (688 OE) näeb ette nimetada probleemkomisjoni asendusliikmeks Liisa Oviiri asemele Kalvi Kõva.

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) näeb ette loobumise geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu loomisest, selle asemel luuakse võimalus asjakohaste andmete kandmiseks taimetervise registrisse. Samuti tuleb eelnõu kohaselt edaspidi GM põllukultuuri kasvatamiseks saavutada eelnevalt kokkulepe mesinikuga, kelle mesilaspere jääb põllust kuni kolme kilomeetri kaugusele.

GM põllukultuuri käitlemiseks, mis hõlmab Euroopa Liidu turustamisloa alusel nende kasvatamist põllul, kasvatamisega seotud vedu (enne külvi põllule ja pärast saagikoristust ladustamisele) ning ladustamist enne turustamist, tuleb esitada majandustegevusteade Põllumajandusametile.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GM põllukultuuri – maisi MON 810. Selle maisiliini sordid on aretatud kasvatamiseks lõunapoolsetes piirkondades ja seepärast ei ole seni ükski põllumajandustootja Eestis lubatud GM põllukultuuri kasvatamise vastu huvi tundnud. Eestis ei kasvatata hetkel GM põllukultuure, seetõttu puudub vajadus uue riikliku andmekogu asutamiseks.

Kehtiva seaduse kohaselt peab GM põllukultuuri kasvatada sooviv isik teavitama kirjalikult GM põllukultuuri käitlemise kavatsusest mesila omanikku, kui mesila asub kuni kolme kilomeetri kaugusel põllumaast.

Teavitamise kohustusest loobutakse, kuna mesitarust kolme kilomeetrise raadiuse juures on mee saastumine GMO-dega üsna tõenäoline. Seega ei anna üksnes teavitamine vajalikku tulemust ning hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline saavutada kokkulepe, millega mesinik muu hulgas avaldab nõusolekut mee võimalikuks saastumiseks GMO-dega ja arvestab sellega kaasnevate tagajärgedega.

Valitsuse algatatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE).

Ebaaus konkurents on kehtiva konkurentsiseaduse 7. peatüki tähenduses kõlvatu konkurents. Eelnõu eraldab kõlvatu konkurentsi regulatsiooni konkurentsiseadusest, kuhu see süstemaatiliselt ei sobi, korrigeerib keeleliselt kõlvatu konkurentsi terminit selliselt, et see ühtiks selle ingliskeelse vastega ning võtab Eesti õigusesse üle ELi ärisaladuse kaitse vastava direktiivi.

Eelnõu ei muuda sisuliselt kehtivat kõlvatu konkurentsi regulatsiooni muus osas kui ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevalt, mille alusel loodud sätted defineerivad ärisaladuse ja selle ebaseadusliku saamise, kasutamise ning avaldamise. Eelnõu kehtestab ärisaladuse kaitseks täiendavad õiguskaitsevahendid ning õiguse nõuda mittevaralist kahju ja saamata jäänud tulu ka deliktiõigusest tulenevate nõuete puhul.

Lisaks taastab eelnõu karistusõigusliku vastutuse kohtumenetluses teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe avaldamisele ning laiendab tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise regulatsiooni tagatise vastu viisil, et põhjendatud juhtudel peab hageja hagi tagamisel maksma tagatise peale kostja ka kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju ulatuses.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab näituse „Vaimulikud Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures“ (Riigikogu hoone vestibüül).

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Kalle Laanet kohtub Kuressaare Gümnaasiumi õpilastega.

Välislähetused

7. – 12. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko ja liige Jaak Madison (7. – 10. oktoober) osalevad ENPA 2018. aasta IV osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

9. – 10. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) liige Oudekki Loone osaleb Euroopa Parlamendi (EP) majandus- ja rahanduskomisjoni riigipõhiste soovituste arutelul ning EP põhiseaduskomisjoni Euroopa tulevikuarutelude teemalisel kohtumisel Brüsselis Belgias.

9. – 12. oktoober
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb konverentsil World Knowledge Forum ja esineb konverentsil Global Blockchain Policy Conference Soulis Lõuna-Koreas.

10. – 12. oktoober
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad Euroopa Liidu parlamentidevahelisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CFSP/CSDP) konverentsil Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]